{"id":56471,"date":"2025-12-03T22:03:35","date_gmt":"2025-12-03T22:03:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56471\/"},"modified":"2025-12-03T22:03:35","modified_gmt":"2025-12-03T22:03:35","slug":"naised-ajatult-mustas-opetajate-leht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56471\/","title":{"rendered":"Naised ajatult\u00a0mustas &#8211; \u00d5petajate Leht"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Eesti Noorsooteatri \u201eGardeenia\u201c on aus n\u00e4itlejakeskne s\u00f5nateater.<\/li>\n<li>Hanna Junti n\u00e4idendi teemad on rasked, kuid neis kumab usk, et ajaloolise taaga saab seljataha j\u00e4tta.<\/li>\n<li>M\u00f5tteliselt v\u00f5ib vedada paralleele noorsooteatri varasemate lavastustega \u201eTeises toas\u201c ja K\u00f5ik \u00e4gedad asjad\u201c.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u201eGardeenia\u201c\u00a0<\/p>\n<p>\u2022 Autor El\u017cbieta Chowaniec.<\/p>\n<p>\u2022 T\u00f5lkija Marius Peterson.<\/p>\n<p>\u2022 Lavastaja Hanna Junti.<\/p>\n<p>\u2022 Kunstnik Joel V\u00e4li.<\/p>\n<p>\u2022 Helilooja Kymbali Williams.<\/p>\n<p>\u2022 Valguskunstnik Ivar Piterskihh (Endla Teater).<\/p>\n<p>\u2022 M\u00e4ngivad Alice Siil, Getter Meresmaa, Doris Tislar, Katariina Tamm (k\u00fclalisena).<\/p>\n<p>\u2022 Esietendus 7. septembril 2025 Eesti Noorsooteatris.<\/p>\n<p>\u2022 Vanusele 15+.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/11\/gardeenia4-scaled.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-Bo4fOFwc\" data-rl_title=\"Lavastuse naised on \u00fclitugevad ja samas v\u00e4ga haprad, neis on d\u00fcsfunktsionaalselt karismaatilist pered\u00fcnaamikat.\" data-rl_caption=\"Foto: Arkadyi Statsenko\" title=\"Lavastuse naised on \u00fclitugevad ja samas v\u00e4ga haprad, neis on d\u00fcsfunktsionaalselt karismaatilist pered\u00fcnaamikat.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"246641\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/gardeenia4-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-246641\"\/><\/a><\/p>\n<p>Lavastuse naised on \u00fclitugevad ja samas v\u00e4ga haprad, neis on d\u00fcsfunktsionaalselt karismaatilist pered\u00fcnaamikat.<\/p>\n<p>Foto: Arkadyi Statsenko<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/11\/gardeenia3-scaled.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-Bo4fOFwc\" data-rl_title=\"Fotol Getter Meresmaa (paremal) ja Katariina Tamm.\" data-rl_caption=\"Foto: Arkadyi Statsenko\" title=\"Fotol Getter Meresmaa (paremal) ja Katariina Tamm.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"246639\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/gardeenia3-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-246639\"\/><\/a><\/p>\n<p>Fotol Getter Meresmaa (paremal) ja <br \/>Katariina Tamm.<\/p>\n<p>Foto: Arkadyi Statsenko<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/11\/gardeenia2-scaled.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-Bo4fOFwc\" data-rl_title=\"P\u00f5lvkondade suhted on universaalne teema\u00a0\u2013 me k\u00f5ik tahame olla moraalsed ja sirgeselgsed. Fotol paremalt Getter Meresmaa, Katariina Tamm, Alice Siil ja Doris Tislar.