{"id":56447,"date":"2025-12-03T20:50:10","date_gmt":"2025-12-03T20:50:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56447\/"},"modified":"2025-12-03T20:50:10","modified_gmt":"2025-12-03T20:50:10","slug":"70-aastat-etv-s-tootanud-juri-paaro-olen-oma-elu-televisioonile-puhendanud-pealtnagija","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56447\/","title":{"rendered":"70 aastat ETV-s t\u00f6\u00f6tanud J\u00fcri P\u00e4\u00e4ro: olen oma elu televisioonile p\u00fchendanud | Pealtn\u00e4gija"},"content":{"rendered":"

T\u00e4histame ETV 70. s\u00fcnnip\u00e4eva l\u00e4bi inimese, kelle karj\u00e4\u00e4r v\u00f5i t\u00f6\u00f6mehe-elu on kestnud niisama kaua kui Eesti Televisioon \u00fcldse on eksisteerinud.<\/p>\n

92-aastane J\u00fcri P\u00e4\u00e4ro on pikk ja sirge mees, kes igal argihommikul juba 70 aastat j\u00e4rjest sammub telemaja poole. J\u00fcri t\u00f6\u00f6tuba tehnikaosakonna neljandal korrusel on vaatamisv\u00e4\u00e4rsus omaette, aga muutub koos uue telemaja valmimisega m\u00f5ne aasta p\u00e4rast paratamatult ajalooks. Elav ajalugu ehk J\u00fcri P\u00e4\u00e4ro ise k\u00e4ib aga veel viimaseid p\u00e4evi t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n

“Sellep\u00e4rast k\u00e4in t\u00f6\u00f6l, et mulle meeldib tegeleda nende asjadega, millega ma hakkama olen saanud. See tekitab mul hea enesetunde. Ja samuti meeldiv seltskond, kellega mul nende aastate jooksul on tulnud koost\u00f6\u00f6d teha. See on meeldiv asi, mis mind nii kaua paigal on hoidnud,” \u00fctles J\u00fcri P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

J\u00fcri on aastak\u00fcmneid pidanud juhtivinseneri ametit ja t\u00e4nu uskumatult pikale staa\u017eile tunneb mees telemajas isiklikult iga viimast kui juhtmejuppi. ETV ongi just seet\u00f5ttu kummaline n\u00e4htus, et siin saavad \u00fchelt poolt kokku kosmosetehnika ja 8K, aga teiselt poolt s\u00fcsteemid, mida v\u00f5ib liialdamata nimetada uunikumideks.<\/p>\n

Telemaja s\u00fcda asub v\u00e4ljastusosakonnas ja just sealt j\u00f5uab kogu ilu, mis kaamerate ees luuakse, iga televaataja koju. Hoolimata tohutust progressist on P\u00e4\u00e4rol ja tema kolleeg Eno Pertmanil, kellega ta tandemis t\u00f6\u00f6tab, t\u00e4ita oma pisike, kuid oluline roll selles, et saated “Aktuaalsest kaamerast” kuni “Pealtn\u00e4gijani” katkematult ja viperusteta vaatajani j\u00f5uaksid.<\/p>\n

“Siit kaadrist oli n\u00fc\u00fcd n\u00e4ha, millised kaablim\u00e4sud siia p\u00f5randa alla on peidetud. Aga selles ruumis on neli t\u00fckki puudu, nii et siia peab juurde t\u00f5mbama,” s\u00f5nas P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

P\u00e4\u00e4ro isa oli kurttumm ja lapsep\u00f5lv keeruline<\/p>\n

Kui enamasti saab laste tehnikahuvi alguse kodust, siis J\u00fcri puhul oli teisiti. J\u00fcri isa oli hoopiski kurttumm ja poisi lapsep\u00f5lv keeruline.<\/p>\n

“Huvi tehnika vastu ei olnud \u00fcldse. Ma tegelikult j\u00e4in ju vaeslapseks \u00f5ige noorelt. Ma olin pooleteise-aastane, kui mu p\u00e4risema suri rinnav\u00e4hki ja siis kasvatasid mind t\u00e4di ja t\u00e4dimees, kellel omal lapsi ei olnud ja mina pidasin neid isaks-emaks,” meenutas P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

