Prohvet Jesaja kirjutab umbes 700 aastat enne Jeesuse s\u00fcndimist: “Rahvas, kes k\u00e4ib pimeduses, n\u00e4eb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus.” (Js 9:1)<\/p>\n
Valgus, mille ootusest advendiajal r\u00e4\u00e4gitakse, ei ole valgus, mis on s\u00fc\u00fcdatud j\u00f5ulutuledena meie kodudes v\u00f5i Raekoja ees j\u00f5uluturu kuusepuul. Kui hommik saabub meile idakaarest, siis advendivalgust ei saa positsioneerida ilmakaarega.<\/p>\n
Nagu Jumalal ei ole aega, pole Jumalal ka ilmakaari. Jumala valgus, mis ei tule l\u00e4\u00e4nest ega idast, p\u00f5hjast ega l\u00f5unast, ei ole ka konkreetse valgusvihu v\u00f5i kiirena suunatud konkreetsesse suunda. Jumala valgus ei eelista \u00fchtegi suunda, ei eelista ka \u00fchetegi rahvast ega kultuuri. Jumala valgus on suunatud k\u00f5ikjale. Oma valgust paista lastes ei eelista Jumal kedagi. Jeesus \u00fctleb: “Tema laseb ju oma p\u00e4ikest t\u00f5usta kurjade ja heade \u00fcle ning vihma sadada \u00f5igete ja \u00fclekohtuste peale!” (Mt 5:45)<\/p>\n
Ometi elame ajal, mil ekslikult arvatakse, et nii nagu iga “m\u00f5istlik” inimene on m\u00e4\u00e4ratlenud oma asukoha mingil maailmavaatelisel skaalal, tuleks ka valgusel valida, kas ta on l\u00e4\u00e4ne valgus v\u00f5i ida valgus, kas konservatiivne v\u00f5i liberaalne valgus; kas progressiivne v\u00f5i traditsiooniline valgus.<\/p>\n
Advendiaeg meenutab aga meile, et Jumala valgus ei esinda kunagi ideoloogiat. Valgus ei ole mitte see, kui keegi v\u00f5tab mingi asja suhtes isikliku seisukoha. Valgus on fakt. Valgus on t\u00f5de. \u00dckski n\u00e4gija ei vaidle valguse olemasolu \u00fcle. Sest valgus on.<\/p>\n
Ajal, mil \u00fchiskond meie \u00fcmber \u2013 ja tundub et ka kogu maailmas \u2013 on killustunud ja vaagub mitme kriisi risttuules, on s\u00f5num valgusest eriti aktuaalne. Meil tuleb alati suhtuda skeptiliselt kellesse iganes, kes v\u00e4idab ennast olevat valgusekandja v\u00f5i valgusetooja n\u00e4iteks poliitilisele maastikule v\u00f5i \u00fchiskonda. See on t\u00f5de vaid siis, kui k\u00f5neleme mitteloodud Jumala valgusest. Jumala valgus on m\u00f5eldud paistma k\u00f5igi peale. Advendiaeg kuulub k\u00f5igile. Kristliku arusaama kohaselt on Valgus isik, j\u00f5ululaps Petlemma laudas. Seegi on ususilmadega n\u00e4gijate jaoks fakt, mille \u00fcle ei vaielda.<\/p>\n
Vaielda saab alati, kui vaidlemist omaette v\u00e4\u00e4rtuseks pidada. Vahel tundub, et oleme \u00fchiskondlik-poliitilise debatiga \u00fcha enam omandanud lammutamise, t\u00fchistamise ja j\u00f5ulise vastandumise n\u00e4o.<\/p>\n
Sageli l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et enne kui midagi \u00fcles ehitada, tuleb midagi \u00e4ra l\u00f5hkuda. Muidu ei saa ju midagi uut ja s\u00e4ravat asemele luua. Justkui oleks lammutamine edasimineku v\u00e4ltimatu eeldus. Vahel tundub poliitilist retoorikat k\u00f5rvalt j\u00e4lgides, et ainus v\u00f5imalus Eesti elu paremaks muuta on esmalt teiste poliitiliste j\u00f5udude \u00fcles ehitatu maha lammutamine. Alles siis tundub, et saab j\u00e4tkata seda, mida iseseisvuse taastamise eesm\u00e4rgil 35 aastat tagasi alustati. Tegelikult me ei pea enne riiki maha p\u00f5letama, kui soovime seda hakata \u00fcles ehitama.<\/p>\n
Ja see ei puuduta ainult neid, kes praegu erinevates omavalitsustes positsioone v\u00f5tavad, v\u00f5i neid, kes positsioonidele ei saa. Selline retoorika iseloomustab Eesti poliitmaastikku juba aastaid. \u00dche koalitsiooni loodu t\u00fchistatakse, et ehitada sama koha peale oma “liivaloss”. Seegi lammutatakse, kui uus valimiste tuul tormina m\u00e4ngumaalt \u00fcle k\u00e4ib. Kas poleks m\u00f5istlik ehitada riiki, mis ei vaja liivalossina kogu aeg taastamist? Ja teha seda \u00fcheskoos.<\/p>\n
