{"id":57190,"date":"2025-12-04T19:14:15","date_gmt":"2025-12-04T19:14:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57190\/"},"modified":"2025-12-04T19:14:15","modified_gmt":"2025-12-04T19:14:15","slug":"tana-ohtul-sarab-taevas-aasta-viimane-superkuu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57190\/","title":{"rendered":"t\u00e4na \u00f5htul s\u00e4rab taevas aasta viimane superkuu"},"content":{"rendered":"<p>\u00d5htune t\u00e4iskuu kannab nime K\u00fclmakuu, mis peegeldab tabavalt aastaaega \u2013 see on esimene talvine t\u00e4iskuu, mis t\u00f5useb aasta k\u00f5ige pimedamal ja k\u00fclmemal perioodil. Kuid lisaks sellele on tegemist ka t\u00f5eliselt erilise s\u00fcndmusega astronoomiahuvilistele.<\/p>\n<p>Mis teeb t\u00e4nase t\u00e4iskuu eriliseks?<\/p>\n<p>Detsembri t\u00e4iskuu on selgelt n\u00e4htav nii neljap\u00e4eva kui ka reede (4. ja 5. detsembri) \u00f5htul. See pole aga lihtsalt aasta viimane t\u00e4iskuu, vaid ka 2025. aasta viimane superkuu.<\/p>\n<p>Aastal 2025 oli kokku kolm superkuud, mida oli n\u00e4ha aasta l\u00f5pus: oktoobris, novembris ja n\u00fc\u00fcd detsembris.<\/p>\n<p>Mis on superkuu? See on levinud nimetus t\u00e4iskuule, mis on oma orbiidil Maale k\u00f5ige l\u00e4hemas punktis ehk perigees. Kuu orbiit \u00fcmber Maa ei ole t\u00e4iuslik ring, vaid pigem elliptiline ehk munakujuline. See t\u00e4hendab, et vahel on Kuu meile l\u00e4hemal ja teinekord kaugemal (kaugeimat punkti nimetatakse apogeeks).<\/p>\n<p>Superkuu on seet\u00f5ttu tavalisest t\u00e4iskuust silmn\u00e4htavalt suurem ja heledam \u2013 lausa kuni 14 protsenti suurem ja 30 protsenti heledam kui aasta k\u00f5ige v\u00e4iksem ja kaugeim t\u00e4iskuu.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"figure__image\" onclick=\"triggerEvent('articleImageClick', { id: 17319096, focus: 'single-image', focusIndex: '17319096' })\" onkeydown=\"if (event.key === 'Enter') {&#10;        triggerEvent('articleImageClick', { id: 17319096, focus: 'single-image', focusIndex: '17319096' })&#10;        }\" role=\"button\" tabindex=\"0\" data-focus-from=\"single-image\" data-focus-index=\"17319096\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/17319096t1h1985.jpg\"  onload=\"this.parentElement.classList.remove('figure__image-loading')\" alt=\"Perigee ja apogee v\u00f5rdlus.\"\/>Perigee ja apogee v\u00f5rdlus. Foto: Alamy<\/p>\n<p>Kuidas ja millal K\u00fclmakuud vaadelda: praktilised n\u00e4pun\u00e4ited<\/p>\n<p>Kuigi Kuu on h\u00e4sti n\u00e4htav ka reede \u00f5htul, on siinsed soovitused m\u00f5eldud peamiselt neljap\u00e4evaks. Reede \u00f5htul t\u00f5useb Kuu umbes tund aega hiljem.<\/p>\n<ul>\n<li>T\u00f5usuaeg ja -koht: K\u00fclmakuu superkuu t\u00f5useb kirdest kella 15 ja 17 vahel, s\u00f5ltuvalt teie t\u00e4psest asukohast.<\/li>\n<li>Kuu illusioon: kui m\u00e4rkate Kuud just horisondi kohale t\u00f5usmas, v\u00f5ib see tunduda hiiglaslik. See pole seotud superkuu efektiga, vaid on tuntud optiline fenomen nimega Kuu illusioon. Meie aju lihtsalt tajub horisondil olevaid objekte suuremana.<\/li>\n<li>Oran\u017eikas v\u00e4rvus: horisondi l\u00e4hedal v\u00f5ib Kuu paista oran\u017eikas v\u00f5i punakas. Selle p\u00f5hjuseks on Maa atmosf\u00e4\u00e4ri paks kiht, mis hajutab sinise valguse ja laseb l\u00e4bi peamiselt punased toonid.