{"id":56849,"date":"2025-12-04T11:27:09","date_gmt":"2025-12-04T11:27:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56849\/"},"modified":"2025-12-04T11:27:09","modified_gmt":"2025-12-04T11:27:09","slug":"arvustus-magavad-mehed-pimedasse-dzunglisse-kompama-jattes-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/56849\/","title":{"rendered":"Arvustus. &#8220;Magavad mehed&#8221;: pimedasse d\u017eunglisse kompama j\u00e4ttes | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Uuslavastus<br \/>&#8220;Magavad mehed&#8221;<br \/>Autor: Martin Crimp<br \/>T\u00f5lkija: Erkki Sivonen<br \/>Lavastaja: Johan Elm<br \/>Kunstnik: Eugen Tamberg<br \/>Muusikaline kujundus: Kirill Havanski (Tartu Uus Teater)<br \/>Valguskujundus: Karmen Tellisaar (Endla Teater)<br \/>Osades: Piret Laurimaa, Andres M\u00e4har, Linda Porkanen, Ken R\u00fc\u00fctel<br \/>Esietendus 12. aprillil Vanemuise v\u00e4ikeses majas<\/p>\n<p>Kuigi Vanemuise teatri kodulehel kirjutatakse, et &#8220;Magavate meeste&#8221; n\u00e4ol on tegemist &#8220;kaasaegselt teravama versiooniga Edward Albee` kultusn\u00e4idendist &#8220;Kes kardab Virginia Woolfi?&#8221;&#8221;, ei maksa Albee lugu Vanemuise uuslavastusest otsida. Martin Crimpi ja Edward Albee n\u00e4idendite vahel saab k\u00fcll t\u00f5mmata paralleele, kuid Crimpi kirjutatud tekst k\u00e4tkeb midagi hoopis absurdsemat ning m\u00fcstilisemat.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Magavad mehed&#8221; viib vaatajad keskealise abielupaari juurde, kes tunneb, et pole elus \u00f5igeid valikuid teinud. Tantsumuusika looja Paul on muutunud kibestunuks, ta m\u00f5tleb tihti minevikule, mil k\u00f5ik tundus veel muretu ja pilvitu. \u00dclikoolis t\u00f6\u00f6tav Julia tunneb end \u00fcksikuna, mees ei n\u00e4ita tema vastu eriti \u00f5rnust. Naine m\u00f5tiskleb: kas tema ja Pauli kooselu olnuks teistsugune, kui neil leiduks laps? Juliat paistab elus kannustavat vaid tema karj\u00e4\u00e4r, mis on seni edukas olnud. Paulile ja Juliale tuleb \u00f6\u00f6sel k\u00fclla noorem paar, kelle abiga hakatakse omavahelisi suhteid klaarima. Edasist on juba keerulisem selgitada&#8230;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3114145\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3114145h1c09t24.jpg\"\/>&#8220;Magavad mehed&#8221; Autor\/allikas: Heikki Leis<\/p>\n<p>Kuigi Martin Crimp tegeleb n\u00e4idendis t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna murekohtadega nagu \u00fcksindus, suhete pinnapealsus, edukultus ja nii edasi, siis m\u00f5jub &#8220;Magavad mehed&#8221; kohati p\u00e4ris segasena. Nimelt ei ole l\u00f5puni arusaadav, miks tegelased \u00fcksteisega niimoodi k\u00e4ituvad ning kuhu selle looga edasi t\u00fc\u00fcritakse. Lavastuse kavalehel v\u00e4idetakse, et Crimpi dialoog v\u00f5tab tihti absurdseid toone ning autor tegelaste elupagasit eriti ei ava, seega v\u00f5ib \u00f6elda, et loo vastuv\u00f5tt s\u00f5ltub paljuski publikust ja lavastuslikest lahendustest.\u00a0<\/p>\n<p>Vanemuise uuslavastus on t\u00fckati s\u00fcmbolistlik, vahel intensiivnegi, kuid saalis istudes ei tekkinud kordagi tunnet, et publik juhatatakse Crimpi loodud suhete r\u00e4gastikust v\u00e4lja. Pigem suunatakse vaataja veel s\u00fcgavamasse d\u017eunglisse. Andres M\u00e4hari kehastatud Pauli puhul ei saa selgeks, miks ta on eluga nii rahulolematu ja miks ta end oma k\u00fclalisel suudelda palub. Kas Paul on j\u00f5udnud arusaamisele, et on tegelikult gei? V\u00f5i soovib mees lihtsalt \u00f5rnust, l\u00e4hedust tunda? Ken R\u00fc\u00fctli m\u00e4ngitud Tilmanil on alav\u00e4\u00e4rsuskompleks, mees teeb end pidevalt teiste ees maha ning tarvitab narkootikume. Miks? Ei tea. V\u00f5ib-olla sellep\u00e4rast, et elu on nii meeletult \u00fcksluine ja depressiivne? Selle selgitusega ma rahule ei j\u00e4\u00e4ks, sest see on liiga triviaalne ja elu lihtlabaseid vastuseid ei paku.