Seep\u00e4rast ei n\u00e4itagi ma siinjuures konkreetselt \u00fchegi koalitsiooni v\u00f5i erakonna suunas, vaid p\u00f6\u00f6rdun k\u00f5igi meie poliitiliste liidrite poole: otsige \u00fchisosa! Ei pea k\u00f5iges kogukondi l\u00f5hestama ega \u00fcksteisele vastanduma. Palju on seda, mis tegelikult isegi k\u00f5iki meie erakondi \u00fchendab. Ka ei ole demokraatlikus \u00fchiskonnas heaks tooniks viia l\u00e4bi reforme j\u00f5uga. Isegi h\u00e4\u00e4lte enamuse toel mitte.<\/p>\n
Pimedus ju ei kao pimedust lisades, vaid ainult valgust juurde luues. Meile eeskujuks olev advendivalgus ei ole tuli, mis h\u00e4vitab, vaid valgus, mis loob pimeduses teed. Iga tuli ei anna ka valgust. Ka seda peame suhtlemisel ligimesega ning neid armastusega teenides silmas pidama me k\u00f5ik nii kirikus, poliitikas kui ka inimsuhetes. Me ei vaja alati rohkem tuld, vaid rohkem valgust.<\/p>\n
Mosaiikkriisi ajastu<\/p>\n
Elame mosaiikkriisi ajastul, mil iga \u00fcksiku kriisi killud \u2013 julgeolekukriisi kild, majanduskriisi kild, kliimakriisi kild, demokraatiakriisi kild, energiakriisi kild ja mitmete teiste muude kriiside killud \u2013 moodustavad suure mosaiikpildi, mis l\u00e4hedalt vaadates v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da arusaamatuks.<\/p>\n
“\u00dchiselt panustamata v\u00f5ib m\u00f5ni mosaiigi nurk hakata lagunema ja killud pudenema.”<\/p>\n
Mitme kriisi mosaiikpilt tekitab inimestes segadust, v\u00e4simust ja j\u00f5uetust. Et n\u00e4ha paremini kogu tervikpilti, tuleb pisut eemale astuda. Vaadates eemalt v\u00f5i k\u00f5rvaltvaataja pilguga, aja ja ruumi distantsilt, m\u00f5istame, et \u00fchiselt panustamata v\u00f5ib m\u00f5ni mosaiigi nurk hakata lagunema ja killud pudenema.<\/p>\n
Suurt mosaiikkriisi tulebki lahendada kild killu haaval ja kannatlikult. Selles on k\u00f5ik Eestis tegutsevad kirikud, kes kuuluvad Eesti Kirikute N\u00f5ukogusse valmis kaasas olema. Me ei ole k\u00f5rvaltvaatajad, vaid osa \u00fchiskonnast ja kogukondadest. Me saame panustada seal, kus riik ise ei saa ega peagi seda tegema. Meil on sadade koguduste, tuhandete vabatahtlike ja kaast\u00f6\u00f6liste v\u00f5rgustik. Need mitusada punkti Eesti kaardil, mille juurde on kirjutatud s\u00f5na kogudus, on reaalselt toimivad mikrokeskused, kus ollakse valmis kogukonda ja \u00fchiskonda teenima. Me ootame enda suuremat kaasamist.<\/p>\n
V\u00e4simus ei tohi murda usaldust<\/p>\n
Inimestena v\u00f5ime v\u00e4sida, kuid mitte rahvana. Et rahvana mitte v\u00e4sida, peavad meie juhid n\u00e4itama oma v\u00e4rske vaimuga eeskuju. Mida suuremaks muutub mosaiikkriis, seda olulisem on usaldus juhtide ja rahva vahel ning seda suurem peab olema empaatia.<\/p>\n
Kui liidritel tekib v\u00e4simus, tuleb olla aus enda ja inimeste vastu. Tuleb v\u00f5tta aeg maha ja puhata ning anda juhtimisvastutus teistele, kes sama \u00fclesannet sama h\u00e4sti t\u00e4ita suudavad. Et j\u00f5uvarude taastamise j\u00e4rel uuesti j\u00e4tkata tuleb taastada usaldus. Iga hinna eest, sealjuures ilma usalduseta j\u00e4tkamisel, l\u00f5hutakse iseennast ja kurnatakse \u00e4ra k\u00f5ik teised. L\u00f5puks ka kogu \u00fchiskond.<\/p>\n
Tavaliselt aitavad inimesel keerulistes olukordades orienteeruda oma p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htumine, ka traditsioonidele ja kultuurile panustamine, hea hariduse ja v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise kasvatuse toetamine. N\u00f5nda on v\u00f5tmek\u00fcsimus ka mosaiikkriisi ajastul see, kuidas j\u00e4tkuvalt v\u00e4\u00e4rtustada ajas p\u00fcsivat ja v\u00e4\u00e4rtuslikku ning v\u00e4hem panustada ajutistele ja m\u00f6\u00f6duvatele trendidele.<\/p>\n
Eesti unistused ja anon\u00fc\u00fcmne luterlus<\/p>\n