<\/li>\n<li>T\u00e4hed ja t\u00e4htkujud: detsembri t\u00e4iskuu t\u00f5useb S\u00f5nni t\u00e4htkujus. \u00d5htu edenedes n\u00e4ete Kuust paremal heledat t\u00e4hte \u2013 see on Aldebaran, S\u00f5nni t\u00e4htkuju heledaim t\u00e4ht, mida tuntakse ka kui s\u00f5nni punast silma.<\/li>\n<li>T\u00e4heparved: kui kasutate binoklit, proovige Aldebaranist paremalt leida k\u00fclili V-kujulist t\u00e4hekogumit. See on H\u00fcaadide t\u00e4heparv. Veidi k\u00f5rgemal asub teine kuulus t\u00e4heparv Plejaadid (ehk S\u00f5el). T\u00e4iskuu ere valgus v\u00f5ib aga nende vaatlemise keeruliseks muuta.<\/li>\n<li>Halo Kuu \u00fcmber: kas m\u00e4rkate Kuu \u00fcmber heledat r\u00f5ngast? See on halo, mille tekitab kuuvalguse peegeldumine ja murdumine k\u00f5rgel atmosf\u00e4\u00e4ris asuvates j\u00e4\u00e4kristallides.<\/li>\n<li>Kuu teekond \u00f6\u00f6taevas: \u00f5htu jooksul ronib Kuu j\u00e4rjest k\u00f5rgemale ja j\u00f5uab s\u00fcda\u00f6\u00f6ks kagutaevasse. Selleks ajaks peaks Kuu all olema n\u00e4htav ka majesteetlik Orioni t\u00e4htkuju oma kuulsa kolmest t\u00e4hest koosneva v\u00f6\u00f6ga. Orioni vasakul \u00f5lal s\u00e4rab punakas t\u00e4ht Betelgeuse.<\/li>\n<li>Planeet Jupiter: Orionist vasakule j\u00e4\u00e4b veel \u00fcks ere \u00abt\u00e4ht\u00bb, mis on tegelikult planeet Jupiter. Detsember 2025 on suurep\u00e4rane aeg selle hiidplaneedi vaatlemiseks.<\/li>\n<li>Hommikune vaatlus: kui olete varajane \u00e4rkaja, v\u00f5ite enne p\u00e4ikeset\u00f5usu m\u00e4rgata t\u00e4iskuud loojumas l\u00e4\u00e4netaevas. See pakub veel \u00fche v\u00f5imaluse nautida kaunist vaatepilti, eriti kui teil on otsevaade horisondile.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Seega riietuge soojalt, haarake kaasa binokkel ja nautige 2025. aasta viimast suurt taevast etendust. Kui taevas ikka kohe kuidagi selgemaks ei l\u00e4he, saab Kuud vaadelda otse\u00fclekande vahendusel.<\/p>\n<p>\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5htune t\u00e4iskuu kannab nime K\u00fclmakuu, mis peegeldab tabavalt aastaaega \u2013 see on esimene talvine t\u00e4iskuu, mis t\u00f5useb aasta&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":57191,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,28994,37,33,35,34,36,31,32,21,28993,28995,28996,28,29,95,19,25,9141,9140,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-57190","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-detsembri-taiskuu","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kulmakuu","20":"tag-kuu-apogee","21":"tag-kuu-otseulekanne","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-superkuu","28":"tag-taiskuu","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115662898070562610","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57190","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57190"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57190\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57190"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57190"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57190"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}