\" data-rl_caption=\"Foto: Arkadyi Statsenko\" title=\"P\u00f5lvkondade suhted on universaalne teema\u00a0\u2013 me k\u00f5ik tahame olla moraalsed ja sirgeselgsed. Fotol paremalt Getter Meresmaa, Katariina Tamm, Alice Siil ja Doris Tislar.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"246637\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/gardeenia2-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-246637\"\/><\/a><\/p>\n<p>P\u00f5lvkondade suhted on universaalne teema\u00a0\u2013 me k\u00f5ik tahame olla moraalsed ja sirgeselgsed. Fotol paremalt Getter Meresmaa, Katariina Tamm, Alice Siil ja Doris Tislar.<\/p>\n<p>Foto: Arkadyi Statsenko<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/11\/gardeenia1-scaled.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-Bo4fOFwc\" data-rl_title=\"K\u00f5igist tegelaskujudest \u00f5hkub sisemist elegantsi, olgu nad ka kimpus alkoholi v\u00f5i omavaheliste suhetega.\" data-rl_caption=\"Foto: Arkadyi Statsenko\" title=\"K\u00f5igist tegelaskujudest \u00f5hkub sisemist elegantsi, olgu nad ka kimpus alkoholi v\u00f5i omavaheliste suhetega.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"246635\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/gardeenia1-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-246635\"\/><\/a><\/p>\n<p>K\u00f5igist tegelaskujudest \u00f5hkub sisemist elegantsi, olgu nad ka kimpus alkoholi v\u00f5i omavaheliste suhetega.<\/p>\n<p>Foto: Arkadyi Statsenko<\/p>\n<p>Kui publik hakkab saali kogunema, on neli naist juba laval kartuleid koorimas. M\u00f5\u00f5dukate liigutustega, elegantselt mustades kost\u00fc\u00fcmides. Naise elu k\u00f5rge ja madal samas stseenis. Valgus saalis h\u00e4mardub, naised p\u00fchivad koored kokku ja kolm lahkuvad. \u00c4sja kartulit koorinud Katariina Tamm ajab selja sirgu ja p\u00f6\u00f6rdub monoloogiga publiku poole.<\/p>\n<p>Laval on \u00fche perekonna naisliini neli p\u00f5lvkonda teisest maailmas\u00f5jast t\u00e4nap\u00e4evani ning naispublik tunneb ennast \u00e4ra nii m\u00f5neski stseenis, hoiakus v\u00f5i v\u00e4lja\u00fctlemises. Ilmselt, sest meesvaatajana ju t\u00e4pselt ei tea. Samas on p\u00f5lvkondade suhted universaalne teema\u00a0\u2013 me k\u00f5ik tahame olla moraalsed ja sirgeselgsed, olgu naised v\u00f5i mehed. Seet\u00f5ttu ei taha me teada k\u00f5igist neist kompromissidest, mida meie emad-isad on pidanud eri aegadel tegema. Mis t\u00f5id endaga vigu ega pruukinud olla kuigiv\u00f5rd moraalsed. Aga need on aidanud meid siia ilma vanemaid kritiseerima.\u00a0<\/p>\n<p>Tants p\u00f5lvkondade vahel<\/p>\n<p>Lavastaja Hanna Junti koreograafitaust v\u00f5imaldab lavastust vaadata naiste ajatu elutantsuna, kus tuleb hoida tasakaalu \u00fchiskonna n\u00f5udmiste ja enda soovide vahel. Seada elegantselt samme oma emade ootuste ja laste vajaduste vahel. Lasta meestel end tantsup\u00f5randal juhtida ja, kui m\u00f5ni samm peaks eba\u00f5nnestuma, v\u00f5tta m\u00f5lema eest vastutus ja kuulata h\u00e4vitavat hinnangut tantsukohtunikelt. Ehk oma lastelt.<\/p>\n<p>Hanna Junti on varem lavale toonud kaks tantsulavastust (\u201eMa v\u00f5tan selle enda kanda\u201c, S\u00f5ltumatu Tantsu Lava, 2024 ja \u201eVaatamata k\u00f5igele\u201c, Theatrum, 2023). S\u00f5nateatrilavastus noorsooteatris oli h\u00fcpe uude, ent mitte tundmatusse\u00a0\u2013 liikumisjuhina on ta aidanud lavale mitmed teatri kunstilise juhi Mirko Rajase lavastused (\u201eNoored hinged\u201c, 2018, \u201eR\u00f6\u00f6vel Hotzenplotz\u201c, 2019, \u201eSihtisid pole sel sillal\u201c, 2022, \u201eArabella, merer\u00f6\u00f6vli t\u00fctar\u201c, 2024) ning olnud osaline ka mitmes teises projektis.