{"id":56803,"date":"2025-12-04T10:25:23","date_gmt":"2025-12-04T10:25:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56803\/"},"modified":"2025-12-04T10:25:23","modified_gmt":"2025-12-04T10:25:23","slug":"kuus-uut-akadeemikut-on-tartu-ulikoolist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56803\/","title":{"rendered":"Kuus uut akadeemikut on Tartu \u00dclikoolist"},"content":{"rendered":"<p>Kolmap\u00e4eval toimunud Eesti Teaduste Akadeemia \u00fcldkogu istungil valiti seitse uut akadeemikut, kellest kuus on Tartu \u00dclikoolist: Heikki Junninen, Joel Starkopf, Rainis Haller, Maarja \u00d6pik, Veronika Kalmus ja Meelis Kull.<\/p>\n<p>&#8220;&gt;<\/p>\n<p>Image<\/p>\n<p>                    <img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" data-author=\"Fotokollaa\u017e\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/teenetem\u00e4rgid_0.jpg\" width=\"472\" height=\"315\" alt=\"Uued akadeemikud\" class=\" img-fluid\"\/><\/p>\n<p>Autor: Fotokollaa\u017e<\/p>\n<p>F\u00fc\u00fcsika valdkonnas akadeemikuks valitud f\u00fc\u00fcsika instituudi atmosf\u00e4\u00e4ri- ja keskkonnateaduste laborijuhataja ning keskkonnaf\u00fc\u00fcsika professor Heikki Junninen uurib atmosf\u00e4\u00e4riprotsesse, mis m\u00f5jutavad kliimas\u00fcsteemi, kliima kujunemist ja selle muutumist inimtegevuse tagaj\u00e4rjel. Viimastel aastatel on ta seisnud kvaliteetsete atmosf\u00e4\u00e4ri p\u00fcsim\u00f5\u00f5tmiste eest Eestis ja edendanud rahvusvahelist tippteadust. <\/p>\n<p>Heiki Junninen juhib Tartu \u00dclikooli meeskonda Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) eksperimendis CLOUD (Cosmics Leaving Outdoor Droplets), kus uuritakse osakeste- ja pilvetekkega seotud protsesse kontrollitud laboritingimustes. Aastatel 2023\u20132024 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Arktika uuringute valdkonnas. Loe tema teadust\u00f6\u00f6 kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609854228\/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-heikki-junninen\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">Novaatorist<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Heikki_Junninen\/est\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">ETIS-est<\/a>.<\/p>\n<p>Kliinilise meditsiini valdkonnas sai akadeemikuks kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf. Tema teadust\u00f6\u00f6d iseloomustab lai haare kliinilise uurimist\u00f6\u00f6 eri valdkondades \u2013 alates loomkatsetest kuni kliiniliste sekkumisuuringute, j\u00e4lgimisuuringute, s\u00fcstemaatiliste \u00fclevaadete, metaanal\u00fc\u00fcside ja rahvusvaheliste ravijuhendite koostamiseni. <\/p>\n<p>Starkopf on uurinud seedetrakti puudulikkust, s\u00fcdamelihase eelkohastumust ja antibiootikumide farmakokineetikat intensiivravis. Ta on loonud Eestis kaasaegse anestesioloogia- ja intensiivravialase koolituss\u00fcsteemi ning juhtinud 20 aastat Tartu \u00dclikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. Koroonapandeemia ajal vedas ta eest kliinikumi kriisistaabi ja L\u00f5una meditsiinistaabi t\u00f6\u00f6d. Joel Starkopf p\u00e4lvis 2018. aastal koos Annika Reintam Blaseriga riigi teaduspreemia arstiteaduse alal. Loe tema teadust\u00f6\u00f6 kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609854264\/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-joel-starkopf\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">Novaatorist<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Joel_Starkopf\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">ETIS-est<\/a>.<\/p>\n<p>Matemaatika valdkonna uus akadeemik on matemaatika ja statistika instituudi matemaatilise anal\u00fc\u00fcsi professor Rainis Haller, kelle teadust\u00f6\u00f6 keskmes on funktsionaalanal\u00fc\u00fcs ehk l\u00f5pmatum\u00f5\u00f5tmeliste vektorruumide omaduste ja nendevaheliste seoste uurimine. Funktsionaalanal\u00fc\u00fcs on algebra ja anal\u00fc\u00fcsi kohtumispaik, kus m\u00e4ngivad olulist rolli ka geomeetria ja topoloogia. Selle p\u00f5hiline uurimisobjekt on Banachi ruum, mille geomeetriat ja m\u00f5ju on Rainis Haller k\u00f5ige enam uurinud.<\/p>\n<p>Aastatel 2018\u20132022 oli Haller Eesti Matemaatika Seltsi president. Loe tema teadust\u00f6\u00f6 kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609854294\/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-rainis-haller\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">Novaatorist<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Rainis_Haller\/est\/\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">ETIS-est<\/a>.<\/p>\n<p>Mullateaduse valdkonnas valiti akadeemikuks \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi direktor ning botaanika osakonna taime\u00f6koloogia \u00f5ppetooli molekulaarse \u00f6koloogia professor Maarja \u00d6pik. Ta keskendub oma teadust\u00f6\u00f6s mulla\u00f6kos\u00fcsteemidele, uurides molekulaarsete meetodite abil m\u00fckoriisat moodustavate mullaseente (eriti krohmseente) elurikkust ja rolli.