Oluline Ukraina s\u00f5jas neljap\u00e4eval, 4. detsembril kell 22.59:<\/p>\n
– Ukraina kaitsej\u00f5ud r\u00fcndasid \u00fcht Venemaa suurimat keemiaettev\u00f5tet<\/a>;<\/p>\n – Vene r\u00fcnnakud Hersoni soojusjaama pihta j\u00e4tsid \u00fcle 40 000 elaniku k\u00fclma k\u00e4tte;<\/a><\/p>\n – Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta s\u00fcgisel Venemaal \u00fcle 50 strateegilise sihtm\u00e4rgi;<\/a><\/p>\n – Witkoff ja Trumpi v\u00e4imees kohtuvad Floridas Ukraina peal\u00e4bir\u00e4\u00e4kijaga.<\/a><\/p>\n – Ukraina teatel kaotas Venemaa \u00f6\u00f6p\u00e4evaga 1140 s\u00f5durit.<\/a><\/p>\n Ukraina kaitsej\u00f5ud r\u00fcndasid \u00fcht Venemaa suurimat keemiaettev\u00f5tet<\/p>\n Ukraina kaitsej\u00f5ud andsid \u00f5hul\u00f6\u00f6gi agressorriigi Venemaa \u00fchele suurimale keemiaettev\u00f5ttele Nevinnom\u00f5sski Azot, mis asub Stavropoli krais, edastas neljap\u00e4eval uudisteagentuur Unian.<\/p>\n R\u00fcnnakust teatas Ukraina relvaj\u00f5udude kindralstaap.<\/p>\n Teates m\u00e4rgiti, et \u00f5hul\u00f6\u00f6k objektile anti \u00f6\u00f6l vastu 4. detsembrit osana vaenlase r\u00fcndepotentsiaali ning raketi- ja pommil\u00f6\u00f6kide v\u00f5imekuse v\u00e4hendamisest.<\/p>\n “Tehas on vaenlase s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksi kriitiline komponent, mille tootmisv\u00f5imsus on \u00fcle miljoni tonni ammoniaaki ja kuni 1,4 miljonit tonni ammooniumnitraati aastas, mis teeb sellest l\u00f5hkeainete ja laskemoona tootmiseks vajalike p\u00f5hikomponentide \u00fche v\u00f5tmetarnija,” seisis avalduses.<\/p>\n Kindralstaap t\u00f5i v\u00e4lja, et tehas varustab otseselt mitmeid vaenlase s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuskompleksi ettev\u00f5tteid. Lisaks t\u00e4idab rajatis lahingutegevuse tehnilise toetamise s\u00fcsteemis s\u00f5lmpunkti funktsioone.<\/p>\n Viimastel andmetel sai r\u00fcnnaku tagaj\u00e4rjel tabamuse \u00fcks tootmistsehhidest ja objektil fikseeriti tulekahju.<\/p>\n Vene r\u00fcnnakud Hersoni soojusjaama pihta j\u00e4tsid \u00fcle 40 000 elaniku k\u00fclma k\u00e4tte<\/p>\n Hersoni oblasti juhi Oleksandr Prokudini teatel on 40 500 linnaelanikku j\u00e4\u00e4nud k\u00fctteta, sest korduvad Vene r\u00fcnnakud muutsid linna soojusjaama t\u00f6\u00f6k\u00f5lbmatuks.<\/p>\n Prokudini s\u00f5nul seiskus jaama t\u00f6\u00f6 p\u00e4rast mitu p\u00e4eva kestnud drooni- ja suurt\u00fckir\u00fcnnakuid, mille sihtm\u00e4rgiks olid jaama hooned ja seadmed.<\/p>\n R\u00fcnnak on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide Venemaa sihip\u00e4rasest kampaaniast Ukraina keskk\u00fcttetaristu vastu. Talve l\u00e4henedes on Venemaa r\u00fcnnakuid Ukraina energiataristule m\u00e4rgatavalt intensiivistunud.<\/p>\n Herson, mis oli 2022. aastal kaheksa kuud Vene okupatsiooni all, on vaenlase r\u00fcnnakutele haavatavam kui \u00fckski teine Ukraina suurlinn. P\u00f5hjuseks on linna vahetu l\u00e4hedus Vene positsioonidele, mis asuvad otse teisel pool Dnipro j\u00f5ge.<\/p>\n Linna ja selle elanikke ei ohusta mitte ainult kaugmaarelvad, nagu raketid ja Shahed-t\u00fc\u00fcpi droonid, vaid ka liugpommid, suurt\u00fckim\u00fcrsud ja FPV-droonid. Venemaa korraldab linna tsiviilelanikke vastu regulaarselt r\u00fcnnakuid.<\/p>\n “Tsiviilobjekt, mis andis linlastele sooja, sai t\u00f5siseid kahjustusi \u2013 viga said nii jaama hoone kui ka seadmed,” kommenteeris Prokudin. “Terroristid peavad taas s\u00f5da tsiviilelanikkonna vastu.”<\/p>\n Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta s\u00fcgisel Venemaal \u00fcle 50 strateegilise sihtm\u00e4rgi<\/p>\n Ukraina relvaj\u00f5ud r\u00fcndasid sel s\u00fcgisel Venemaal enam kui 50 k\u00fctuse- ja s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse taristuobjekti. Ukraina peastaabi ja Raadio Vaba Euroopa uuringus tsiteeritud ekspertide hinnangul on edukate r\u00fcnnakute sagedus enneolematu.<\/p>\n Ajakirjanikud koostasid Planet Labsi satelliidipiltide p\u00f5hjal interaktiivse kaardi<\/a>, mis annab \u00fclevaate Ukraina l\u00f6\u00f6kidest Venemaa strateegilistele rajatistele, sealhulgas naftat\u00f6\u00f6tlemistehastele, gaasit\u00f6\u00f6tlusjaamadele, k\u00fctuseterminalidele ja s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusobjektidele.<\/p>\n Kahjustusi tuvastati 13 asukohas. S\u00f5ja- ja majandusanal\u00fc\u00fctikute s\u00f5nul on r\u00fcnnakud sundinud Venemaad suurendama kulutusi rajatiste kaitsele ning p\u00f5hjustanud m\u00f5nes piirkonnas k\u00fctusepuudust.<\/p>\n