“Kui ma Kehras koolipoiss olin, ehitasime naabripoisiga koos detektoraparaate, et sai siis pika antenniga kuulatud eesti saadet ja l\u00f5puks ka soome saadet, aga sellele aparaadile oli vaja \u00fcht spetsiaalset kristalli, detektorkivi. Kuna vanematel selleks mulle raha anda ei olnud, siis k\u00e4isin metsas marju korjamas. T\u00e4di m\u00fc\u00fcs Tallinna turul marjad maha, ja selle raha eest ostsin t\u00e4ikalt selle kivi. Naabripoisiks oli siis poiss, keda eesti rahvas tunneb kirjanikunime all Eerik Tohvri,” \u00fctles P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

Jamburgis s\u00fcndinud, aga s\u00f5ja jalust Kehrasse kolinud P\u00e4\u00e4ro l\u00f5petas Tallinna Pol\u00fctehnikumi raadiotehnika erialal ja suunati koos paari s\u00f5braga t\u00f6\u00f6le sideministeeriumi ettev\u00f5ttesse Postkast 155. Rahvas tundis seda kui saatejaama, mis asus Laitses, aga mille asukoht oli salastatud. Sealt anti eetrisse Eesti Raadio saateid, mis algasid kutsungiga “Siin Tallinn, lainel 290 meetrit!”.<\/p>\n

Kahe aasta m\u00f6\u00f6dudes v\u00f5eti J\u00fcri s\u00f5jav\u00e4kke, eestikeelse sidepataljoni raadioroodu, mis asus Tallinnas Juhkentali m\u00e4el.<\/p>\n

S\u00f5jav\u00e4e kasarmu aknast n\u00e4gi telemasti ehitamist ja sealt sai idee minna telemajja t\u00f6\u00f6le<\/p>\n

“Sealt l\u00e4bi akna vaatasime, kuidas ehitati uut telemasti ja siis tuligi meil plaan, et kui see valmis saab ja me kroonust vabaks, siis tuleme kindlasti siia t\u00f6\u00f6le. Ja niimoodi l\u00e4kski!” meenutas P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

Legendaarse tele- ja raadiotehniku t\u00f6\u00f6raamatus m\u00e4rgib kuup\u00e4ev 6. detsember 1955 esimest t\u00f6\u00f6p\u00e4eva Eesti Televisioonis, kus ta 45 aastat p\u00fchendus liikuvatele \u00fclekandejaamadele. Lihtsate s\u00f5nadega selgitades t\u00e4hendab see stuudiot ratastel, mis s\u00f5idab kuhu vaja, kaamerad pannakse p\u00fcsti, kaablid k\u00fclge ja pilt r\u00e4ndab, kuhu tarvis.<\/p>\n

K\u00f5ige esimene \u00fclekanne tehti ETV-s 1957. aastal Laevastiku ohvitseride majast, kuulsa vene laulja Leonid Utjossovi kontserdilt. P\u00e4\u00e4ro oma meeskonnaga oli platsis. Aga seiku ja seiklusi on tema \u00fclipikal teleteekonnal juhtunud mitmeid. Nagu n\u00e4iteks segadus sellega, kui 1958. aastal otsustati t\u00e4histada saja aasta m\u00f6\u00f6dumist Mahtra s\u00f5jast, mille tegevuspaik asus tele\u00fclekande tegemiseks Tallinnast lootusetult kaugel, Juuru kihelkonnas.<\/p>\n

