Endine juhtiv riigiprokur\u00f6r Margus Kurm arvab Isamaa \u00fcmber lahvatanud skandaali valguses, et prokuratuur tuleks laiali saata. Ta \u00fctles ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos, et maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesed aru ei saa ning mis k\u00fclvab \u00fchiskonnas hirmu ja ebakindlust. Kuidas teile k\u00f5lab see m\u00f5te? Kui palju on selles provokatiivsust, v\u00f5ime nimetada seda ka m\u00e4ngu iluks, v\u00f5i sisulist v\u00f5imalust edasi liikuda meie \u00f5iguss\u00fcsteemiga?<\/p>\n
Kui ma olin peaprokur\u00f6r, siis oli Margus Kurm kindlasti \u00fcks mu l\u00e4himaid kolleege, sisuliselt peaprokur\u00f6ri aset\u00e4itja ja tegeles omal ajal ka \u00fchtede keerukamate kriminaalasjadega. Tema sissevaade ja hinnangud prokuratuurile ja \u00f5igusmaastikule laiemalt on alati minu jaoks olulised.<\/p>\n
Kindlasti antud juhul see pealkiri v\u00f5i kokkuv\u00f5te v\u00f5ib olla veidi provokatiivne, aga kui me vaatame selle artikli sisu, siis seal on kindlasti asju, mida on m\u00f5istlik arutada ja kindlasti ka probleeme, mida ka mina olen Eesti \u00f5igusmaastikul viimasel ajal t\u00e4hele pannud.<\/p>\n
\u00dcks momente, millele Kurm t\u00e4helepanu juhib, on see, et prokuratuur kohtleb ebav\u00f5rdselt, r\u00e4\u00e4gime siis n\u00e4iteks erakondadest v\u00f5i maailmavaatelistest vaba\u00fchendustest, ehk m\u00f5\u00f5detakse justkui erineva puuga. Mis veel hullem, k\u00f5ik m\u00e4rgid viitavad, et otsustamise v\u00f5i hindamise \u00f5igus on liikunud subjektiivselt peaprokur\u00f6ri k\u00e4tte ehk ta annab olukorras, kus meie \u00f5igusnormid on v\u00e4ga avara t\u00f5lgendamisruumiga, isikliku sisulise hinnangu. Kuidas see m\u00f5ttek\u00e4ik teile tundub?<\/p>\n
Jah, selles m\u00f5ttek\u00e4igus on iva. Probleem ei ole ainult prokuratuuris v\u00f5i konkreetses prokur\u00f6ris. See probleem algab ka sellest, et meil on teatud hulk karistusseadustikus olevaid paragrahve, mille sisu ongi suhteliselt h\u00e4gus. Kindlasti see, et seadused ei ole p\u00e4ris l\u00f5puni selged, ei ole otseselt prokuratuuri viga. See on kindlasti ka teatud kriitikanool seadusandja suunas.<\/p>\n
Aga probleem siin taga on ikkagi see, et seadused p\u00e4ris l\u00f5puni selgeks ei saa, mitte kunagi. See isegi ei ole \u00f5iguse v\u00f5i juristidega seotud. Probleem on lihtsalt selles, et seadusi pannakse kirja s\u00f5nadega, keele abil, ja keel ise on ajas arenev. See on tegelikult kokkulepe, mida mingi s\u00f5na v\u00f5i m\u00f5iste t\u00e4hendab.<\/p>\n
Kui natuke prokuratuuri suunas kriitikat teha, siis meil on viimasel ajal v\u00e4ga palju paragrahve karistusseadustikku toodud, kus on \u00e4ra kadunud selline \u00fcldine arusaam, mis on moraalne, ebamoraalne v\u00f5i paha. N\u00e4iteks k\u00f5ik me teame, et tapmine, vargused, v\u00e4gistamised on kuriteod, ilma et me tegelikult peaksime seadusi lugema. \u00dcldiselt me ka \u00f5petame \u00fclikoolis juriste, et hea eetilise kompassiga inimene saab oma elu \u00e4ra niimoodi, et ta kunagi seadust ei loe, sest karistusseadustik peaks kaitsma moraali- ja eetikanorme rohkem.<\/p>\n
Aga uues karistus\u00f5iguses meil on hulk norme, kus tegelikult ei ole t\u00e4pselt isegi \u00a0aru saada, kas seal on siis midagi eetiliselt valesti v\u00f5i mitte. L\u00f5puks see taandubki nagu t\u00e4he t\u00f5lgendamiseks, seaduse t\u00f5lgendamiseks.<\/p>\n
V\u00f5tame needsamad m\u00f5juv\u00f5imuga kauplemised. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige probleemsem paragrahv Eestis ongi t\u00e4na see toimingupiirangu rikkumine. Me vaidleme kohtus tegelikult nende s\u00f5nade \u00fcle. Keegi tegelikult ei saa t\u00e4pselt aru, mis on see paha, mille eest me tahame inimest karistada. Erakonna n-\u00f6 varjatud rahastamise teema on sama lugu. Paragrahv karistusseadustikus on v\u00e4ga l\u00fchike, aga sisuliselt ta viitab erakonnaseadusele, mis pakub v\u00e4ga palju pikki t\u00f5lgendusi.<\/p>\n
