Ent loomulikult on v\u00f5imalikke variante veel<\/a>. K\u00fcttides vaid kiskjaid, kasvab saaklooma arvukus ja kiskja arvukus p\u00fcsib stabiilsena. Ainult saakloomi k\u00fcttides v\u00e4heneb aga nii kiskja kui ka saaklooma arvukus. Kui inimene ei k\u00fcti kedagi, suureneb nii kiskjate kui ka saakloomade hulk loodusliku kandev\u00f5imeni, mis m\u00e4\u00e4rab kiskja-saaklooma d\u00fcnaamika ulatuse. Vaid kiskjate k\u00fcttimine tegelikkuses ilmselt k\u00f5ne alla ei tule, kuna eesk\u00e4tt tahab inimene jahtida s\u00f5ralisi. Arvatavasti pole inimkond ka suuteline k\u00fcttimisest loobuma. \u00a0<\/p>\n Ainult saagi k\u00fcttimise stsenaariumi illustreerib ilmselt k\u00f5ige paremini meie oludes ilvese ja metskitse populatsiooni omavaheline suhe.<\/p>\n Ilves on suurkiskja, kes eelistab v\u00f5imalusel toituda metskitsest. Raskete talvede ning tugeva k\u00fcttimissurve t\u00f5ttu v\u00e4henes metskitsede arvukus aastatel 2009\u20132010 drastiliselt ning osaliselt sellest tulenevalt ka ilveste arvukus. Jahipiirangute toel kehvast seisust taastunud metskitsepopulatsiooni hakati aga \u00fcsna agaralt taas k\u00fcttima ning j\u00f5uti isegi mitmete aastate suurimate k\u00fcttimismahtudeni. N\u00e4iteks k\u00fctiti 2019. aastal \u00fcle 31 000 metskitse<\/a> ja aasta hiljem pea 26\u202f000 isendit.\u00a0\u00a0<\/p>\n Kuigi jahimehed viitavad s\u00fc\u00fcdlasena suurkiskjatele, on kitsepopulatsioon j\u00f5udnud taas madala arvukuseni just k\u00f5rgete k\u00fcttimismahtude tulemusena, sest just neist on n\u00e4ha selget “superkiskja” m\u00f5ju suurenemist. Selle tulemusena n\u00e4itab vahepeal taastuma hakanud ilvesepopulatsioon samuti arvukuse pidurdumise m\u00e4rke kuigi ametlike loendusandmete p\u00f5hjal pole ilvesed oma varasemat hulka veel isegi saavutanud.<\/p>\n Loomulikult ei ole ilves-metskits d\u00fcnaamika t\u00e4ies ulatuses mudelile sobivalt lihtne s\u00fcsteem, kuna metskitse arvukuse v\u00e4henedes ei j\u00e4\u00e4 ilvesed lausn\u00e4lga, vaid hakkavad kasutama muidki saakliike, mis on piisav elluj\u00e4\u00e4miseks, kuid ebapiisav tavap\u00e4rasel tasemel liigi viljakuse hoidmiseks.<\/p>\n Hunte k\u00fcttides soodustame seakatku levikut\u00a0<\/p>\n Ilmselgelt l\u00e4heb olukord m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt keerulisemaks, kui kiskjal on mitmeid p\u00f5hisaakloomi. Selline n\u00e4iteks on hunt.<\/p>\n Tartu \u00dclikoolis k\u00e4imasoleva toitumisuuringu p\u00f5hjal on hundi toidulaual \u00fcsna tavalised lisaks metskitsele ka teised kiskjad, n\u00e4rilised ja metssead ning v\u00e4hem ka p\u00f5drad ja j\u00e4nesed. Mitme erineva saaklooma tarbimine muudab kiskja m\u00f5ju \u00fche saaklooma populatsioonile v\u00e4iksemaks ning kiskja enda paindlikumaks ja p\u00fcsivamaks, kuna ta pole s\u00f5ltuv \u00fchest saakliigist.\u00a0\u00a0<\/p>\n Lisaks “toidulaua laiusele” erineb hunt ilvesest ka oma jahistrateegia poolest. Kui ilves on varitsev loom, kes murrab juhuslikult k\u00f5ige l\u00e4hemal asunud looma s\u00f5ltumatult tema soost v\u00f5i vanusest, kurnab hunt oma saakloomi j\u00e4litades, mist\u00f5ttu langeb saagiks sageli just n\u00f5rgim ehk haige v\u00f5i noor loom. Samuti sobivad hundile toiduks ka juba surnud, mitte ainult enda murtud loomad, mist\u00f5ttu ongi hunt tuntud metsasanitarina.