Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch langetas n\u00e4dala alguses L\u00e4ti lennufirma Air Balticu pikaajalist krediidireitingut. Lennunduse asjatundja Sven Kukemelgi hinnangul seisab L\u00e4ti riik silmitsi raske valikuga \u2013 kas teha lennufirmasse l\u00e4hitulevikus suur rahas\u00fcst v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Reitinguagentuur Fitch p\u00f5hjendas Air Balticu reitingu langetamist “r\u00e4mpsuna” tuntud tasemele sellega, et lennufirma v\u00f5lakoorem on oodatust suurem ja neil on v\u00e4hem rahalist man\u00f6\u00f6verdamisruumi. Lisaks teeb agentuurile muret ebakindlus kavandatava b\u00f6rsile mineku \u00fcmber.<\/p>\n
Lennundusekspert Sven Kukemelk r\u00e4\u00e4kis, et C-taseme reiting t\u00e4hendab pikas vaates seda, et ettev\u00f5te pole praeguse struktuuriga j\u00e4tkusuutlik ja midagi peab muutuma.<\/p>\n
“L\u00e4ti riik on v\u00e4ga raske valiku ees: kas leida viis, kuidas s\u00fcstida Air Balticusse lisaraha, mis on nende majanduse jaoks \u00e4\u00e4rmiselt oluline, v\u00f5i leida mingisugune alternatiiv. T\u00e4na on aus nentida, et ettev\u00f5te on raske valiku ees,” lausus Kukemelk.<\/p>\n
Air Balticu rahavajaduse taga on mitu tegurit, mis \u00fcksteist v\u00f5imendavad.<\/p>\n
Kukemelk selgitas, et \u00fchelt poolt on ettev\u00f5te laenanud turgudelt raha v\u00e4ga kallitel tingimustel. Teisalt on Air Balticu lennukitel probleeme mootoritega ning seet\u00f5ttu seisab osa lennukipargist maas j\u00f5ude.<\/p>\n
“Need kaks asja on tekitanud olukorra, kus on kulu, sa pead lennukite eest maksma liisingumakseid ja teenindama v\u00f5lakirja, aga samal ajal ei saa tulu teenida, sest lennukid istuvad maas. Vastupidi, kulud suurenevad, sest tuleb sisse v\u00f5tta teiste lennufirmade lennukeid, kes lendavad nende eest. See on n\u00f5iaring, millest on jube raske v\u00e4lja tulla,” \u00fctles Kukemelk.<\/p>\n
Olukorra muudab keerulisemaks asjaolu, et Euroopa Liidus kehtivad ranged reeglid riigiabile. See t\u00e4hendab, et isegi kui poliitiline tahe raha eraldamiseks oleks olemas, on juriidilised v\u00f5imalused piiratud.<\/p>\n
Air Baltic ise kinnitas ERR-ile, et nad tegelevad aktiivselt kulude k\u00e4rpimisega ja loodavad, et mootorite ja varuosadega seotud probleemid j\u00e4rgmisel aastal leevenevad.<\/p>\n
Lennufirma plaanib iseenesest j\u00e4rgmisel suvel Tallinnast avada uusi liine nii Ateenasse, Hamburgi kui ka Viini. Kopenhaageni ja M\u00fcncheni suunal aga tihendatakse graafikuid.<\/p>\n
Ka Kukemelk kinnitas, et Air Balticul on praegu piisavalt raha, et k\u00f5ik oma arved \u00e4ra maksta ning lennufirma rahakott t\u00fchi ei ole. Samas m\u00e4rkis ta, et kui L\u00e4ti riik peaks lennufirmasse raha juurde s\u00fcstima, siis v\u00f5ib olukord \u00fchel hetkel eestlaste jaoks muutuda.<\/p>\n
“L\u00e4ti senine peaminister on paar korda ka v\u00e4lja \u00f6elnud, et miks peaksid l\u00e4tlased \u00fclal pidama lennufirmat, mis lendab Leedust ja Eestist. Ehk siis kindlasti satuks surve alla otselendude arv Eestist. Praegu on Air Balticul suurim arv otselende Talilnnast. See on midagi, mida ilmselt ka Tallinna lennujaam j\u00e4lgib v\u00e4ga aktiivselt,” lausus Kukemelk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch langetas n\u00e4dala alguses L\u00e4ti lennufirma Air Balticu pikaajalist krediidireitingut. Lennunduse asjatundja Sven Kukemelgi hinnangul seisab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":47413,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[29074,26,27,37,33,35,34,36,31,32,29075,21,29076,28,29,29077,383,95,19,25,2702,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-57369","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-air-baltic","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-fitch","19":"tag-headlines","20":"tag-krediidireiting","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-lati-riik","24":"tag-lennundus","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-rahandus","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised","34":"tag-world","35":"tag-world-news","36":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115665406718580657","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57369","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57369"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57369\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/47413"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57369"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57369"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57369"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}