Balti kaitsev\u00f6\u00f6ndi loomise raames Eesti piiri\u00e4\u00e4rsetele aladele punkrite paigaldamine l\u00fckkus ligi aasta aega edasi. Kui esimeste punkrite paigaldamisega alustab riik paari n\u00e4dala jooksul, siis l\u00f5pule j\u00f5uab kogu t\u00f6\u00f6 2027. aasta l\u00f5puks.<\/p>\n
2024. aasta alguses tulid kaitsev\u00e4gi ja kaitseministeerium v\u00e4lja plaaniga rajada piiri\u00e4\u00e4rsetele aladele kokku 600 punkrit, mille paigaldamine maastikule pidi algama k\u00e4esoleva aasta alguses. Enne oli vaja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ja kokku leppida ka maaomanikega, sest suur osa sellest kaitsev\u00f6\u00f6ndist asub eramaal.<\/p>\n
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse taristuosakonna juht Kadi-Kai Kollo \u00fctles ERR-ile, et ootused on olnud v\u00e4ga k\u00f5rgel, et projekt v\u00f5imalikult kiiresti ellu viia, ent punkrite v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine on v\u00f5tnud plaanitust rohkem aega.<\/p>\n
“Alati seame ettepoole ohutuse ja selle, et saaksime v\u00f5imalikult hea tulemuse, millega oleme rahul ja mis kindlustab, et ka kaitsev\u00e4gi on sellega p\u00e4ri. Ma arvan, et see, et me panime punkri v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise peale veidi rohkem aega, on ennast l\u00f5pptulemina \u00e4ra tasunud,” \u00fctles Kollo.<\/p>\n
“Kindlasti on \u00e4\u00e4rmiselt oluline hoolikalt valida punkrite ja kraavide asukohti, et see t\u00f6\u00f6taks kaasa kaitsev\u00e4e enda kaitseplaanidega ja sobiks v\u00f5imalikult h\u00e4sti maastikuga \u2013 et maastik oleks kaasam\u00e4ngija. On hea, kui need otsused on t\u00f5sisemalt l\u00e4bi m\u00f5eldud, kui et oleks kiirustatud,” lisas ta.<\/p>\n
Kollo m\u00e4rkis, et maaomanikega kokkuleppele j\u00f5udmine raske ei ole olnud.<\/p>\n
“Ei \u00fctleks, et oleksime seal mingite suurte takistuste taha takerdunud. Pigem ei ole,” lausus Kollo.<\/p>\n
“Esimese 28 punkri osas on meil kokkulepped olemas. Suurema osa punkrite asukohtade osas j\u00f5uame omanikeni samm-sammult. Kui me eraomanikeni j\u00f5uame, peame olema t\u00e4iesti veendunud, et punker tuleb t\u00e4pselt sinna \u2013 “v\u00f5ib-olla” pealt me kellegagi l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima ei l\u00e4he,” \u00fctles Kollo.<\/p>\n
Kollo s\u00f5nul koosneb Balti kaitsev\u00f6\u00f6ndi projekt erinevatest osistest, millest \u00fcks on t\u00f5kestusvahendid, nagu draakoni hambad ja metallist t\u00f5kked, mis on tellitud, t\u00e4naseks kohale tarnitud ja asuvad ladustusaladel.<\/p>\n
Kollo r\u00e4\u00e4kis, et katsetuste on tehtud erinevate punkrite versioonidega ja praeguseks on j\u00f5utud kahe standardse lahenduseni, millest kasutusele v\u00f5etakse praegusel hetkel \u00fcks.<\/p>\n
“Praegu l\u00e4heb k\u00e4iku \u00fcks disain. Kaks versiooni on monoliitsem versioon ja paneelidest kokku pandav punker. T\u00e4nasel hetkel tellime paneelidest kokku pandavaid punkreid, sest neid on lihtsam transportida ja paigaldada. Aga paigaldamise pealt peaksime saama t\u00e4psemat infot, kuidas on k\u00f5ige parem korraldus, et kui hiljem hakkame kogu punkrite kogusega tegelema, oleksime juba kogenumad ja oskaksime paremini tellida,” lausus ta.<\/p>\n
Kollo m\u00e4rkis, et esimesed punkrid ongi tellitud ja eelladustusaladele tarnitud.<\/p>\n
Kollo kinnitas, et eesm\u00e4rk on endiselt paigaldada umbes 600 punkrit. “Me valmistame hanget ette selliselt, et tahame sellel aastal hanke v\u00e4lja kuulutada, nii et k\u00f5ik soovijad saaksid pakkuma tulla,” \u00fctles Kollo.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides punkrite paigaldusest, \u00fctles ta, et esimesed lepingud on s\u00f5lmitud ja detsembris peaksid esimesed viis punkrit maasse saama.<\/p>\n
“Teeme seda natukehaaval, sest me ei ole sellist projekti varem l\u00e4bi viinud ja tahame esimeste punkrite paigaldamisega kogemust saada. Tahame n\u00e4ha, mismoodi see toimib ja kas hankes olnud tingimused tagavad soovitud l\u00f5pptulemuse. Nende punkrite paigaldamise pealt peaks saama palju infot selle kohta, kas meie t\u00e4nane lahendus t\u00f6\u00f6tab,” r\u00e4\u00e4kis Kollo.<\/p>\n
Kaitsev\u00e4e pioneerijaoskonna \u00fclem, kolonelleitnant Ainar Afanasjev \u00fctles ERR-ile, et punkrid on m\u00f5eldud ennek\u00f5ike elavj\u00f5ukaitseks Venemaa F\u00f6deratsiooni relvaj\u00f5ududes enam kasutatava 152mm suurt\u00fckimoona otsetabamuse eest.<\/p>\n
“Shahed-131\/136 (“Geraan”) puhul, mille l\u00f5hkeaine kogus v\u00f5ib olla 40\u201350 kg, oleneb elavj\u00f5ukaitstus punkris tabamisnurgast.\u00a0K\u00fcll aga ei ole punkrid m\u00f5eldud liugpommi otsetabamuse kaitseks,” r\u00e4\u00e4kis Afanasjev.<\/p>\n
Kollo s\u00f5nul on projekti eeldatav valmimise aeg 2027. aasta l\u00f5pp.<\/p>\n