\u00a0<\/p>\n<p>Poola autori El\u017cbieta Chowanieci n\u00e4idend on v\u00e4ga mono- ja dialoogirohke, nii et oli kartus, et kehaline ja s\u00f5naline ei pruugi tingimata \u00fcheks saada. Kartus oli asjatu, lavastaja on leidnud tasakaalu, kus tervikust saavad m\u00f5lemad pooled esile kerkida. Lavastuses s\u00f5na otseses m\u00f5ttes liigutakse monoloogist dialoogi, luuakse liikumismustreid, mis toetavad, kordavad ja r\u00f5hutavad tekstis korduvaid mustreid, ent on orgaanilised ega t\u00fcki esile. Ikka otsitakse midagi kappidest, valatakse klaase t\u00e4is ja pingutatakse f\u00fc\u00fcsiliselt suhete p\u00e4rast, nagu ema (Doris Tislar) ja vanaema (Getter Meresmaa) v\u00e4gikaikavedu, kus t\u00fctre (Alice Siil) jakki rebides lastakse lapsel sellest v\u00e4lja vajuda. Niimoodi t\u00f5usis lapse vaatenurk fookusse veel tugevamalt kui kahe vahel k\u00f5ikudes.<\/p>\n<p>\u201eGardeenias\u201c kerkib esile \u00fcks iseseisev tantsustseen, mis oma maagilisuses hoiab vaataja t\u00e4ielikult k\u00fctkeis. Just nagu moodustaks nelja p\u00f5lvkonna naised asendeid kena fassaadi \u00fcleval hoidvate fotode jaoks\u00a0\u2013 ja uuesti ja veel kord ja veel \u00fchest k\u00fcljest! Vahepeal \u00fcksteist rebides ja l\u00fckates, aga ka hoides ja emmates.\u00a0<\/p>\n<p>Suurep\u00e4rased n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d<\/p>\n<p>N\u00e4idendi teemad on rasked ja \u00e4ratuntavad ennek\u00f5ike idablokile\u00a0\u2013 s\u00f5jatraumad ja pettumused, kommunismiehitaja silmakirjalikud vaikimised ja kohandumised, \u00fclemineku\u00fchiskonna pinged ja lootused. Ning usk, et ajaloolise taaga saab seljataha j\u00e4tta. N\u00e4idendit v\u00f5iks esitada trag\u00f6\u00f6diana v\u00f5i m\u00e4ngida r\u00e4menaturalistlikus v\u00f5tmes, ent Junti on valinud loo jutustamiseks \u00e4\u00e4retult maitseka viisi. \u201eMaitsekas\u201c ei ole v\u00f5ib-olla p\u00e4ris t\u00e4pne s\u00f5na, p\u00fc\u00fcan osutada k\u00f5rge ja madala tasakaalule\u00a0\u2013 isegi roppused ei riku elegantset fassaadi.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cN\u00e4idendi teemad on rasked ja \u00e4ratuntavad ennek\u00f5ike idablokile\u00a0\u2013 s\u00f5jatraumad ja pettumused, kommunismiehitaja silmakirjalikud vaikimised ja kohandumised, \u00fclemineku\u00fchiskonna pinged ja lootused.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Lavastus ei saaks \u00f5nnestuda ilma suurep\u00e4raste n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6deta. Monoloogides imab iga\u00fcks neist endasse publiku j\u00e4\u00e4gitu t\u00e4helepanu, dialoogides ei n\u00e4idelda, vaid elatakse \u00fcksteise peal v\u00e4lja oma frustratsiooni ja purunenud lootusi. M\u00f5tteliselt v\u00f5ib vedada paralleele noorsooteatri varasemate lavastustega \u201eTeises toas\u201c (lav Mari-Liis Lill) ja \u201eK\u00f5ik \u00e4gedad asjad\u201c (lav Tanel Joonas). Esimeses n\u00e4eme samamoodi peremustrite edasikandumist ja p\u00fc\u00fcdeid neid l\u00f5hkuda. Teine on monolavastus, kus astusid vaheldumisi \u00fcles ka \u201eTeises toas\u201c m\u00e4nginud Getter Meresmaa ja Doris Tislar (kolmandana Risto Vaidla) ning nendega tekkis paralleel juba Katariina Tamme sissejuhatava monoloogi ajal\u00a0\u2013 tugev n\u00e4itleja v\u00f5ib loo ka \u00fcksinda \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, publik on kaasas.