{"id":5677,"date":"2025-09-26T17:03:08","date_gmt":"2025-09-26T17:03:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/5677\/"},"modified":"2025-09-26T17:03:08","modified_gmt":"2025-09-26T17:03:08","slug":"vaatlusi-ja-kusimusi-kristjan-jarvi-ja-nordic-pulsei-umber","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/5677\/","title":{"rendered":"Vaatlusi ja k\u00fcsimusi Kristjan J\u00e4rvi ja Nordic Pulse\u2019i \u00fcmber"},"content":{"rendered":"

Eesti Kontserdi hooaja avakontsert \u201eElemendid\u201c 18. IX Estonia kontserdi\u00adsaalis. Kristjan J\u00e4rvi & Nordic Pulse, Triin Ruubel (viiul, kontsertmeister), Mick Pedaja (laul, kitarr). Kavas Edvard Griegi, Arvo P\u00e4rdi, Mick Pedaja, Antonio Vivaldi ja Max Richteri ning Kristjan J\u00e4rvi muusika.<\/p>\n

Mingi osa minust on Kristjan J\u00e4rvi viimase aja tegemistele kaasa elanud poolehoiuga. See b\u00e4nditegemise hoiak ja kambavaim, \u00fchtekuuluvustunne musitseerimise juures n\u00e4ib mulle loomulik ja kiiduv\u00e4\u00e4rt. Miks mitte m\u00e4ngida eri autorite heliteoseid ilma vahepausideta \u00fcksteise j\u00e4rel, et t\u00e4helepanu ja keskendatus ei hajuks ning kogu tajutav muusika ja selle kogemine muutuks \u00fcheks vootaoliseks seisundiks. Miks mitte esitada k\u00f5ike seda peast, ilma partituuri ja partiisid noodist lugemata, kui soovitakse. Ja muidugi \u2013 tunded, emotsioonid, meeleliigutus v\u00f5i ka f\u00fc\u00fcsiline liikumine, mida muusika k\u00e4ivitab, suunab, inspireerib \u2013 see k\u00f5ik on omal kohal ja suurep\u00e4rane.<\/p>\n

\u00dcks teine osa minust satub aga m\u00f5nev\u00f5rra segadusse neist s\u00f5nadest ja v\u00e4ljendeist, mida Kristjan J\u00e4rvi oma eesm\u00e4rke kirjeldades kasutab. \u201eNordic Pulse\u201c ehk \u201ep\u00f5hjamaine pulss\u201c v\u00f5i p\u00f5hjamaine elutunnetus v\u00f5iks ehk t\u00e4hendada loodusega kooseksisteerimist ja terviklikku elutunnetust, soovitust loobuda oravarattas rabelemisest ja usaldada oma sisetunnet \u2013 umbes nii olen ma loetud ja kuulatud intervjuukatketest aru saanud ning see s\u00f5napaar minus k\u00fcsimusi ei tekita.<\/p>\n

Kui sinna juurde haarab dirigent \u0161amaanitrummi, siis koguneb lisaks t\u00e4hendusv\u00e4lju alates Veljo Tormisest ja \u201eRaua needmisest\u201c kuni Lennart Mere ja tema ekspeditsioonideni p\u00f5hjarahvaste juurde (ja iga kuulaja puhul v\u00f5ib neid t\u00e4hendusv\u00e4lju lisanduda veelgi, t\u00f5in siin n\u00e4ite oma kogemustest). Karu peiesid pidav ja teispoolsusega suhtlev \u0161amaan Lennart Mere dokfilmist \u201eToorumi pojad\u201c (1989) esindab kahtlemata niisugust loodusega \u00fcks olemist, mida oleks kasulik \u00f5ppida meilgi \u2013 iseasi, kuidas. \u00d5ige mitmes m\u00f5ttes (sealhulgas muusikalises) on \u0161amaani ja tema rahva (vallutuseelne) kultuuriruum meile siin ja praegu k\u00e4ttesaadavast kultuurist v\u00e4ga eri\u00adsugune ja j\u00e4\u00e4b meile kaugeks. (M\u00e4letan, kuidas teismelisena vaatasin m\u00f5istmatusega mingit katkendit \u00fchest neist Lennart Mere antropoloogilistest filmidest.) Sellest teisest, meile v\u00f5\u00f5rast maailmast arusaamiseks vajame t\u00f5lget, vahendamist. Kas \u0161amanistlik maailmatunnetus muutub meile l\u00e4hedasemaks, kui kasutada vahendamiseks Eestis tuntud muusikuid (n\u00e4iteks Mick Pedaja ja Kristjan J\u00e4rvi nagu Eesti Kontserdi hooaja avakontserdil peal\u00adkirjaga \u201eElemendid\u201c) ja l\u00e4\u00e4ne muusikaloo kaanoni nurgakive (n\u00e4iteks Vivaldi, kelle autorsus oli 18. septembri kontserdi kavas teenimatult mainimata j\u00e4etud, piirdudes arran\u017eeerija Max Richteriga), pole ma kindel. Pigem n\u00e4is kontserdi sissejuhatuseks kavaraamatus pakutav jutt new age\u2019iliku roosamannana, kus turundusv\u00f5tted ja spontaansed uussiiruse puhangud on omavahel p\u00f5imunud ja segi l\u00e4inud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