Minu kriitika prokuratuurile on see, et minnes just nende ebaselgete paragrahvide puhul v\u00e4ga laiendavat t\u00f5lgendamise teed me j\u00f5uame sinna, kus tegelikult me v\u00f5ime karistada inimest asjades, mis tegelikult ei ole eetiliselt hukkam\u00f5istetavad ja inimesed ei saa aru, miks neid karistatakse. Eriti puudutab see tegevusi, kus inimesed tegelikult ei ole arvanud, et nad midagi valesti teevad: k\u00f5ik on tehtud avalikult, kellegi eest midagi varjatud ei ole ja n\u00fc\u00fcd neli-viis aastat hiljem l\u00e4bi erinevate kohtute arvamuste selgub siis, kas oli keelatud v\u00f5i mitte. Selline ei tohiks karistus\u00f5igus olla. Aga kahjuks prokuratuur on natuke kaasa aidanud, et selline karistus\u00f5igus on tekkinud Eestis.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4gime avarast \u00f5igusnormi t\u00f5lgendamise ruumist, n-\u00f6 hallist alast, kas ma saan siis \u00f5igesti aru, et seda nii-\u00f6elda must-valget j\u00e4\u00e4b ajas j\u00e4rjest v\u00e4hemaks ja halli ala tekib juurde? Et \u00fcks p\u00f5hjus on seotud sellega, et keele t\u00e4hendus muutub, me vaidleme j\u00e4rjest rohkem s\u00f5nade \u00fcle, aga seadused ei tule justkui kaasa? Kuidas see nii on l\u00e4inud?<\/p>\n
Kindlasti \u00fcks p\u00f5hjus on see, et mitte seadusandja ei ole kaasa tulnud, vaid seadusandja on karistus\u00f5igust laiendanud kohtadega, kus inimeste \u00fcldine moraalitunnetus enam ei \u00fctle, et selline asi on kindlasti keelatud. Ilma seadust tundmata tegelikult ei ole v\u00f5imalik enam aru saada, mis on lubatud ja mis on keelatud. Needsamad traditsioonilised kuriteod, mille ma algul t\u00f5in v\u00e4lja \u2013 \u00a0tapmised, v\u00e4gistamised, vargused \u2013, seal ei ole selliseid vaidlusi. Tegelikult k\u00f5ik saavad ka aru, kus eetiliselt lubatu-keelatu piir l\u00e4heb, \u00f5iguslik hinnang tuleb hiljem ja see tegelikult \u00fchtib varasema keelatu-lubatu arusaamisega.<\/p>\n
Aga just need uuema aja paragrahvid, ja siin ei ole ainult Eesti seadusandja s\u00fc\u00fcdi, vaid ka Euroopa Liidust tuleb tohutul hulgal tehnilist normistiku alla, sealt on \u00e4ra kadunud eetiline \u00f5ige-vale vahetegu ja l\u00f5puks ongi see selline juristide p\u00e4rusmaa, kus t\u00f5lgendatakse s\u00f5nu ja iga kohtuaste veel t\u00f5lgendab erinevalt ka. Seet\u00f5ttu vaieldakse k\u00f5ik asjad l\u00f5puni v\u00e4lja ja see vaene inimene, kes on kohtu alla antud, vaatab seda m\u00e4ngu k\u00f5rvalt, ilma et tal oleks v\u00f5imalik v\u00e4ga palju seda isegi m\u00f5jutada.<\/p>\n
Kui kerge on \u00fche v\u00f5i teise maailmavaate eelistamine prokuratuuri m\u00e4ngumaale tekkima? Kas seda on ka ajas juurde tulnud?<\/p>\n
Maailmavaatelist probleemi ma nii palju ei n\u00e4e. Minu jaoks on probleem pigem s\u00f5ltumatus versus vastutus prokur\u00f6ride puhul. V\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4gitakse sellest, et prokuratuur peab olema s\u00f5ltumatu, prokur\u00f6rid peavad olema s\u00f5ltumatud, milles on v\u00e4ga selge iva sees. Keegi ei tohiks v\u00e4ljaspoolt, olgu see m\u00f5ni minister v\u00f5i poliitik, tulla \u00fctlema, et selle asjaga tegelete, selle asjaga \u00e4ra tegele.<\/p>\n
Kas nad tulevad siis \u00fctlema? <\/p>\n