\u00a0<\/p>\n<p>Kuigi Ken R\u00fc\u00fctli m\u00e4ng on kirglik, fokusseeritud ning ka teised n\u00e4itlejad on s\u00fcmpaatsed, valitses tegelaste osas niiv\u00f5rd palju teadmatust, et empaatiat nende vastu eriti ei tekkinud. Piret Laurimaa suutis korraks Juliasse inimlikkust pikkida, tema roll hakkab elama hetkedel, mil tema tegelane peegeldab pulbitsevat \u00e4ngi. Naise pilk muutub l\u00e4hedust igatsevaks, kehakeel abituks, Julia frustratsioon oma karj\u00e4\u00e4ri osas m\u00f5jub siiralt. Linda Porkaneni kehastatud Josephine&#8217;i r\u00f5\u00f5msameelsest fassaadist hakkas ka midagi mitmeplaanilisemat v\u00e4lja kooruma, ent seda vaid natu-natukene\u2026<\/p>\n<p>Laval leiavad aset ka seksistseenid, nimelt v\u00f5tavad Tilman ja tema kaasa Josephine sisse selliseid poose, et kata alaealisel teatrik\u00fclastajal silmad kinni ja keera ise pea, et armunutele privaatsust anda. Kui nende stseenidega sooviti edasi anda, kuidas paarikese suhe on muutunud naudingukeskseks \u2013 seks ja narkootikumid annavad noortele justkui \u00f5nnetunde, mida argielu ei paku \u2013, siis selline lahendus seda s\u00f5numit k\u00f5ige paremini kommunikeerida ei aidanud. Isiklikult tundsin kohmetust ja teadmatust, kuidas neid stseene vastu v\u00f5tta ja kas need stseenid ka lugu jutustada aitavad. Seksuaalvahekorra kujutamisele sisulist p\u00f5hjendust ei leidnud, n\u00e4htu m\u00f5jus labaselt.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3114142\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3114142h328ft24.jpg\"\/>&#8220;Magavad mehed&#8221; Autor\/allikas: Heikki Leis<\/p>\n<p>K\u00fcsitavustest hoolimata on lavastusel kaks suurt trumpi. Esimene on Kirill Havanski suurep\u00e4rane muusikaline kujundus, mis andis edasi tegelastevahelisi pingeid. See tekitas tunde, et kohe leiab laval aset tunnete plahvatus, minus s\u00fcttis huvi, mis loos edasi saab. Teine on Eugen Tambergi poeetiline kunstnikut\u00f6\u00f6, millele saab anda erinevaid t\u00e4hendusi. Laval paikneb punane ring, mis meenutab oma kujult areeni. Sellel areenil hakkabki pihta &#8220;v\u00f5imum\u00e4ng&#8221;. Tegelased m\u00f5juvad areenil kui gladiaatorid, kes k\u00f5ik enda eest v\u00e4ljas on. N\u00e4itlejad t\u00f5mbavad omale lavastuse jooksul ette ka kilest p\u00f5llesid, mis v\u00f5ivad t\u00e4histada tegelaste soovi end kaitsta v\u00f5i teist mustates ise puhtaks j\u00e4\u00e4da. Ent selleks, et igale kunstnikut\u00f6\u00f6 komponendile t\u00e4hendus leida, tuleks lavastust mitmeid kordi vaatamas k\u00e4ia. V\u00f5ib-olla l\u00e4hekski muusikalise kujunduse, s\u00fcmpaatsete n\u00e4itlejate ja kunstnikut\u00f6\u00f6 p\u00e4rast?\u00a0<\/p>\n<p>Johan Elm paistab lavateoses t\u00e4nap\u00e4eva pidetust \u00fchiskonnast r\u00e4\u00e4kivat, mis on s\u00f5numina t\u00e4iesti m\u00f5istetav. Sellegipoolest tundub, et lavastuses Martin Crimpi teksti tuumani tegelikult ei j\u00f5uta, selles peituvad m\u00f5tted j\u00e4\u00e4vad justkui \u00f5hku rippuma, j\u00e4ttes vaataja pimedasse d\u017eunglisse p\u00e4\u00e4seteed kompama.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuslavastus&#8220;Magavad mehed&#8221;Autor: Martin CrimpT\u00f5lkija: Erkki SivonenLavastaja: Johan ElmKunstnik: Eugen TambergMuusikaline kujundus: Kirill Havanski (Tartu Uus Teater)Valguskujundus: Karmen Tellisaar&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56850,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,18697,28832,140,177,197],"class_list":{"0":"post-56849","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-johan-elm","15":"tag-magavad-mehed","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-teater","18":"tag-vanemuine"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115661061944135887","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56849","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56849"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56849\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56849"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56849"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56849"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}