“Siis mingit salvestuse varianti ei olnud, sai teha ainult otsesaadet. Ja siis meie mehhaanikat\u00f6\u00f6kojas ehitati spetsiaalsed raudkonstruktsioonid, mis me sokutasime Juuru kiriku torni \u00fclemisest luugist v\u00e4lja ja t\u00f5mbasime oma saatetehnika sinna \u00fcles. Tehniline proov \u00f5nnestus, mis siis, et distants oli tunduvalt suurem kui oli ette n\u00e4htud ja lubatud. Aga siis teatud seltsimehed uurisid, et mis seal Mahtra s\u00f5jas juhtus? Tuli v\u00e4lja, et vene soldatid peksid eesti talupoegi. Ja siis oli nii, et see tegevus ei mahtunud \u00fchegi suure s\u00f5pruse loosungi alla, \u00f6eldi: “Ei, sellist rahvuslikku asja me ei n\u00e4ita!”. Selle asemel plaaniti n\u00e4idata Kadrioru staadioni noorte \u00f5htut, mida organiseeris komsomol, aga see j\u00e4i \u00e4ra kahel p\u00f5hjusel. Kuna ei suudetud rahvast sinna kokku ajada ja t\u00e4pselt saate ajaks tuli ka paduvihm kaela. Ja oligi asi tegemata!” meenutas P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Eesti Televisiooni algusaegadel tehti \u00fclekandeid p\u00f5hiliselt Draamateatrist, kusjuures etenduse vaheajal n\u00e4idati 20 minutit lavakardinat, sest mida muud seal n\u00e4idata oligi ja vahel ka Kadrioru staadionit. Need olid kohad, kuhu telemast k\u00e4tte paistis. Mida aeg edasi, seda olulisemaks muutus eestlaste jaoks t\u00fcvitekstina t\u00e4htsate s\u00fcndmuste kajastamine televisioonis.<\/p>\n

Signaali saamiseks pidi ronima kiriku torni ja k\u00f5rgete majade katustele<\/p>\n

“Algul olid kaamerad ikka julmalt rasked, vedasime kahekesi ja optika oli 50 kilo v\u00f5i palju see oli. Igavesti suured optikad olid. Kahekesi ikka andis neid kaste vedada. Statiivid olid ka rasked, selline rauahunnik, et kui \u00f5la peale v\u00f5tsid, siis olid lookas,” nentis P\u00e4\u00e4ro kolleeg Mati Linnam\u00e4gi. “Ronimist oli ka. K\u00f5ige rohkem oli ronimist, sest tol ajal ju videomakke ei olnud ja k\u00f5ige rohkem ronimist n\u00f5udsid saatjate panemised, et mastidega \u00fchendust saada ja signaal telemajja transportida.<\/p>\n

K\u00f5rgust tehnikud ei kartnud. “Ronisime igale poole kuhu vaja. Kirikutornid ja kus aga k\u00f5rgemad ehitised olid, k\u00f5ik on t\u00f5stukite pealt l\u00e4bi k\u00e4idud,” muheles Linnam\u00e4gi.<\/p>\n

P\u00e4\u00e4ro ja tema jaam olid alati kohal. Ta tegi \u00fclekannet 1960. aasta laulupeol, n\u00e4itas ol\u00fcmpiaregati avamist 1980. aastal ja tuliseid s\u00fcndmusi Eesti iseseisvuse taastamisel 1991. aastal Toompeal.<\/p>\n

Eesti Televisioon tegi esimese v\u00e4lismaise spordi\u00fclekande kogu N\u00f5ukogude Liidus<\/p>\n

\u00dcksikasjadeni m\u00e4letab P\u00e4\u00e4ro, kuidas t\u00e4nu nutikatele tehnikainimestele tehti just Eesti Televisioonis esimene v\u00e4lismaine spordi\u00fclekanne terves N\u00f5ukogude Liidus. “Kalevi” jalgpallimeeskond kohtus soomlastega Helsingi ol\u00fcmpiastaadionil, kus toimetas samuti alles lapsekingades Soome televisioon.<\/p>\n

“Tallinnas oli selline asutus nagu teleateljee, kes tegeles televiisorite remondiga \u00fcle kogu Eesti. Seal oli direktoriks isamaas\u00f5ja veteran, kes tegeles televisiooni kaugvastuv\u00f5tuga ja ehitas igasuguseid imeantenne. Me v\u00f5tsime selle mehe oma punti ja s\u00f5itsime niisugusesse reaalsesse kohta nagu Viimsi poolsaare majakas. Panime seal oma tehnika \u00fcles ja meil \u00f5nnestus signaal korralikult vastu v\u00f5tta.”<\/p>\n