\u00a0<\/p>\n<p>Lavastaja s\u00f5nastas intervjuus ERR-ile eesm\u00e4rgi: \u201e\u201eGardeenia\u201c naistes on n\u00e4ha v\u00e4ga inimlikke vastuolusid. Nad on \u00fclitugevad ja v\u00e4ga haprad. Nad tahavad hakkama saada, ellu j\u00e4\u00e4da ja neil on head kavatsused, aga nad teevad palju vigu. Mind on lavastajana paelunud nii k\u00f5igi nelja naise individuaalsed teekonnad kui ka nende d\u00fcsfunktsionaalselt karismaatiline pered\u00fcnaamika. Lavastus otsib p\u00f5lvkondade vahelist m\u00f5istmist ja lepitust ning loodetavasti innustab v\u00f5tma vastutust iseenda loo eest.\u201c<\/p>\n<p>N\u00e4itlejat\u00f6\u00f6de \u00f5nnestumist v\u00f5iks defineerida samade s\u00f5nadega: nad on \u00fclitugevad ja v\u00e4ga haprad, neis on d\u00fcsfunktsionaalselt karismaatilist pered\u00fcnaamikat. Lisaksin sisemise elegantsi, mis \u00f5hkub k\u00f5igist tegelaskujudest, olgu nad ka kimpus alkoholi v\u00f5i omavaheliste suhetega. P\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4da v\u00e4\u00e4rikaks hoolimata keskkonnast on \u00fcks pereliini kummaliselt m\u00e4\u00e4ratlevaid omadusi. Kui alguses tundus, et Alice Siilil on v\u00f5rreldes teistega liiga v\u00e4he m\u00e4nguaega, siis l\u00f5pustseenides m\u00e4ngib ta piltlikult \u00f6eldes \u00fcksi kolme vastu ja tuleb eelnevate p\u00f5lvkondade roomikute alt veenvalt v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cIsegi roppused ei riku lavastuse elegantset fassaadi.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Lavaloo saatuslike otsuste langetamise ajal on tegelaskujud enam-v\u00e4hem samaealised, nii tunduvad nelja n\u00e4itleja v\u00e4iksed vanusevahed ebaolulised\u00a0\u2013 lapse positsioon ja eeldatav vanus saab selgeks s\u00f5na- ja kehakeelseis v\u00f5imupositsioonides. Vaataja jaoks ei teki segadust ega v\u00e4\u00e4ritim\u00f5istmist.<\/p>\n<p>\u00dche eesm\u00e4rgi teenistuses<\/p>\n<p>Kohe etenduse alguses heidab valgus varje m\u00fcrkroheliselt lavakujunduselt tegelastele. \u00dchelt poolt viitab valitud v\u00e4rv gardeenia looduslikule v\u00e4rvile. Teisalt tabasin end juba saali sisenedes m\u00e4\u00e4ratlemas v\u00e4rvi just m\u00fcrkrohelisena ning see teadmine sundis n\u00e4gema hilisemaid tegelassuhteidki m\u00fcrgistena. Gardeenianimeline taim s\u00fcmboliseerivat lootust, usaldust ja armastust, nii et v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida m\u00fcrgisest v\u00f5i m\u00fcrgitatud lootusest, usaldusest ja armastusest. Valgus ei lasknud tegevusel m\u00fcrgiselt rusuvaks muutuda, vaid n\u00e4itas, keda vaja, ja hoidis varjus, mida parajasti vaja n\u00e4ha ei olnud.