Palju on nii riigikogu saalist kui ka mujalt kosta, et Eesti majanduslik kurss on vale ja energeetikasektor on v\u00e4ga halvas seisus. See ei pruugi alati olla pahatahtlik kriitika. Opositsioon peabki kritiseerima ja ajakirjandus olema n\u00f5udlik. Eriti halvasti on asjad teatavasti nendes riikides, kus avalikku kriitikat \u00fcldse ei ole.<\/p>\n
Aga nii kriitikat tehes kui ka ainult kriitikat kuuldes v\u00f5ib meel minna m\u00f5rumaks kui asi seda v\u00e4\u00e4rt on. Ja v\u00e4he sellest, tulemus v\u00f5ib olla hoopis vastupidine. V\u00f5ib tekkida kiusatus l\u00f5hkuda asju, mis ei ole tegelikult katki.<\/p>\n
Energiajulgeolek on sisuline m\u00f5iste<\/p>\n
Eleringil tuleb tagada Eestile piisava mahuga uute juhitavate elektritootmisv\u00f5imsuste rajamine. Uute juhitavate maagaasil ja taastuvgaasil t\u00f6\u00f6tavate jaamade rajamine v\u00f5imaldab j\u00e4rk-j\u00e4rgult sulgeda vanimad, eluea l\u00f5ppu j\u00f5udnud p\u00f5levkiviplokid v\u00e4hendades seonduvat keskkonnam\u00f5ju. Salvestite, sealjuures nii akude kui suuremahuliste vesisalvestite rajamine toob alla reservide hoidmisega seotud kulusid ja v\u00e4hendab elektri hinna volatiilsust. Ehk siis eelk\u00f5ige niinimetatud hinna\u0161okke.<\/p>\n
Loomulikult peavad elut\u00e4htsa teenuse osutajatel olema tagatud piisavad f\u00fc\u00fcsilise ja k\u00fcberturvalisuse meetmed. Ning v\u00e4hendatud s\u00f5ltuvust teistest teenusepakkujatest nii, et oleks tagatud tarnekindlus ja teenuse toimepidevus laiapindse riigikaitse kontekstis. Sealjuures peavad olema tagatud ka gaasitaristu tehniline piisavus ja toimimine ning n\u00f5uetekohased vedelk\u00fctuste varud. N\u00f5udlikud oleme ka elektrikatkestuste m\u00f5\u00f5diku, SAIDI, alla toomisel. P\u00f5hifookus on jaotusv\u00f5rgu uuendamisel ja hooldusel.<\/p>\n
Ka energia keskkonnam\u00f5jude v\u00e4hendamine on v\u00e4ga selge ja k\u00f5igile kasulik eesm\u00e4rk. Mitte ainult seep\u00e4rast, et oleme osa \u00fclemaailmsetest ja \u00fcleeuroopalistest kokkulepetest v\u00e4hendada s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge ja veel otsesemalt kahjulikumaid heitgaase. Eesti \u00f5hk on juba \u00fcks maailma puhtamaid. Ja see ei t\u00e4henda, et me ei saaks paremini. N\u00e4iteks keskkonnauuringute keskuse ja Tartu \u00dclikooli \u00fchisest uuringust j\u00e4reldub, et aastas sureb enneaegselt \u00f5husaaste t\u00f5ttu \u00fcle tuhande inimese ning see l\u00e4heb ka tervishoius\u00fcsteemile igal aastal maksma sadu miljoneid eurosid.<\/p>\n
Pikas perspektiivis on seega ka ENMAK-i s\u00f5num konkreetne: taastuvatest allikatest, eelk\u00f5ige p\u00e4ikesest ja tuulest koos l\u00fchi- ja pikaajalise salvestusega, tuleb elektrit toota praegusest palju rohkem.<\/p>\n
TalTechi hiljutise uuringu kohaselt oleks praegu k\u00f5ige kuluefektiivsem olukord, kus umbes 70 kuni 80 protsenti elektrienergiast tuleb taastuvatest allikatest. Selleni j\u00f5udmiseks on vaja rajada t\u00e4iendavaid maismaatuuleparke. Ja kui tehnoloogia v\u00f5imaldab, j\u00f5uame seda protsenti ka t\u00f5sta. Et \u00f5hk oleks veel puhtam ja et me ei s\u00f5ltuks elektri ega k\u00fctuste impordist. Eesti energiaportfellis on koht ka meretuuleparkidel. Aga selleni j\u00f5udmiseks on vaja leida sobiv ja \u00fchiskonnale, investoritele ja pankadele vastuv\u00f5etav rahastusskeem. Selle kallal t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib.<\/p>\n