“Meie tolleaegse direktori kabinetis oli tolle aja k\u00f5ige uuem televiisor TEMP2, mille ehitasime ringi niimoodi, et saime sealt pildisignaali k\u00e4tte, andsime selle oma liikuva \u00fclekandejaama saatjasse ja parabooliga saatsime signaali telemasti. See k\u00f5ik \u00f5nnestus ja Eesti Televisioon n\u00e4itas jalgpallimat\u0161i teise poole \u00fclekande eetris \u00e4ra. K\u00f5ik l\u00f5ppes sellega, et saime isegi mingi diplomi ja preemia \u00fcleliiduliselt sideministrilt, et me sellega hakkama saime!” muheles P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

J\u00fcri P\u00e4\u00e4ro Autor\/allikas: ERR<\/p>\n

\u00dclekandejaamades juhtis P\u00e4\u00e4ro tasakaalukalt paarik\u00fcmneliikmelist tehnikameeskonda ja n\u00e4gi oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul seitset erinevat \u00fclekandejaama.<\/p>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid, kellega P\u00e4\u00e4ro dialoogi pidas, olid k\u00f5ik suured isiksused: Grigori Kromanov, Artur Rinne, oma re\u017eiss\u00f6\u00f6rideb\u00fc\u00fcdi tegi P\u00e4\u00e4ro abiga Marino Marini kontserdil 1962. aastal isegi Eri Klas. J\u00fcri oli autoriteet nii staaride kui alluvate jaoks.<\/p>\n

Tegeles k\u00f5rgel tasemel raadioamat\u00f6rismiga ja kasvatas \u00fcles kolm poega<\/p>\n

Televisiooniarmastusele lisaks tegeles P\u00e4\u00e4ro aastak\u00fcmneid k\u00f5ige k\u00f5rgemal tasemel raadioamat\u00f6rismiga, oli pereinimene ja kasvatas \u00fcles kolm poega. Leseks j\u00e4i J\u00fcri kaheksa aastat tagasi, aga t\u00f6\u00f6l k\u00e4is vapralt edasi. Kuni v\u00f5ttis vastu otsuse detsembri alguses Eesti Televisiooniga h\u00fcvasti j\u00e4tta.<\/p>\n

“Kui mina Eesti Televisioonis olin, siis J\u00fcri \u00fctles, et tema enne \u00e4ra ei l\u00e4he, kui jalad ees l\u00e4heb televisioonist minema. Nii et ma loodan, et tal j\u00e4tkub t\u00fckiks ajaks veel t\u00f6\u00f6d ja olemist,” t\u00f5des Linnam\u00e4gi.<\/p>\n

“Ma tunnetan, et mu silmad hakkavad \u00e4ra v\u00e4sima. Nii et ma ei suuda teha niisugust peent t\u00f6\u00f6d, mingisugust pisikest detaili lappida v\u00f5i vahetada ja see piirab minu v\u00f5imalusi. Siis ma tunnen, et ma ei ole enam nii vajalik ja ei saa enam nende asjadega hakkama, millega ma v\u00f5iks hakkama saada ja sellep\u00e4rast ma olen endale selgeks teinud, et aitab k\u00fcll. Igal asjal on oma algus ja l\u00f5pp olemas. Prille ei ole ma elu sees otseselt kandnud, aga kasutanud olen k\u00fcll. T\u00e4naval ma vastu posti ei jookse, saan hakkama ja niimoodi on elu l\u00e4inud,” naeris P\u00e4\u00e4ro.<\/p>\n

Kolleegid \u00f5nnitlemas J\u00fcri P\u00e4\u00e4rot tema 90. s\u00fcnnip\u00e4eval Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4histame ETV 70. s\u00fcnnip\u00e4eva l\u00e4bi inimese, kelle karj\u00e4\u00e4r v\u00f5i t\u00f6\u00f6mehe-elu on kestnud niisama kaua kui Eesti Televisioon \u00fcldse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56448,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,28684,31,32,21,28683,28,29,19,434,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-56447","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-etv-70","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-juri-paaro","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-pealtnagija","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115657613273501808","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56447","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56447"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56447\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56448"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56447"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56447"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56447"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}