Ei. Kindlasti Eestis sellist probleemi ei ole, et keegi v\u00e4ljastpoolt m\u00f5jutaks. Prokuratuur on selliste asjade suhtes suhteliselt immuunne. Probleem, mis selle s\u00f5ltumatusega kaasneb, on see, et siis taandubki l\u00f5puks otsus v\u00e4ga iga prokur\u00f6ri enda arusaamisele moraalist, mis toobki kaasa, et erinevad prokur\u00f6rid n\u00e4evad asju ka erinevalt. Aga see toobki kaasa ebav\u00f5rdset kohtlemist. Absoluutne s\u00f5ltumatus prokuratuuris on tegelikult ohtlik. Prokuratuuris sees peavad olema hoovad, kuidas v\u00e4hemalt seisukohtasid hoida prokuratuuris \u00fchtlasena.<\/p>\n
Tegelikult seadused v\u00f5imaldavad seda. Peaprokur\u00f6ril on p\u00e4ris suur v\u00f5imalus tekitada \u00fchtset l\u00e4henemist \u00f5igusele prokuratuuris. Tal on \u00f5igus prokur\u00f6r v\u00e4lja vahetada konkreetses kaasuses, anda neid teistele. Suur vahe kohtu ja prokuratuuri vahel on see, et kohus peab arutama k\u00f5iki asju, mis talle tuuakse. Kohus ei saa minna piltlikult \u00f6eldes linna peale otsustama, mida ta hakkab menetlema, mida mitte. Tema ootab, mis talle tuuakse laua peale, ja hakkab seda arutama. Aga prokuratuur otsustab ise, mida alustada ja mida mitte. Siin on see v\u00f5rdse kohtlemise vajadus, mis t\u00e4hendab, et natuke prokur\u00f6ri s\u00f5ltumatus peab olema kontrollitud.<\/p>\n
Te kirjeldasite v\u00f5imalusi prokuratuuri vaates. Kuidas praegune peaprokur\u00f6r toimetanud on? Missugune tema k\u00e4ekiri selles k\u00fcsimuses on?<\/p>\n
Eks igal peaprokur\u00f6ril on omamoodi k\u00e4ekiri. M\u00f5ni annab rohkem s\u00f5ltumatust prokur\u00f6ridele, m\u00f5ni \u00fcritab seda rohkem kontrollida. Praegune peaprokur\u00f6r Astrid Asi on olnud ametis pool aastat umbes, mist\u00f5ttu on raske veel hinnata tema k\u00e4ekirja. Ma m\u00e4letan oma ajast, et kui uus peaprokur\u00f6r tuleb, siis ta saab eelmiselt kaasa teatud p\u00e4randi: v\u00e4ga palju kriminaalasju on alustatud juba varem ja menetlus on juba kuskile faasi j\u00f5udnud, nii et v\u00e4ga raske on sekkuda ja \u00f6elda, et siin on nii- v\u00f5i naapidi.<\/p>\n
Ma kindlasti loodan, et peaprokur\u00f6r v\u00f5tab seda arusaama t\u00f5siselt. Nende h\u00e4gusate normidega on veel see, et kui prokuratuur armastab r\u00f5hutada, et meie j\u00e4rgime seadust, seadus kohustab neid asju menetlema, me ei saa vaadata v\u00e4ga palju, mis teised arvavad v\u00f5i kuidas see poliitikat m\u00f5jutab, siis p\u00e4ris nii see tegelikult ei ole. Kriminaalmenetlus ei toimu isolatsioonis, ta m\u00f5jutab tegelikult \u00fchiskonnaelu ja ka vastupidi, et kui \u00fchiskonnaelu areneb, siis m\u00f5jutab see ka prokuratuuri k\u00e4itumist.<\/p>\n
Kindlasti peaprokur\u00f6rile on see ootus, et ta peaks tajuma ka seda, kuhu \u00f5iguss\u00fcsteem liigub ja kas ta liigub \u00f5iges suunas. V\u00f5ib-olla elup\u00f5lised prokur\u00f6rid, kes kogu aeg t\u00f6\u00f6tavad s\u00fcsteemi sees, n\u00e4evadki seda maailma liiga kitsalt. Aga see, kuhu \u00f5iguss\u00fcsteem laiemalt suundub ja kas on teatud korratiive vaja, kasv\u00f5i selles osas, et \u00e4kki nende h\u00e4gusate paragrahvide t\u00f5lgendamine liiga rangelt v\u00f5i liiga laialt toob kaasa \u00fchiskonnas pigem arusaamatust v\u00f5i isegi provokatiivseid \u00fcleskutseid prokuratuur laiali saata, see kindlasti on oluline m\u00f5ttekoht. Kas prokuratuur v\u00f5i peaprokur\u00f6r saab seda avalikult v\u00e4lja \u00f6elda, aga \u00a0sisemiselt nad peavad m\u00f5tlema, kas see suund, mis on aastaid kestnud, vajaks natuke korrigeerimist ja kas prokuratuur ise saaks seda korrigeerida, mitte j\u00e4\u00e4ma ootama, et seadusandja j\u00e4lle kuidagi reageerib. Sest seadusandja reageerimised on tavaliselt ikkagi natuke p\u00e4evapoliitilised ja ei pruugi t\u00e4ita seda eesm\u00e4rki, mis v\u00f5ib-olla algselt on pandud sinna.<\/p>\n
Kas kinnine karj\u00e4\u00e4ris\u00fcsteem Eesti prokuratuuris on ka probleem? <\/p>\n