Tuleb \u00e4ra mainida ka tuumaenergia. Kliimaministeerium t\u00f6\u00f6tab praegu v\u00e4lja tuumaenergia ja tuumaohutuse seadust ning sedagi saame varsti avalikult arutada. Tuumajaam sobiks Eestisse suurep\u00e4raselt, sest see on puhas, kindel ja ka v\u00e4ikesed moodulreaktorid on Eesti kontekstis suure v\u00f5imsusega. See t\u00e4hendaks Eestis head baaskoormust, millega koos sobiks taastuvelekter pakkuma meile sada protsenti puhast energiat. Ka ekspordiks, aga ennek\u00f5ike puhta tehnoloogia investeeringute Eestisse toomiseks.<\/p>\n
“On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et aastal 2035 Eestis tuumaenergiat veel ei toodeta, aga see ei t\u00e4henda, et selleks ei tasuks ettevalmistusi teha.”<\/p>\n
Eesti riik ei ehita tuumajaama, seda teevad eraettev\u00f5tjad. Nii on k\u00f5ige m\u00f5istlikum. Eesti riik loob v\u00f5imaluse Eestisse tuumajaama rajamiseks ja veendub selle ohutuses. On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et aastal 2035 Eestis tuumaenergiat veel ei toodeta, aga see ei t\u00e4henda, et selleks ei tasuks ettevalmistusi teha. Vastupidi, ettevalmistusteks on praegu tagumine aeg.<\/p>\n
Eraldi mainime arengukavas \u00e4ra ka selle, et Eestis oleks elektri l\u00f5pphind m\u00f5istlik ehk kodutarbijatele taskukohane ja \u00e4ritarbijatele konkurentsiv\u00f5imeline. T\u00e4psemalt: et k\u00f5ikide tarbijagruppide elektri l\u00f5pphind on Eestis alla v\u00f5rdlusriikide \u2013 Soome, Rootsi, Taani, Poola, L\u00e4ti ja Leedu \u2013 keskmise elektri l\u00f5pphinna. R\u00f5hutan \u00fcle, et l\u00f5ppind ehk hind, mis sisaldab k\u00f5iki makse ja tasusid.<\/p>\n
Miks just nii? Sest me konkureerime eelk\u00f5ige oma naabritega. Aga juhtumisi on nii, et meist p\u00f5hja ja l\u00e4\u00e4ne suunas asuvates riikides on nii palju tuuma- ja taastuvat elektrit, et nende hinnad on \u00fched Euroopa madalamad. J\u00e4relikult ongi meie ainuke loogiline siht liikuda samas suunas ja v\u00f5imalikult kiiresti. Ei saa nii, et me ootame teiste riikide j\u00e4rel. Investeeringuid tehakse enne teisi. Teiste tuules joostes j\u00f5uab k\u00fcll kaugele, aga mitte m\u00f6\u00f6da. Kasutame oma v\u00e4ikese paindliku majanduse eeliseid selleks, et ehitada tulevikukindlam riik.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Mis ei t\u00e4henda, et praegune seis oleks tegelikult halb. K\u00fcll aga seda, et me veel sellist kiirust ei arenda, et oleksime v\u00f5itmise kursil.<\/p>\n
Investeerimisplaan<\/p>\n
Kaks kolmandikku Eestis toodetud elektrist oli eelmisel aastal taastuvenergia. Kaks kolmandikku Eestis toodetud taastuvast elektrist moodustasid tuul ja p\u00e4ike. Kaks kolmandikku taastuvast elektrist toodetakse seejuures k\u00e4esoleval aastal ilma toetusteta. P\u00e4ris ilus pilt, aga Eestis toodeti mullu ainult kaks kolmandikku Eestis vajaolevast elektrist. See ei ole piisav.<\/p>\n
V\u00f5imekus Eestis rohkem elektrit toota on olemas k\u00fcll, see on lihtsalt liiga kallis. Ja sellega me tegeleme, et ka see viimane kolmandik Eestis toota m\u00f5istliku hinnaga. See on raha, mis v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da ja peab j\u00e4\u00e4ma Eestisse. Nii nagu j\u00e4\u00e4vad Eestisse ka selle jaoks tehtavad investeeringud.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kindlasti tekitab palju arutelu, kui palju see k\u00f5ik maksma l\u00e4heb. Vastus on, et \u00fcmmarguselt 5 kuni 12 miljardit eurot. Ning sellesse ei ole sisse arvestatud v\u00f5imalike lisainvesteeringuid nagu tuumaenergeetika v\u00f5i hoonete energiat\u00f5hustamine.<\/p>\n