\u00a0<\/p>\n “Inimese “reguleerimistegevuse” tulemusena ei pruugi looduslik kiskja-saaklooma d\u00fcnaamika enam paigas olla.”<\/p>\n Nii on mitmete haiguste, sealhulgas sigade Aafrika katku (SAK) levikul n\u00e4idatud hundi pidurdavat rolli<\/a>, sest raipetoiduliste loomade seedetrakte ei suuda viirus eluj\u00f5ulisena l\u00e4bida<\/a>, ent just haiged loomad langevad suurema t\u00f5en\u00e4osusega hundi saagiks. Sanitari roll saab avalduda vaid juhul kui hundi arvukus ei ole k\u00fcttimisega alla surutud, kuid inimese “reguleerimistegevuse” tulemusena ei pruugi looduslik kiskja-saaklooma d\u00fcnaamika enam paigas olla.<\/p>\n SAK tuvastati esimest korda Eestis metssigadel 2014. aastal. T\u00e4navu tabas Eestit taaskord ulatuslik katku levik ning kuna haigusele puudub praegu ravi, t\u00f5i see kaasa ennetusmeetmed, tuhandete sigade hukkamise farmides ning ulatusliku metssigade k\u00fcttimise. Ent uus laiaulatuslik puhang n\u00e4itab, et kuigi need meetmed aitavad viiruse levikut ajutiselt piirata, ei pruugi need pikaajaliselt olla k\u00f5ige t\u00f5husam lahendus.\u00a0\u00a0<\/p>\n Metssea arvukus on kuni hiljutiste haiguspuhanguteni olnud Eestis v\u00e4ga k\u00f5rge, kuna aastaringsete s\u00f6\u00f6daplatsidega on keskkonna kandev\u00f5ime tehislikult looduslikust k\u00f5rgemale t\u00f5stetud, luues n\u00f5nda soodsa pinnase haiguse levikuks. Samas on kiskja arvukus viidud nii madalale, et ka tema ei suuda haiguste levikut piirata.\u00a0\u00a0<\/p>\n Niiv\u00f5rd j\u00e4rsk metssea arvukuse muutus, eriti kui see langeb kokku alternatiivsete saakloomade madalseisuga, v\u00f5ib aga viia muidu inimpelgliku hundi toitu otsima inimese juurde<\/a>. Tihedamad r\u00fcnnakud kariloomadele ja koertele suurendavad \u00fchiskonnas m\u00f5istetavalt hirmu ja pahameelt kiskjate suhtes, mille tagaj\u00e4rjel suureneb surve hundi arvukuse v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n Sallivus suurkiskjate suhtes m\u00e4\u00e4rab nende p\u00fcsimise \u00a0<\/p>\n Suurkiskjad ja nende k\u00e4ek\u00e4ik on meist iga\u00fchest rohkem s\u00f5ltuvad, kui me enamasti ette kujutame. Teadusuuringud n\u00e4itavad, et \u00fchiskonna sallivus suurkiskjate suhtes on tihedalt seotud nende populatsioonide p\u00fcsimise ja k\u00e4ek\u00e4iguga.\u00a0\u00a0<\/p>\n Sageli tuletatakse meelde, kuidas hundid aastak\u00fcmneid tagasi koduloomi ja inimesti r\u00fcndasid, aga j\u00e4etakse t\u00e4helepanuta, et tollal oli levinud marutaud ning metsikute saakloomade arvukus oli v\u00e4ga madal. Metssiga naasis Eestisse peale paarisaja-aastast puudumist l\u00e4inud sajandi esimesel poolel, kobras taasasustati alles 1957. aastal peale siinsetelt aladelt \u00e4rak\u00fcttimist enam kui sada aastat varem ning ka p\u00f5trade ja metskitsede arvukus oli \u00e4\u00e4rmiselt madal nii reguleerimata k\u00fcttimise kui ka kohati ebasoodsate talvede t\u00f5ttu.<\/p>\n Baltimaad on \u00fcks v\u00e4heseid piirkondi Euroopas, kus inimene on alates piirkonda asumisest elanud koos huntide ja teiste suurkiskjatega, kuigi siitmailtki on vahel kiskjad pea t\u00e4ielikult h\u00e4vitatud<\/a>. Sellegipoolest ei ole hirm ja viha suurkiskjatesse Eestis haruldane, kuid samas \u00fcpris ebaloogiline. Enamik inimesi ei kohtu hundiga looduses kunagi silmast silma ega kannata hundi t\u00f5ttu ka otsest kahju.