{"id":57484,"date":"2025-12-05T08:38:15","date_gmt":"2025-12-05T08:38:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57484\/"},"modified":"2025-12-05T08:38:15","modified_gmt":"2025-12-05T08:38:15","slug":"ejs-selgitab-miks-tartu-ulikooli-terioloogide-jareldused-ei-kehti-eesti-tingimustes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57484\/","title":{"rendered":"EJS selgitab: miks Tartu \u00dclikooli terioloogide j\u00e4reldused ei kehti Eesti tingimustes"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>Foto: erakogu<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli terioloogid kirjutasid 4. detsembril ERR-is arvamusartikli \u201cTartu \u00dclikooli terioloogid: miks me kardame hunte, aga mitte enda otsuseid?<\/a>\u201c. EJS soovib siinkohal selgitada, mis on artiklis jahinduse ja ulukite seisukohalt valesti v\u00f5i eksitav.<\/p>\n

Lotka\u2013Volterra mudel siin ei toimi <\/p>\n

Terioloogid mainisid, et kiskja-saaklooma d\u00fcnaamikat kirjeldab v\u00e4ga h\u00e4sti Lotka\u2013Volterra mudel. See aga ei kehti reaalses Eesti looduses. Artikkel rajab osa jutustusest klassikalisele kiskja-saaklooma mudelile, mis aga eeldab stabiilset keskkonda, \u00fchtlast maastikku, inimtegevuse puudumist ning \u00fche kiskja ja \u00fche saakliigi s\u00fcsteemi. Eestis ei ole nendest \u00fckski eeldus t\u00e4idetud.<\/p>\n

Meie maastik on v\u00e4ga killustatud, intensiivselt majandatud ja majandatakse nii metsa- kui p\u00f5llumaad. Ka kaitsealadel on kohati aktiivne majandamine, nagu n\u00e4iteks karjatamine ja niitmine, sest kaitse eesm\u00e4rkide hulgas on ka inimtegevusena tekkinud maastike kaitsmine. Loodus on tugevalt inimesest m\u00f5jutatud ning kiskjatel ja saakloomadel on toitumiseks palju alternatiivseid liike. Lotka\u2013Volterra mudel on meie tingimustes pigem hariduslik illustratsioon ja selle kasutamine usutavate j\u00e4relduste tegemiseks looduses pigem naiivne.<\/p>\n

Inimene pole \u201esuperkiskja\u201c <\/p>\n

Sama naiivne jahinduse seisukohalt on v\u00e4ide, et: \u201eloodus ise hoiab tasakaalu\u201d, see ei vasta tegelikkusele. \u00d6kos\u00fcsteemid ei taastu t\u00e4nap\u00e4eva killustatud kultuurmaastikul automaatselt ega saavuta ise tasakaalu, kuna kiskja-saaklooma s\u00fcsteem ei toimi loodusliku kujul.<\/p>\n

Inimene pole kindlasti \u201esuperkiskja\u201d \u2013 kisklussurve ulukipopulatsioonidele on v\u00f5rreldamatult madalam kui suurkiskjate oma. Artiklis v\u00e4idetakse, et inimene jahib nii kiskjaid kui saakloomi ja seega \u201ct\u00e4idab superkiskja rolli\u201d. Tegelikult k\u00fctib jahimees vaid v\u00e4ikese osa populatsioonist aastas, selle, mis on teadlaste poolt soovitatud, tavaliselt v\u00e4hemgi, vahel oluliselt.<\/p>\n

Suurkiskja v\u00f5tab enda tarbeks ca 10\u201330%, s\u00f5ltuvalt loomulikult liigist. Samas kiskja m\u00f5ju on aastaringne ja valikuline p\u00f5hir\u00f5hk on noortel loomadel ja ka haigetel. Jahimehe m\u00f5ju on rangelt reguleeritud ja teadlaste poolt suunatud k\u00fcttimismahtudega.<\/p>\n

Seega on inimene populatsiooni nii-\u00f6elda majandaja, mitte \u00f6kos\u00fcsteemi tippkiskja.
V\u00f5rdlus on \u00f6koloogiliselt vale ja teaduslikult p\u00f5hjendamatu.<\/p>\n