<\/p>\n<p>Tema loodud DNA-p\u00f5histe virtuaaltaksonite k\u00e4sitlus ja tema juhitud avalik andmebaas MaarjAM on aidanud muuta selle valdkonna uurimist\u00f6\u00f6 \u00fclemaailmselt v\u00f5rreldavaks ja standardiseerituks. Lisaks alusuuringutele juhib ta p\u00f5llumuldade s\u00e4\u00e4stvat kasutamist ja mulla\u00f6kos\u00fcsteemide taastamist edendavaid rakendusprojekte. Maarja \u00d6pikut tunnustati 2016. aastal koos kolleegidega riigi teaduspreemiaga geo- ja bioteaduste valdkonnas. Loe tema teadust\u00f6\u00f6 kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609854309\/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-maarja-opik\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">Novaatorist<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Maarja_%C3%96pik\/est\/\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">ETIS-est<\/a>.<\/p>\n<p>Sotsioloogia valdkonnas akadeemikuks saanud \u00fchiskonnateaduste instituudi sotsioloogia professor ja sotsioloogia doktori\u00f5ppekava programmijuht Veronika Kalmus on rahvusvaheliselt tunnustatud sotsioloog ja meediateadlane, kes uurib \u00fchiskondlikke ja tehnoloogilisi muutusi. Tema erialadevaheline teadust\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab selliseid teemasid nagu meediastumine, andmestumine, tehisaru levik, j\u00e4lgimis\u00fchiskonna kujunemine, sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine, v\u00e4\u00e4rtushinnangute muutumine, inimeste elumaailma ja heaolu aspektid jt.<\/p>\n<p>Kalmus on m\u00f5testanud p\u00f5lvkondade rolli \u00fchiskondlikes muutustes ja aidanud kaasa sotsiaalteadusliku metodoloogia arendamisele. 2019. aastal valiti ta Academia Europaea liikmeks. 2022. aastal tunnustati teda sotsiaalteaduste valdkonnas t\u00f6\u00f6de ts\u00fckli kaasautorina riigi teaduspreemiaga. Loe tema teadust\u00f6\u00f6 kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609854117\/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-veronika-kalmus\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">Novaatorist<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Veronika_Kalmus\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">ETIS-est<\/a>.<\/p>\n<p>Tehisaru valdkonna v\u00e4rskeim akadeemik on arvutiteaduse instituudi andmeteaduse \u00f5ppetooli tehisintellekti professor Meelis Kull. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskmes on usaldusv\u00e4\u00e4rse tehisaru alused: m\u00e4\u00e4ramatuse modelleerimine ja mudeli p\u00e4devuspiirkonnast v\u00e4ljumise tuvastamine. Kulli eesm\u00e4rk on luua meetodeid, mis lasevad otsustada, millal on tehisaru s\u00fcsteemi vastus p\u00f5hjendatult kindel ja millal tuleks suhtuda sellesse ettevaatusega. <\/p>\n<p>Kulli teadust\u00f6\u00f6 \u00fcks eesm\u00e4rke on ennustuste kalibreerimine, mis viib mudeli t\u00f5en\u00e4osusliku v\u00e4ljundi statistiliselt koosk\u00f5lla tegeliku maailma sagedustega. Ta on arendanud v\u00e4lja rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid, n\u00e4iteks beeta- ja Dirichlet\u2019-kalibreerimise. Nii aitab Kull luua masin\u00f5ppel p\u00f5hinevat usaldusv\u00e4\u00e4rset tehisaru riskitundlike rakenduste jaoks. Ta on Euroopa tehisintellekti tippteaduse v\u00f5rgustiku ELLIS liige. Aastatel 2024\u20132025 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia tehisintellekti valdkonna uurija-professuuri juht. Loe tema teadust\u00f6\u00f6 kohta l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609853889\/akadeemikute-valimised-2025-kes-on-meelis-kull\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">Novaatorist<\/a> ja <a href=\"https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Meelis_Kull\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">ETIS-est<\/a>.<\/p>\n<p>\u201eEesti v\u00f5ib olla r\u00f5\u00f5mus selle \u00fcle, et teaduste akadeemia t\u00e4ienes seitsme uue liikmega, kes esindavad k\u00f5rgetasemelist teaduslikku uurimist\u00f6\u00f6d ja \u2013 mis v\u00e4ga oluline \u2013 ka \u00fchiskonnale t\u00e4htsaid rakendusi. T\u00e4nu t\u00e4nasele valimisele akadeemia tugevneb ja oluliselt paraneb tema sotsiaalne m\u00f5ju. Tunnen suurt r\u00f5\u00f5mu ka selle \u00fcle, et oleme valinud enda liikmeskonda v\u00e4ljapaistva interpreedi,\u201c \u00fctles 3. detsembril akadeemia president Mart Saarma.<\/p>\n<p>Akadeemikuks saamiseks oli tarvis saada 2\/3 \u00fcldkogu istungil osalevate akadeemikute h\u00e4\u00e4ltest. Koos uute akadeemikutega on Eesti Teaduste Akadeemias 79 liiget ja 19 v\u00e4lisliiget.<\/p>\n<p>Loe uute akadeemikute kohta l\u00e4hemalt Eesti Teaduste Akadeemia <a href=\"https:\/\/www.akadeemia.ee\/teaduste-akadeemia-sai-juurde-seitse-uut-akadeemikut\/\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">kodulehelt<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmap\u00e4eval toimunud Eesti Teaduste Akadeemia \u00fcldkogu istungil valiti seitse uut akadeemikut, kellest kuus on Tartu \u00dclikoolist: Heikki Junninen,&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56804,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-56803","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115660818029739643","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56804"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}