Meil pole krimikirjandusel v\u00f5imalustki p\u00fc\u00fcnele t\u00f5usta. Lootustandev krimikirjanik Eduard Vilde tambiti juba Wabariigi ajal mutta soparomaanide \u00e0 la \u201eMusta mantliga mees\u201c treimise eest. Uuemad kultuuriministrid on n\u00f5udnud Barbara Cartlandi tasemel teoste eemaldamist raamatukogudest.<\/p>\n
Ometi saab krimiromaanis \u00f6elda palju ja kirjeldada seda, mis paljude meelest v\u00f5iks varju j\u00e4\u00e4da, kuigi see on ehe reaalsus.<\/p>\n
Palju tegelikku L\u00e4tit ja Eestit<\/p>\n
\u201eVelled\u201c on varjatud ja mitteglamuurne L\u00e4ti, samas aga usutav. V\u00f5ib arvata, et k\u00f5ik, kes elavad k\u00fclades v\u00f5i depressiivsetes v\u00e4ikelinnades, noogutavad kaasa: jah, nii on. Kusjuures raamatus on palju Eestit, tegelikku Eestit, mis \u00fchel hetkel paitab su palet, ent siis annab jalaga tagumikku.<\/p>\n
Ei tea, kuidas L\u00e4tis v\u00f5\u00f5rsile raha teenima l\u00e4inud noori mehi tituleeritakse, meil on nad Kalevipojad. Edgars on Euroopa Liidu k\u00f5ige kolkamast idanurgast p\u00e4rit kutt, sai k\u00f5rghariduse ning l\u00e4ks Iirimaale kanu ja parte kitkuma. Sealt edasi Londoni eksklusiivsesse kasiinosse baarimeheks, kus kogus meeldiva rahasumma, ent lasi endal naha r\u00e4igelt \u00fcle k\u00f5rvade t\u00f5mmata ning hakkas elus p\u00fcsimiseks narkomuulaks. See karj\u00e4\u00e4r ei kestnud kaua ning p\u00e4\u00e4dis Soome vanglaga, kus tuli istuda ning meheks kasvada kolm ja pool aastat.<\/p>\n
Edgarsil on kaks suurt eesm\u00e4rki: maksta k\u00e4tte ja leida vend Kristaps, kes suure t\u00f5en\u00e4osusega sattus tema enda korraldatud af\u00e4\u00e4ri ohvriks.<\/p>\n
Aga siis on Edgars vaba ja tal on kaks suurt eesm\u00e4rki: maksta k\u00e4tte ja leida vend Kristaps, kes suure t\u00f5en\u00e4osusega sattus tahtmatult tema enda korraldatud af\u00e4\u00e4ri ohvriks.<\/p>\n
Edgarsi teekond on krahvmontecristolik, kuid kaugel selle glamuursusest \u2013 hoopis ugrilik ja maal\u00e4hedane. R\u00e4nnak saab alguse Tartust, kus ta soolaputkasse pistetakse (kohati v\u00f5ib Eesti politsei olla kamp jobusid), sealt Abja-Paluojja, kodukanti Balvisse (5600 elanikku) ning Venemaa piiri\u00e4\u00e4rsesse k\u00fclla, siis Londonisse ning taas tagasi.<\/p>\n
Od\u00fcsseia postsovetlikul Liivimaal<\/p>\n
R\u00f5\u00f5m on t\u00f5deda, et mitte k\u00f5ik Eesti politseinikud pole p**sevestid, vaid on ka neid, kellega Edgars v\u00e4gagi l\u00e4hedaseks saab ning \u00fchel hetkel usaldab ta meie kapot rohkem kui L\u00e4ti oma.<\/p>\n
Niisiis kirjeldab \u201eVelled\u201c od\u00fcsseiat postsovetlikul Liivimaal, k\u00fclades ja k\u00f5rtsides, kus teinekord tuleb valida eksistentsi ja pattulangemise vahel. On neid, kes s\u00e4ilitavad aususe ja v\u00e4\u00e4rikuse, ning teisi, kes p\u00f5hjusel v\u00f5i teisel oma hinge kuradile m\u00fc\u00fcvad. Aga s\u00e4\u00e4rane on elu ning iga\u00fcht tuleks esmalt m\u00f5ista ja alles siis s\u00fc\u00fcdi m\u00f5ista.<\/p>\n
Autor on suutnud raamatus luua teravalt v\u00e4lja joonistunud kontrastid \u2013 luksuslik London, euroopalik Helsingi vangla ja siis Venemaa piiril asuv L\u00e4ti kolgas. \u00dchel hetkel p\u00f5imuvad globaalsus ja lokaalsus ning L\u00e4ti karupersest saab osa \u00fcleilmsest skeletist. Sama on kogukondliku kuuluvusega \u2013 v\u00f5ime olla k\u00fcll maailmakodanikud, ent s\u00fcdames on meil ikka l\u00e4hedased ja kodupaik, mille t\u00e4htsus varjutab \u00fchel hetkel k\u00f5ik muu.<\/p>\n
Terve p\u00f5lvkonna kollektiivne trauma<\/p>\n
Peamine p\u00f5hjus, miks \u201eVelled\u201c L\u00e4tis suurt t\u00e4helepanu p\u00e4lvis, on realistlik ajalook\u00e4sitlus. Kaks venda, kes on kasvanud \u00fcles N\u00f5ukogude Liidu lagunemise ajal, ei pea t\u00e4iskasvanuks saades silmitsi seisma mitte ainult oma isikliku mineviku, vaid ka terve p\u00f5lvkonna kollektiivse traumaga. Vennad valivad erineva elutee \u2013 \u00fcks p\u00fc\u00fcab \u00fcles ehitada elu kodumaal, teine lahkub v\u00e4lismaale paremat tulevikku otsima ning see s\u00fcmboliseerib justkui kogu Baltikumi rahva l\u00f5hestumist ja otsinguid p\u00e4rast vabanemist.<\/p>\n
Jah, \u201eVelled\u201c on tume romaan, Balti noir, ent selline on meie elu, ajalugu ja saatus. Samas on ka \u00fcksikuid p\u00e4ikesekiiri ja neist meile piisab, et Liivimaa pastoraali taktis edasi elada. <\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Meil pole krimikirjandusel v\u00f5imalustki p\u00fc\u00fcnele t\u00f5usta. Lootustandev krimikirjanik Eduard Vilde tambiti juba Wabariigi ajal mutta soparomaanide \u00e0 la…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56540,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13636,10057,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-56539","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-krimikirjandus","19":"tag-krimiromaan","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115659123176282427","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56539","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56539"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56539\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56540"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56539"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56539"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56539"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}