\u00a0\u00a0<\/p>\n Tartu \u00dclikooli terioloogide veel avaldamata uuring n\u00e4itab, et sallivus suurkiskjate suhtes ei ole \u00fchiskonnas \u00fchtlane, vaid s\u00f5ltub v\u00e4ga sellest, millisesse \u00fchiskonna gruppi inimene kuulub. Tavainimene on hundi suhtes tunduvalt leplikum kui jahimees v\u00f5i p\u00f5llumees. Kuigi tavainimene suhtub kiskjatesse m\u00e4rksa positiivsemalt, ei kosta tema h\u00e4\u00e4l aga alati \u00fchiskonnas v\u00e4lja.<\/p>\n \u00d6koloogiline kirjaoskamatus ja suurkiskjate kuvandi kriis\u00a0<\/p>\n Niinimetatud avalikku arvamust kujundavad eesk\u00e4tt k\u00f5lavama h\u00e4\u00e4lega, enamasti negatiivselt meelestatud kahju kannatavad inimr\u00fchmad, nagu karjakasvatajad, kelle suhtumine m\u00f5jutab otseselt suurkiskjate k\u00e4ek\u00e4iku. Nende inimr\u00fchmade probleemide t\u00f5hus lahendamine on seet\u00f5ttu \u00e4\u00e4rmiselt vajalik, ent paraku ei aita karjakasvatajaid ja p\u00f5llumehi juhuslik k\u00fcttimine ega suurkiskjate looduslike saakloomade \u00fclemajandamine.<\/p>\n Isegi kui erinevate metsloomade populatsioonide majandamisel ei arvestata otseselt looduslike protsesside d\u00fcnaamilisust ja k\u00f5iki liikidevahelisi suhteid, tuleks siiski teadvustada nende s\u00fcsteemide keerukust. Ohjamisotsuseid ei tohi rajada lihtsustatud v\u00f5hiklikele oletustele, nagu oleks keskkonna kandev\u00f5ime muutumatu v\u00f5i loomade juurdekasv kindlalt prognoositav ja inimesele kasutatav.<\/p>\n Paraku oleme j\u00f5udnud seisu, kus ekspertidena esinevad ka teadmata kvaliteediga jahinduskursuse l\u00e4binud “esimese kursuse juuratudengi” enesekindlusega loodusressursside kasutajad ning on keeruline loota, et ulukipopulatsioonide \u00fcle otsustama pandud \u00fcmarlaudades ning n\u00f5ukogudes olevad huvir\u00fchmade esindajad suudaksid ja tahaksid m\u00f5ista looduses toimuvat kogu selle keerukuses ning veel v\u00e4hem suudaksid esindada kogu \u00fchiskonda.<\/p>\n Nii leitakse, et iga probleemi taga on sirgjooneline seos \u00fche v\u00f5i teise metslooma arvukusega ning ka lahendus on alati \u00fcks. Ent \u00f6kos\u00fcsteemid ei ole lihtsamad kui muud v\u00e4ga keerulised s\u00fcsteemid, nagu \u00fchiskonnad, suurlinnad v\u00f5i globaalne majandus.<\/p>\n \u00d6koloogilise kirjaoskamatuse leviku<\/a> tulemusena triivitakse tervikpilti arvestava tasakaaluka majandamise asemel “looduse reguleerimisel” \u00fchest \u00e4\u00e4rmusest teise ja sildistatakse loodusteadusi ideoloogiaks<\/a>.<\/p>\n Politiseerumine<\/a> ja eelarvamused<\/a> loodusotsustes ning vaid huvir\u00fchmadel p\u00f5hinev “\u00fchiskonna kaasamine” nii ulukite- ja metsamajandamisel kui ka looduskaitses j\u00e4tab k\u00f5rvale selle osa \u00fchiskonnast, kes oleks valmis taluma v\u00e4ikseid ebamugavusi, et n\u00e4ha kitsede ja p\u00f5trade k\u00f5rval ka teisi loomi. Kui me ei ole p\u00e4riselt \u00fchiskonna k\u00e4est k\u00fcsinud, siis me ei tea, milline seisukoht on tegelikult valdav. Kas oleme riigina j\u00e4tnud selle k\u00fcsimata, sest kardame vastust?