Ega kunagi ei ole p\u00e4ris ideaalseid lahendusi. On ka Euroopa riike, kus selleks, et prokuratuuris karj\u00e4\u00e4riredelil t\u00f5usta, tuleb vahepeal s\u00fcsteemist v\u00e4lja minna, kas kohtusse v\u00f5i m\u00f5nda teise ametisse. Ma v\u00f5in enda pealt \u00f6elda t\u00e4iesti ausalt, et ametite vahetamine on kindlasti minu maailmapilti laiendanud. Ei ole nii, et t\u00e4na olen advokaat ja n\u00e4engi maailma ainult l\u00e4bi advokaadi perspektiivi. Ei, mul on ka prokur\u00f6ri teadmine olemas. Aga prokur\u00f6rina ma ei teadnud n\u00e4iteks seda, et kriminaalmenetlusega v\u00f5ib ka inimestele v\u00e4ga palju liiga teha ja inimesed on kriminaalmenetluse ees \u00fcsna kaitsetud.<\/p>\n
Eestis umbes 80 protsenti kriminaalasjadest laheneb \u00e4ra erinevate kokkuleppemenetlustega ja me v\u00f5ime \u00f6elda, et v\u00e4ga hea, j\u00e4relikult prokur\u00f6r on teinud v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d. Tegelikult probleem on selles, et Eesti kriminaalmenetlus v\u00f5idelda kohtus l\u00f5puni on ju v\u00e4ga kallis ja keskmise palgaga inimene ei saa endale Eestis kriminaalmenetlust lubada. Seet\u00f5ttu need kokkulepped on v\u00e4ga palju valiku koht, kus inimesed valivad nii-\u00f6elda l\u00f5putu \u00f5uduse asemel \u00f5udse l\u00f5pu. See on prokuratuurile otseselt etteheide ja see on probleem. Vaielda l\u00f5puni sellises \u00fcldmenetluses on v\u00e4ga kallis inimestele ja siin ka prokuratuur ei anna kunagi j\u00e4rele. Kui esimeses kohtuastmes tuleb \u00f5igeksm\u00f5istmine, siis prokuratuur kunagi ei lepi sellega, ta alati vaidlustab selle kuni riigikohtuni v\u00e4lja. Samas, kui me vaatame p\u00f5hiseadust, siis tegelikult edasikaebe\u00f5igus on antud ainult inimestele, kes kaitsevad ennast riigi vastu.<\/p>\n
Riigile ei ole tegelikult p\u00f5hiseaduses j\u00e4etud edasikaebe\u00f5igust. On riike, kus n\u00e4iteks prokuratuur ei saa esimese astme kohtuotsuseid nii kergesti edasi kaevata, saab ainult v\u00e4ga selgete suurte protseduuriliste vigadega. Aga Eestis on see nii v\u00f5istlevalt \u00fcles ehitud, et alati v\u00f5ideldakse l\u00f5puni, mis t\u00e4hendab ka seda, et esimese astme kohtunikud, kes tegelikult peavad k\u00f5ige rohkem t\u00f6\u00f6d tegema ja k\u00f5ige rohkem kriminaalmenetlusi lahendama, teavad, et nad v\u00f5ivad teha \u00fcksk\u00f5ik kui head t\u00f6\u00f6d, aga keegi ikka vaidlustab kindlasti nende otsuse. Natuke jookseb t\u00fchja see s\u00fcsteem, mis v\u00e4ga palju kulutab nii riigi raha kui ka tegelikult kohtualuste raha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Endine juhtiv riigiprokur\u00f6r Margus Kurm arvab Isamaa \u00fcmber lahvatanud skandaali valguses, et prokuratuur tuleks laiali saata. Ta \u00fctles…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56858,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14661,28,29,28192,19,28841,25,10094,28842,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-56857","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-karistusoigus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-margus-kurm","22":"tag-news","23":"tag-norman-aas","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-prokuratuur","26":"tag-riigi-peaprokuror","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115661085336939018","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56857","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56857"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56857\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56858"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56857"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56857"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56857"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}