On v\u00f5imalik, et seda \u00fchtekuuluvustunnet ja imedesse uskumise v\u00e4ge, mida Kristjan J\u00e4rvi koos Nordic Pulse\u2019iga n\u00e4ib taga ajavat, polegi vaja hakata kunstlikult v\u00f5i punnitades looma. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Gunnar Laak \/ Eesti Kontsert<\/p>\n

Asi pole selles, nagu tahaksin ma naeruv\u00e4\u00e4ristada p\u00fc\u00fcdu muuta meie vahest liiga tarbijalik eluviis loodusl\u00e4hedasemaks. Samuti ei arva ma, et turunduslikud s\u00f5numid on automaatselt n-\u00f6 saatanast, aga nende puhul tuleb silmas pidada sihtr\u00fchma ja r\u00e4\u00e4kida sihtr\u00fchmale arusaadavas keeles. Tollel Eesti Kontserdi hooaja avakontserdil pealkirjaga \u201eElemendid\u201c j\u00e4i mulle kavaraamatus silma imelik s\u00f5napaar \u201ep\u00f5hjamaine Amasoonia\u201c: see pidavat olema maailma vaimne kohtumispaik, mis p\u00e4rineb Eestist. Minu arvates on veider r\u00e4\u00e4kida Eesti inimestele millegi Eestist p\u00e4rineva kohta, et see on \u201ep\u00f5hjamaine Amasoonia\u201c \u2013 sest kui paljud meist on Amazonast \u00fcldse oma silmaga n\u00e4inud? See v\u00e4ljend v\u00f5iks ehk midagi selgitada kellelegi, kes elab Amazonasele l\u00e4hemal kui Eestile, seega, palun v\u00e4ga, kasutatagu seda ingliskeelses turunduses (\u201eNordic Amazonia\u201c). V\u00f5ib-olla ongi asi selles, et Kristjan J\u00e4rvi ise on (k\u00fcll Eestis s\u00fcndinuna) \u00fcles kasvanud maailmakodanikuna ja alles suhteliselt hiljuti Eestisse tagasi kolinud ning seet\u00f5ttu vajavad tema s\u00f5numid m\u00f5ningat tagasit\u00f5lget eesti (kultuuri)-keelde. Olgu siis siinkohal vihjatud, et n\u00e4iteks minu kui p\u00f5hjaeestlase kogemusega haagivad hoopis paremini sellised paigad, nagu Lahemaa rahvuspark, Alutaguse v\u00f5i Matsalu linnuriik \u2013 ja nende s\u00fcdamel\u00e4hedaste maastikega on n\u00e4iteks Veljo Tormise muusika (\u0161amaanitrummiga v\u00f5i ilma) haakunud iseenesest, ilma igasuguste (turundus)-trikkide v\u00f5i roosamannata. \u00c4kki sobiks toda maailma vaimset kohtumispaika eestlasele tutvustada hoopis kui \u201erabavaikuse portaali\u201c?<\/p>\n