\u00a0<\/p>\n Ka meedias suurkiskjate kajastamist t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgides on n\u00e4ha, et see on harva tasakaalustatud ja erinevaid sihtr\u00fchmasid kaasav. Tavainimese positiivne hoiak nende liikide suhtes kajastub v\u00e4ga harva avalikus arutelus, kuna kajastused keskenduvad peamiselt emotsionaalselt laetud konfliktidele ja kahjujuhtumitele. See loob moonutatud pildi, kus kiskjaist kujuneb ohtlik vastane, mitte loodusliku \u00f6kos\u00fcsteemi loomulik ja vajalik osa. Selline k\u00e4sitlus s\u00fcvendab \u00fchiskondlikku l\u00f5het ja takistab tasakaalukat arusaama meie kooselust suurkiskjatega.<\/p>\n “Eesti talukultuuris oli tavap\u00e4rane, et lambad olid p\u00e4eval v\u00e4ljas olles alati kellegi valve all ja \u00f6\u00f6seks aeti nad tagasi lauta.”<\/p>\n See ei t\u00e4henda, et tavainimene ei tunnistaks vahel esinevaid konflikte, ent nende soov probleeme alternatiivsete v\u00f5tetega lahendada on sootuks suurem. Asjata pole Euroopas pea igas riigis aretatud koerat\u00f5ugu v\u00f5i lausa eri t\u00f5uge, mis on m\u00f5eldud kariloomade kaitseks hundi eest. Ka Eesti talukultuuris oli tavap\u00e4rane, et lambad olid p\u00e4eval v\u00e4ljas olles alati kellegi valve all ja \u00f6\u00f6seks aeti nad tagasi lauta. Kas selles ei v\u00f5iks peituda vihje paindlikule tootjale, et teadliku tarbija ootusi t\u00e4ites oma m\u00fc\u00fcki parandada?\u00a0<\/p>\n Elurikkuse, majanduse ja mugavuse ristteel \u00a0<\/p>\n Keerukaid olukordi hundi ja inimese vahel kirjeldab hiljutine Soomaal veiseid murdva hundikarja juhtum. Veiseid peetakse seal nii, et nad liiguvad ilma valveta \u00fcsna vabalt suurel alal keset rahvusparki aasta l\u00e4bi ringi, sealhulgas poegivad ja \u00f6\u00f6bivad ka lageda taeva all ehk kiskjate ligip\u00e4\u00e4s neile on t\u00e4iesti vaba.<\/p>\n Hundid toituvad nii uluks\u00f5ralistest kui ka koduloomadest, eelistades v\u00f5imalusel metsikuid saakliike, nagu on n\u00e4idanud suuremahuline 27 riiki h\u00f5lmav uuring<\/a>. Kutsikad \u00f5pivad aga oma vanematelt karjaliikmetelt toitumisstrateegiaid. Nii on n\u00e4iteks P\u00f5hja-Ameerika idarannikul tekkinud rannikuhuntide populatsioon, kes toitub rannikul kalast<\/a> ning merisaarmatest<\/a>.\u00a0\u00a0<\/p>\n See on imetajatele v\u00e4ga omane k\u00e4itumine: \u00f5ppida ning edasi anda t\u00f6\u00f6tavaid ja efektiivseid k\u00e4itumisstrateegiaid. Ka Soomaa hundikarja puhul on toimunud efektiivse toitumisstrateegia, \u00f5ppimine ning selle kasutamine ka j\u00e4rgnevates hundip\u00f5lvkondades.<\/p>\n Loodusseaduste kohaselt on igati m\u00f5istlik vabapidamisel veistest toitumine, mida varem ei olnud v\u00f5imalik teha, sest veiseid nii ei peetud. Kui aga m\u00f5elda, et veised hoiavad puhtana luhad, mis oli seni inimese t\u00f6\u00f6, saame hea n\u00e4ite, kui keeruline on leida tasakaalu loodusliku elurikkuse, inimeste muutunud eluviisi ja majanduslike huvide vahel.\u00a0<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/2990819h065at24.png\"\/)
Ilves. Autor\/allikas: Angela \/ Pixabay<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3113935h7ff7t24.png\"\/)
Suhted \u00f6kos\u00fcsteemis ja inimese sekkumise tagaj\u00e4rjed. Autor\/allikas: T\u00dc<\/p>\n