<\/p>\n<p>Mustad kost\u00fc\u00fcmid r\u00f5hutavad ajatut elegantsi kui p\u00f5lvkondade sidet, mis aitab \u00fcleval hoida fassaadi. Ajatule haute couture\u2019i v\u00e4ljan\u00e4gemisele viitasid ka Arkadiy Statsenko reklaamfotod. Veel \u00fche kunstnikut\u00f6\u00f6 \u00f5nnestunud kujundina v\u00f5ib nimetada kappe, kuhu iga p\u00f5lvkond on end peitnud. Kapid ei seisa aga sirgelt p\u00fcsti, vaid on asetatud kergelt kaldu\u00a0\u2013 mis tahes esemeid kapile asetades tuleb olla hoolikas, et see sealt \u00e4ra ei vajuks. Tugev kujund, mis ei torka aga s\u00f5rmega silma, vaid annab v\u00f5imaluse ehitada \u00fcles enda t\u00f5lgendusi.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKui \u00fcmber n\u00e4itleja s\u00f5na j\u00e4\u00e4b \u00f5hku, on publik t\u00e4nulik ja kaasas algusest l\u00f5puni.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Muusika sai alguse pea m\u00e4rkamatust kriipimisest, mis Tamme monoloogi ajal muutus aina intensiivsemaks, ent ei hakanud etenduse ajal kordagi domineerima, vaid aitas n\u00e4itlejaid delikaatselt stseenist stseeni, korrates mustreid samamoodi nagu tekst ja liikumine.\u00a0<\/p>\n<p>Lavastaja on kokku pannud erin\u00e4oliste kogemuste ja taustaga tiimi. Valguskunstnik Ivar Piterskihhtuleb Endla teatrist, Eesti-Ghana juurtega helilooja Kymbali Williams on Londonis \u00fcles kasvanud ja seal bakalaureusekraadi omandanud, kunstnik Joel V\u00e4li on \u00f5ppinud Taanis Odder H\u00f8jskoles filmi, EKA-s<br \/>stsenograafiat ja praegu j\u00e4tkab EMTA visuaalteatri magistrikursusel (mh koos Alice Siiliga). Hanna Junti ise on \u00f5ppinud Londonis ja kaitsnud seal ka magistrikraadi.<\/p>\n<p>Ehk oleks suutnud enamatki?<\/p>\n<p>V\u00f5ib ju kriitiliselt k\u00fcsida, kas oleks ehk tegijate taust v\u00f5imaldanud enamat. Noorsooteatri nuku- ja visuaalkallak paneb lausa ootama suuremat tulev\u00e4rki v\u00f5i koreograafilist peap\u00f6\u00f6ritust. Teisalt on noorsooteatri repertuaaris v\u00e4ga erinevaid lavastusi, mh k\u00f5rge riskiastmega teoseid, et noored saaksid kogeda \u201esisuliselt ja vormiliselt v\u00f5imalikult eripalgelist teatrit\u201c.\u00a0<\/p>\n<p>Kunstnikut\u00f6\u00f6, valgus ja muusika aitasid hoida publiku t\u00e4helepanu n\u00e4itlejatel, Hanna Junti lavastus on aus n\u00e4itlejakeskne s\u00f5nateater.Ennast ja saali hetkeks k\u00f5rvalt vaadates t\u00f5desin, et kui \u00fcmber n\u00e4itleja s\u00f5na j\u00e4\u00e4b \u00f5hku, on publik t\u00e4nulik ja kaasas algusest l\u00f5puni. Ausus on sama ajatu kui must kost\u00fc\u00fcm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Noorsooteatri \u201eGardeenia\u201c on aus n\u00e4itlejakeskne s\u00f5nateater. Hanna Junti n\u00e4idendi teemad on rasked, kuid neis kumab usk, et&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56472,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,6136],"class_list":{"0":"post-56471","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-slaider"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115657900487363481","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56471","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56471"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56471\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56472"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56471"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56471"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56471"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}