Mehis Heinsaarel ilmus \u00e4sja novellikogu “Eesti keelde sukelduja”. “Delta” r\u00e4\u00e4kis ta oma lugudest, enda inspiratsiooniallikatest ning oskusest puhata.<\/p>\n
Heinsaar nimetab oma suurteks m\u00f5jutajateks August Gailitit, Peet Vallakut, Toomas Vinti, Ann Musta, Gabriel Garc\u00eda M\u00e1rquezi ja Franz Kafkat. “Lugedes Gailiti “Toomas Nipernaadit” r\u00e4ndab lugeja looga kaasa kekseldes v\u00f5i h\u00fcpeldes, seal on \u00fcles-alla r\u00fctm. See on m\u00e4nguline r\u00e4nnak,” r\u00e4\u00e4kis ta ja lisas, et “Karge meri” ja “Ekke Moor” on melanhoolsemad. “Aga ka seal on ta kerguse stiil s\u00e4ilinud.”<\/p>\n
“Inimeste ajud on v\u00e4ga erinevad. \u00dchele lugejale meeldib \u00fcks autor ja teisele teine. Ajus on mingid r\u00fctmid, mis inimest maast madalast saadavad. Need elur\u00fctmi lained on geenidega kaasa antud ja vastavalt neile kujunevad v\u00e4lja inimese lemmikraamatud. Suurim viga, mida kirjanik teha saab, on hakata p\u00fc\u00fcdma kirjutada kellegi teise moodi, keda justkui ostetakse rohkem v\u00f5i kes justkui m\u00f5tleb paremini. Selline ponnistus v\u00f5ib l\u00f5ppeda hoopis kraavi s\u00f5itmisega,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Uus novellikogu “Eesti keelde sukelduja” on Heinsaare s\u00f5nul tihe, \u00fchtlasi ka avar, ruumiline ja vaheldusrikas. Tema eelmisest novellikogust on m\u00f6\u00f6das \u00fcheksa aastat ja selle aja jooksul ei ole ta enda s\u00f5nul otseselt novellikogu nimel pingutanud. Vastavalt meeleolule valib ta loo, millega tegeleda v\u00f5iks, nii on paar juttu iga aasta juurde tulnud, m\u00f5nda lugu kirjutas ta peaaegu pool aastat. “Vahel hakkab lugu ise autorit dikteerima,” lisas ta.<\/p>\n
Novellikogu nimilugu “Eesti keelde sukelduja” kadus koos kolmek\u00fcmne teise k\u00e4sikirjaga \u00e4ra ning ta hakkas seda meeleheitlikult uuesti kirjutama. Peale seda leidis ta kadunud mapi \u00fcles, aga ta oli loo juba paremini ja s\u00fcgavamalt uuesti kirjutanud. Pooltele \u00f5pilastele koolis\u00fcsteem ei istu ning ka Heinsaarel oli keskkoolis \u00f5ppimisega raskusi, seega nimilugu on inspireeritud veidi ta enda kooliteest. “See lugu n\u00e4itab, kui ise\u00e4ralik ja ootamatusi t\u00e4is v\u00f5ib olla inimese aju ja kuhu see isetahtsi v\u00e4lja v\u00f5ib t\u00fc\u00fcrida,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Heinsaar arvas, et teda ennast on n\u00e4ha v\u00e4hemalt pooltes lugudes. “Enne lugusid on ju alati elamine ja ka lugemine. On r\u00e4ndamised, olemised, m\u00f5tisklemised, ka t\u00fchiseisakud ja elu m\u00f5ttetuse tajumise perioodid ning r\u00f5\u00f5mud, mis k\u00f5ik saavad mingil hetkel kokku. Kui on positiivne pinge sees, piisab kellegi hea luulekogu lugemisest v\u00f5i aknast v\u00e4lja vaatamisest ja vahepeal kogunenu l\u00e4heb paberi peale. See energia, mis on minusse kogunenud, kumuleerub ja valgub \u00e4raspidiselt paberile. Ka minu enda jaoks on ootamatu, kuidas mingi lugu v\u00f5ib kulgeda, aga ma arvan, et seal on mingid r\u00fctmid v\u00f5i j\u00f5nksud sees, mis mu enda elus olnud on. Need v\u00f5ivad olla nii peidetult, et ma ei pruugi sellest ise ka aru saada. Lood s\u00fcnnivad loomulikult, elu enda energia kaudu,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Lugude tegelased otsivad kadunud kodu, miskit, milleni j\u00f5udes inimene tunneb, et ta on maailma, \u00fcmbritsevate inimeste ja iseendaga koosk\u00f5las, \u00f5nnelik ning suudab \u00f5nne ka teistega jagada. Mitmed tegelased asuvad teele ning j\u00f5uavad v\u00e4lja L\u00e4\u00e4ne-Eesti saarel v\u00f5i rannikul, kust nad leiavad oma kadunud kodu v\u00f5i otsitud seisundi. Heinsaar nimetas seda r\u00e4nnakuks, kus inimene seesmiselt puhastub.<\/p>\n
“Kirjutamine on energiat r\u00f6\u00f6viv tegevus. Kui liiga palju kirjutada, j\u00e4\u00e4b kirjanik end kordama,” t\u00f5des ta ja lisas, et parim variant on minna vahel n\u00e4dalaks ajaks r\u00e4ndama v\u00f5i matkama, kuna see on korraga nii puhkus kirjanduse ahistavast s\u00f5naruumist kui ka v\u00f5imalus uut inspiratsiooni koguda.<\/p>\n
Heinsaar leiab tegelastele nimed tihti surmakuulutustest, mille ta Karksi-Nuias katelt k\u00fcttes ajalehtedest v\u00e4lja l\u00f5ikab. Ta on v\u00f5tnud m\u00f5ned maagiliselt k\u00f5lavad nimed ka elust enesest, nii on ta saanud nimesid n\u00e4iteks kunstnikelt. “K\u00f5ige alus on, et lugu oleks m\u00f5nuga loetav. Seal ei tohiks olla sellist eksperimenteerimise k\u00fclma raskust. See j\u00e4\u00e4gu pigem kuhugi mujale,” s\u00f5nas ta. Tema lugude raames v\u00f5ib aga tegelase narratiiv millekski ootamatuks muutuda ja viia loo klassikaliselt narratiivirajalt k\u00f5rvale.<\/p>\n
Talvel t\u00e4htsustab Heinsaar oskust puhata, k\u00fclastada s\u00f5pru, v\u00f5tta aeg maha ja r\u00e4\u00e4kida elust. “Meie kliima v\u00f5ib ju seda kiruda, aga samal ajal ta ulatab sellise hingede aja v\u00f5i h\u00e4mara aja kandikul siinse kandi inimestele k\u00e4tte. Kui osata n\u00e4ha seda kui kingitust, siis selline aeg v\u00f5ib olla omamoodi aeg sisemisi patareisid laadida, et kevadistele ja suvistele toimetustele ning r\u00e4ndamistele vastu minna,” lisas ta. November ja detsember on tema s\u00f5nul m\u00f5nusad endasse vaatamise kuud ja kinkide jahtimise asemel v\u00f5iks need oma l\u00e4hedastega veeta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mehis Heinsaarel ilmus \u00e4sja novellikogu “Eesti keelde sukelduja”. “Delta” r\u00e4\u00e4kis ta oma lugudest, enda inspiratsiooniallikatest ning oskusest puhata.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56871,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,26418,37,33,35,20126,34,36,31,32,21,28,29,20125,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-56870","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-delta","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-keelde-sukelduja","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-mehis-heinsaar","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115661167930404149","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56870"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56870\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56871"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}