Metskits langes madalseisu teiste tegurite t\u00f5ttu<\/p>\n

Artiklis j\u00e4etakse mulje, nagu oleks 2019\u20132020. aastal metskitse arvukuse langus p\u00f5hjustatud olulises osas ka k\u00fcttimisest. Tegelikkuses langetasid p\u00f5hiliselt populatsiooni tolleaegsed v\u00e4ga karmid ja lumerohked talved, mis koos haigustega ongi peamised metskitse arvukust k\u00f5ige rohkem m\u00f5jutavad tegurid.<\/p>\n

Ulukiuurijad keskkonnaagentuurist on kogu aeg v\u00e4itnud, et jahimehed ei suuda metskitsede arvukust m\u00f5jutada. Loomulikult me sellega 100% n\u00f5us ei ole, aga omajagu on selles ka t\u00f5de. Raskete talvede suurt suremust v\u00f5imendas veel ka suurkiskjate surve ilvese ja hundi poolt, kes t\u00e4nu s\u00fcgava lume ja j\u00e4\u00e4kooriku olemasolule murdsid v\u00f5rreldes tavap\u00e4rasega rekordiliselt palju metskitsi.<\/p>\n

Artiklis on kirjutatud, et jahipiirangute toel kehvast seisust taastunud metskitsepopulatsiooni hakati aga \u00fcsna agaralt taas k\u00fcttima ning j\u00f5uti isegi mitmete aastate suurimate k\u00fcttimismahtudeni. Tegelikult polnud ju mingeid ametlikke jahipiiranguid. Jahimehed olid ja on alati ise olnud need, kes tegelikult ja p\u00e4riselt hoolitsevad metskitse eest. Just see aeg n\u00e4itas, et ulukite arvukuse reguleerimine ei t\u00e4henda jahimeestele mitte ainult selle v\u00e4hendamist, aga ka t\u00f5stmist. Kuna arvukus oli madal, siis jahimehed ei k\u00fcttinud metskitsi ja ootasid, kuni arvukus taastus.<\/p>\n

Sama protsessi v\u00f5ib m\u00e4rgata ka praegu. Praktikas ongi nii, et kui jahimeeste arvates on ametkondade poolt etten\u00e4htud k\u00fcttimismahud liialt suured, siis ollakse k\u00fcttimisega pigem ettevaatlikud.<\/p>\n

Seakatku p\u00f5hilevitaja on siiski inimene<\/p>\n

V\u00e4ide, et hundi k\u00fcttimine soodustab seakatku levikut, ei ole teaduslikult t\u00f5estatud. Kuigi on \u00fcksikud h\u00fcpoteesip\u00f5hised uuringud, mis on n\u00e4idanud, et hunt v\u00f5ib eemaldada raipeid ja v\u00f5ib eelistada haigeid isendeid. Siiski n\u00e4itab Euroopa SAK-i epidemioloogia, et viiruse levikus on peamine roll inimesel. Hunt ei aeglusta seakatku levikut ulatuses, mis suudaks muuta haiguskontrolli poliitikat.<\/p>\n

Kiskjad v\u00f5ivad viiruse fooni k\u00fcll seedeorganite kaudu v\u00e4hendada, kuid nende \u00f6koloogiline m\u00f5ju on v\u00e4ike v\u00f5rreldes viiruse keskkonnakindlusega ja inimese rolliga. Seega artikli v\u00e4ide \u201chundi k\u00fcttimine suurendab katku levikut\u201d on liialdus ning teaduslikult t\u00f5endamata.<\/p>\n

Lisas\u00f6\u00f6tmisele on juba aastaid keeld<\/p>\n

V\u00e4ide, et metssea arvukust hoitakse s\u00f6\u00f6tmisega looduslikust k\u00f5rgemal, ei ole enam aastaid t\u00f5ene. Aastast 2015 kehtib metssea lisas\u00f6\u00f6tmise keeld, rakendatakse vaid peibutuss\u00f6\u00f6tmist eesm\u00e4rgiga k\u00fcttida ja omada mingitki \u00fclevaadet, palju meil metssigu on.<\/p>\n

Eestis pole metssead t\u00e4naseks k\u00fcmmekond aastat regulaarselt s\u00f6\u00f6daplatsidel toitunud. Kes midagi metssigade lisas\u00f6\u00f6tmisest teab, m\u00f5istab, et aastaringne toitmine ei toimi. Metssead on n\u00e4iteks p\u00f5llukultuuridel ja need on suured alad. Samuti on suurenenud maisi k\u00fclvipind.<\/p>\n