Aga need arvud meeldivad mulle. See on Eesti 21. sajandi suurim investeerimisplaan. Esiteks on need investeeringud Eesti majandusse. Ja teiseks on need investeeringud sellesse, et Eestis kasutatud elekter oleks ka Eestis toodetud. Suurusj\u00e4rk 90 protsenti nendest investeeringutest on eraraha. Nagu investeering jooksutossudesse selle jaoks, et ennast heasse vormi saada. P\u00e4ris efektiivne ja suure kasvupotentsiaaliga.<\/p>\n
See ei ole ainult k\u00f5hutunne, see on p\u00f5hjalikult l\u00e4bi arvutatud. Kodumaises vahetarbimises luuakse \u00fche investeeritud euro kohta 1,5 eurot kogutoodangut ja 0,62 eurot lisandv\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
Eesti Energiamajanduse Arengukava aastani 2035 on \u00fcsna l\u00fchike ja lihtsalt loetav dokument. See ei ole \u00fclidetailne ja seda teadlikult. Prognoosid on teatavasti valed sellest hetkest, kui need valmis saavad. K\u00fcsimus on ainult selles, kummas suunas.<\/p>\n
Aga kui vaadata kasv\u00f5i seda, kui kiiresti on arenenud kodune akude turg ainu\u00fcksi viimase aastaga (umbes k\u00fcmnekordne kasv), siis ma arvan, et meil on p\u00f5hjust olla optimistlikud ENMAK-i sihid on pigem algk\u00f5rgus kui meie tegelikku v\u00f5imekust n\u00e4itav tase.<\/p>\n
Kui teostame ENMAK-i sihid, miljarditesse eurodesse ulatuvad taristuinvesteeringud ning samasse suurusj\u00e4rku prognoositava Eesti omamaise kaitset\u00f6\u00f6stuse kasvuplaanid, siis on meil k\u00f5ik eeldused, et j\u00e4rgneva k\u00fcmne aastaga SKP taas kahekordistada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Palju on nii riigikogu saalist kui ka mujalt kosta, et Eesti majanduslik kurss on vale ja energeetikasektor on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":56992,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[2338,26,27,37,33,35,848,655,4527,28901,12465,9265,7644,34,36,31,32,21,28,29,19,25,2596,23,24,3659,28900,22,20,30],"class_list":{"0":"post-56991","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-andres-sutt","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elekter","15":"tag-elering","16":"tag-energia","17":"tag-energiamajandus","18":"tag-energiamajanduse-arengukava","19":"tag-energiamajanduse-arengukava-2035","20":"tag-enmak","21":"tag-estonia","22":"tag-estonian","23":"tag-featured-news","24":"tag-featurednews","25":"tag-headlines","26":"tag-latest-news","27":"tag-latestnews","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-taastuvenergia","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-tuumaenergia","34":"tag-tuumajaam-eestisse","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115661781309631342","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56991","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=56991"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/56991\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/56992"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=56991"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=56991"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=56991"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}