On v\u00f5imalik, et seda \u00fchtekuuluvustunnet ja imedesse uskumise v\u00e4ge, mida J\u00e4rvi n\u00e4ib taga ajavat, polegi vaja hakata kunstlikult v\u00f5i punnitades looma. Ma arvan, et see \u00fchtekuuluvustunne on eestlase kollektiivses alateadvuses juba olemas ja leiab v\u00e4ljenduse laulu- ja tantsu\u00adpeol. Seega v\u00f5iks k\u00fcsimuse p\u00fcstitada hoopis nii: kuidas muuta iga kontsert laulu- ja tantsupeoks?<\/p>\n

J\u00e4tan selle arutelu n\u00fc\u00fcd sinnapaika ja kandun m\u00f5ttes tagasi Estonia kontserdisaali, kus Kristjan J\u00e4rvi ja muusika\u00adkollektiiv Nordic Pulse 18. septembril \u00fcles astusid. Esimesed 15 minutit m\u00e4ngiti t\u00fchja lava silmitsevale publikule \u00fche ja sama napi muusikalise motiivi salvestatud kordumist. V\u00f5ib-olla pidi see endast kujutama kontsertr\u00e4nnaku meditatiivset algust? Igatahes akadeemilise veerandtunni t\u00e4itudes hakkas kuulajate kannatus katkema ning saalist kostsid k\u00e4rsitu aplaus ja viled, misj\u00e4rel ilmusid muusikud lavale. Edasi kulges kontsert vahejuhtumiteta ja \u00fcsna kenasti. Enamasti p\u00fcsti seisvate (v\u00e4lja arvatud n\u00e4iteks harfi- ja t\u0161ellom\u00e4ngijad) ja aeg-ajalt vabalt ringi liikuvate muusikute m\u00e4ngu kuulates m\u00f5tlesin, et kuulajad on nendega ebav\u00f5rdses olukorras ja palju paremini sobiks seda sorti kontsert saali, kus ka publikul on v\u00f5imalus seista ja liikuda, v\u00f5ib-olla m\u00f5ne pala puhul isegi lamada. Mu vaimu\u00adsilmas kerkis esile poolringina v\u00f5i isegi terve ringina lava \u00fcmbritsev publikuala, kus leiduks nii istumisala kui ka tantsuplats ning kusagil kaugemal v\u00f5imalus h\u00e4irimatult pikutada.<\/p>\n

Oletan, et J\u00e4rvil ja tema muusikutel on puht korralduslikus m\u00f5ttes mugavam valida partneriks juba olemasolev v\u00f5imas kontserdikorraldaja Eesti Kontsert, sest tol on k\u00f5ik vajalikud struktuurid ja v\u00f5rgustik nii otseseks korraldamiseks kui ka info levitamiseks. Sellise n-\u00f6 valmis paketi valikuga tuleb aga paratamatult kaasa teatav j\u00e4ikus ja vaikimisi k\u00e4itumisjuhised publikule. Selle asemel, et lubada endal esimese 15 minuti jooksul l\u00f5dvestuda ja h\u00fcpnootiliselt korduva motiivi saatel kuhugi sisemaailma kanduda, ootas saal, et kohe hakkab midagi juhtuma. Samuti kaasneb traditsioonilise klassikakontserdiga eeldus publiku passiivsuseks ja oma toolil paigal istumiseks, mida kohalviibijad juurdunud traditsioonide t\u00f5ttu tegidki \u2013 aga Nordic Pulse\u2019i kontserdi l\u00f5pu t\u00f5usvas joones liikuv energia eeldanuks muusikaga kaasa\u00adminekut ja f\u00fc\u00fcsilist aktiivsust. Seega soovitan niisuguse r\u00e4nnak-kontserdi formaadi parema ja sujuvama teostumise huvides loobuda soovist saada korralduslikult poolelt valmispakett ning otsida ja m\u00f5elda samm-sammult, kuidas soovitud eesm\u00e4rgini j\u00f5uda. V\u00f5ib-olla leitakse sobivam kaaskorraldaja m\u00f5nest teatrist v\u00f5i \u2013 miks mitte? \u2013 hoopis spordi\u00adareenilt?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Kontserdi hooaja avakontsert \u201eElemendid\u201c 18. IX Estonia kontserdi\u00adsaalis. Kristjan J\u00e4rvi & Nordic Pulse, Triin Ruubel (viiul, kontsertmeister),…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5678,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[84],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,215,144],"class_list":{"0":"post-5677","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-muusika","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-music","16":"tag-muusika"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5677","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5677"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5677\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5678"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5677"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5677"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5677"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}