Suurkiskjatel l\u00e4heb pigem h\u00e4sti<\/p>\n

Ei ole \u00f5ige v\u00e4ita, et suurkiskjad on Eestis kehvas seisus. Hundi, ilvese ja karu populatsioonid on ajalooliselt arvukuse osas k\u00f5rgeimal tasemel. Viimaste k\u00fcmnendite jooksul on tegelike hundikarjade arv rekordk\u00f5rge, ilvesepopulatsioon on stabiilne, karu arvukus on plahvatuslikult kasvanud, kaugelt \u00fcle 1000 isendi.<\/p>\n

Seega pole Eestis suurkiskjate populatsioonidele ohtu ja artikli narratiiv suurkiskjate olukorrast ei vasta tegelikkusele.<\/p>\n

Linnainimene ei vastuta<\/p>\n

Sallivus suurkiskjate suhtes on meie arvates ka kahjuks halvenenud. Suurlinna inimesed on teoorias k\u00fcll positiivsed, kuid praktilist vastutust nad ei kanna. Artiklist v\u00f5ib aru saada, et tavainimene on positiivne, jahimehed ja p\u00f5llumehed negatiivsed ja seet\u00f5ttu peaks otsuseid tegema \u00fchiskond tervikuna.<\/p>\n

Probleem on aga selles, et linnainimene ei ela kiskjaga koos ega kanna riske. See, et otsuse aluseks v\u00f5etakse emotsioon, on olemuslikult vale. K\u00f5ige rohkem on meie arvates kurja tehtud nn head sooviva emotsiooniga nunnudest.<\/p>\n

Loodushoidu ei saa rajada emotsioonidele ega neist l\u00e4htuvatele uuringutele, vaid reaalsele riskile ja piirkondlikule taluvusv\u00f5imele. Kusjuures see taluvusv\u00f5ime ei ole ainult bioloogiline vaid ka majanduslik ja sotsiaalne. Artiklis p\u00fc\u00fctakse v\u00e4hendada reaalse kontakti ja vastutusega inimeste arvamuse kaalu, mis on nii demokraatlikult kui ka \u00f6koloogiliselt \u00fcsna problemaatiline.<\/p>\n

Soomaa juhtum<\/p>\n

Artikli narratiiv on poliitiliselt kallutatud ja v\u00e4ldib reaalseid konflikte. Veiste murdmine Soomaal ei ole loogiline k\u00e4itumine, vaid \u00f5pitud h\u00e4iringuline toitumismuster, mis muudab karjad ohtlikuks ka tulevikus. Sellest tulenevalt on ainu\u00f5ige keskkonnaameti otsus sellised isendid eemaldada loodusest.<\/p>\n

Lihaveiste murdmine on tingitud eelk\u00f5ige toidubaasi v\u00e4hesusest, eelk\u00f5ige metskitse olematust arvukusest. Ka metssigadest on kohalike s\u00f5nul ringi liikumas ainult t\u00e4iskasvanud isendid ja neid on v\u00e4he. Kogu metssigade juurdekasv on \u00e4ra s\u00f6\u00f6dud.<\/p>\n

Kusjuures Soomaal ei saa kuidagi jahimehi s\u00fc\u00fcdistada metskitsede ega metssigade v\u00e4hesuses, seal jahipidamist pole. Senikaua, kui piirkonnas oli metskitsi piisavalt ja samuti metssigu, olid veise murdmised marginaalsed ja talutavad. Murdmised suurenesid siis, kui hundikarju tuli juurde ja looduslik toidubaas nende poolt sattus talumatu surve alla ja sisuliselt h\u00e4vitati.<\/p>\n

Samuti pole karjakasvataja t\u00f6\u00f6 paindlikkus lihtsalt kultuuriline valik \u2013 Eestis pole kahjuks v\u00f5imalik hoida k\u00f5iki karju \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi valve all. Lapsi ei tohi karja saata ja ega ei tea, kas vanemadki sellises olukorras seda lubaksid.<\/p>\n

Artikkel p\u00fc\u00fcab s\u00fc\u00fcd veeretada majandajale, mitte arvestada kiskjate muutunud k\u00e4itumisega.<\/p>\n

L\u00fchidalt kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n