Valitsus kiitis heaks viibimiskeelu muudatusettepanekud, mille peamine eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada perev\u00e4givalla kordumise riski, ennetada v\u00e4givalla ohvritele raske kahju tekkimist ning tagada nende turvalisus ka olulise ohu olukorras. Eeln\u00f5u saadetakse arutamiseks edasi riigikogule.<\/p>\n
Siseminister Igor Taro s\u00f5nul ei ole tegu pelgalt tehnilise muudatusega, vaid tugeva ja vajaliku s\u00f5numiga, et riik v\u00f5tab perev\u00e4givalla juhtumeid v\u00e4ga t\u00f5siselt.<\/p>\n
“Selle eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on pakkuda perev\u00e4givalla ohvritele \u2013 ennek\u00f5ike naistele ja lastele \u2013 rohkem kaitset ning turvatunnet. V\u00e4givald ei ole kunagi ainult f\u00fc\u00fcsiline. Ka ps\u00fchholoogiline terror, hirm ja majanduslik kontroll on sama h\u00e4vitava m\u00f5juga. Ohver vajab aega ja ruumi, et traumast taastuda, abi otsida ja teha oma eluga seotud otsuseid turvaliselt,” \u00fctles Taro.<\/p>\n
Praegu saab politsei kehtestada viibimiskeelu kuni 12 tunniks. Muudatusega pikeneks maksimaalne aeg kuni 72 tunnini. See on oluline n\u00e4iteks n\u00e4dalavahetustel, mil kontaktset abi on raskem saada ning ohver j\u00e4\u00e4b sageli \u00fcksi keerulisse olukorda. Pikem aeg annab v\u00f5imaluse otsida ajutist peavarju, konsulteerida spetsialistidega, v\u00e4ltida v\u00e4givallatseja manipulatsiooni ning teha rahulikult j\u00e4rgmised otsused, kuidas sellest olukorrast v\u00e4lja tulla.<\/p>\n
Lisaks v\u00f5imaldab pikem periood politseil koostada p\u00f5hjaliku ohuhinnangu ning taotleda kohtult vajadusel pikemaajalisi piiranguid.<\/p>\n
Eeln\u00f5uga lisatakse seadusesse ka uus m\u00f5iste \u2013 oluline oht, mis annab politseile \u00f5iguse sekkuda juba eskaleerunud s\u00f5nalise konflikti korral. “Politseil peab olema v\u00f5imalus f\u00fc\u00fcsilise v\u00e4givalla ennetamiseks. Sageli j\u00f5uab f\u00fc\u00fcsiline v\u00e4givald sinnamaani alles p\u00e4rast pikka ps\u00fchholoogilise surve perioodi. Uus regulatsioon aitab politseil sekkuda varasemas faasis ja v\u00e4ltida olukorra ohtlikuks muutumist,” selgitas Taro.<\/p>\n
Eesti praegune 12-tunnine viibimiskeeld on Euroopa N\u00f5ukogu ekspertide hinnangul ebapiisav ega vasta Istanbuli konventsiooni n\u00f5uetele. Ka rahvusvaheline praktika toetab pikendamist. N\u00e4iteks L\u00e4tis on viibimiskeeld kuni 8 p\u00e4eva ja Leedus 15 p\u00e4eva.<\/p>\n
“Euroopa eksperdid on selgelt \u00f6elnud, et praegune t\u00e4htaeg ei v\u00f5imalda ohvrile piisavat kaitset, ei anna talle aega abi leidmiseks ega turvalise plaani koostamiseks. Meie kohus on tagada, et \u00fckski inimene \u2013 eriti laps \u2013 ei j\u00e4\u00e4ks v\u00e4givalla vangiks,” r\u00f5hutas Taro.<\/p>\n
Politsei rakendas 2024. aastal viibimiskeeldu 491 korral. Enamasti ei alustata nendel juhtudel kriminaalmenetlust, kuid viibimiskeeld v\u00f5imaldab ohvril (sh lastel) saada esmast tuge ning politseil koguda lisat\u00f5endeid.<\/p>\n
Statistika n\u00e4itab, et perev\u00e4givald on Eestis j\u00e4tkuvalt laiaulatuslik ja varjatud probleem. 2023. aastal oli paarisuhtev\u00e4givalda kogenud 41 protsenti naistest;
2024. aastal registreeriti 3373 perev\u00e4givallakuritegu, neist 65 protsenti olid paarisuhtev\u00e4givalla juhtumid; hinnanguliselt on 30 protsenti juhtudest kannatanuteks v\u00f5i pealtn\u00e4gijateks lapsed. Justiits- ja digiministeeriumi anal\u00fc\u00fcsid kinnitavad, et ka v\u00e4givalla pealt n\u00e4gemine on laste jaoks traumaatiline ning seda k\u00e4sitletakse lapse v\u00e4\u00e4rkohtlemise vormina.<\/p>\n
Eeln\u00f5u varasem taust<\/p>\n