{"id":57546,"date":"2025-12-05T09:45:20","date_gmt":"2025-12-05T09:45:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57546\/"},"modified":"2025-12-05T09:45:20","modified_gmt":"2025-12-05T09:45:20","slug":"carri-ginter-kaur-ilves-ja-ain-kendra-loobu-moodasoidust-voi-riku-seadust-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57546\/","title":{"rendered":"Carri Ginter, Kaur Ilves ja Ain Kendra: loobu m\u00f6\u00f6das\u00f5idust v\u00f5i riku seadust | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kuigi seda pole selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud, on normid kogu aeg eeldanud teatud reeglite kasv\u00f5i l\u00fchiajalist rikkumist (kiirus, vahekaugused). See vastuolu muudab kaamerad riigikassa t\u00e4itmise vahendiks, karistades juhte, kes tegutsevad vastutustundlikult.<\/p>\n

Kui pikka teel\u00f5iku m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks tegelikult vaja l\u00e4heb?<\/p>\n

Kiirust \u00fcletamata vajab ohutu m\u00f6\u00f6das\u00f5it umbes 600 meetrit vaba ruumi. Maanteede projekteerimisel juhindutakse kliimaministri m\u00e4\u00e4rusest 71: “Tee projekteerimise normid1” (TPN), mille j\u00e4rgi 90 km\/h maanteel on m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks vajalik n\u00e4htavus 400 meetrit. Arvutused n\u00e4itavad, et 400 meetriga saab t\u00f5esti hakkama. Eeldusel, et kedagi vastu ei tule v\u00f5i siis sportautoga, \u00fcletades piirkiirust kuni 40 km\/h, mis ei ole kaugeltki ohutu ja v\u00f5ib tuua kaasa mitte v\u00e4ikese karistuse.<\/p>\n

Vaatame olukorda, kus 90 km\/h liikuv s\u00f5iduk s\u00f5idab m\u00f6\u00f6da 70 km\/h liikuvast s\u00f5idukist. Kasutame neid idealiseeritud v\u00e4\u00e4rtusi, sest liikluseksperdid leiavad, et kui kiiruste vahe on v\u00e4hem kui 20 km\/h, “siis m\u00f6\u00f6das\u00f5it on m\u00f5ttetu man\u00f6\u00f6ver<\/a>“. Liiklejad muidugi teavad, et Eestis on tavaks m\u00f6\u00f6das\u00f5idud ka v\u00e4iksemate kiirusevahede korral.<\/p>\n

Allolev graafik n\u00e4itab, et kui suunda mitte n\u00e4idata ja valida tehniliselt minimaalsed vahekaugused, siis on m\u00f6\u00f6das\u00f5itjale endale vaja 370 meetrit, kuid see ei arvesta v\u00f5imaliku vastutulijaga, ohutu oleks alles 596 meetrit. M\u00f6\u00f6das\u00f5iduman\u00f6\u00f6ver v\u00f5tab kokku 15,5 sekundit, kuid selle aja jooksul j\u00f5uab vastutulija m\u00f6\u00f6das\u00f5idu alguspunktile l\u00e4hemale 387 meetri jagu, kuid 400 meetrise l\u00f5igu puhul toimub laupkokkup\u00f5rge kaheksandal sekundil.<\/p>\n

Joonis 1. Reaalselt vajaminev m\u00f6\u00f6das\u00f5idu distants. Autor\/allikas: Autorite koostatud<\/p>\n

90 km\/h (25 m\/s) liikuv s\u00f5iduk l\u00e4bib sekundis 5 meetrit rohkem kui 70 km\/h (20 m\/s) liikuv s\u00f5iduk.<\/p>\n

Joonis 2. Autode paiknemine m\u00f6\u00f6das\u00f5idul. Autor\/allikas: NCHRP 1148<\/p>\n

Kuidas toimub normij\u00e4rgne m\u00f6\u00f6das\u00f5it 400 meetri sees?<\/p>\n

Iga m\u00f6\u00f6das\u00f5it algab otsusest, kas see on t\u00e4iesti ohutu ja kas keegi juba meist endast lennukalt ei m\u00f6\u00f6du. M\u00f6\u00f6das\u00f5idu v\u00f5ime jagada kolmeks osaks: ettevalmistus enne vastassuunda siirdumist, m\u00f6\u00f6das\u00f5it ise ning varu, et me v\u00f5imaliku vastutulijaga kokku ei p\u00f5rkaks.\u00a0<\/p>\n

Man\u00f6\u00f6vri alguseks loetakse rajavahetust, sellele eelnevalt peaks v\u00e4hemalt kolm sekundit suunda n\u00e4itama. See peaks ees ja taga s\u00f5itjatele meie kavatsustest m\u00e4rku andma. Kui suund sees, v\u00f5ib juba eess\u00f5itjale l\u00e4hemale liikuda. Kuid mitte liiga l\u00e4hedale, sest kui eess\u00f5itja peaks mingil p\u00f5hjusel pidurile vajutama, tuleb v\u00e4hemalt reaktsiooniaja jagu siiski vahet hoida (v\u00e4hemalt 1,6 sekundit).<\/p>\n

Sama kehtib oma ritta naasmisel. Eeldame, et enne man\u00f6\u00f6vri alustamist oleme saavutanud piirkiiruse ja valides auto pikkuseks viis meetrit, saame vastassuunas viibitud v\u00e4himaks teepikkuseks 1,6*25+25+25+1,6*20=122 meetrit ehk 5 sekundit. M\u00f6\u00f6dumine ja tagasi reastumine ohutus kauguses enda s\u00f5iduritta. Tehtud!<\/p>\n

V\u00f5iks eeldada, et j\u00e4ttes vahemaaks enne vastutulijaga kohtumist kolm sekundit (mille jooksul kumbki s\u00f5iduk liigub 75 meetrit), mahuksime kokku t\u00e4pselt neljasajale meetrile (122+75+75+122=394). Reaalselt ei ole meil istumise all Ott T\u00e4naku rallimasinat ja kiirust nii ruttu \u00fcles ei saa. Aega v\u00f5tab ka otsustamine, kui veendud, et vastutulijat n\u00e4ha pole. Tegelikud teepikkused on suuremad, huviline v\u00f5ib katsetada kalkulaatorit, mille koostas Tanel Jairus (muu.maant.ee<\/a>).<\/p>\n

Reegleid j\u00e4rgides, \u00fcletamata m\u00f6\u00f6das\u00f5idul lubatud piirkiirust on kokku vaja 600 meetrit (hoides vahemaad minimaalsed ja arvestamata suunan\u00e4itamisega, siis 500 meetrit). 400 meetrit eeldab juba nii v\u00f5imekat s\u00f5idukit kui ka suuremaid riske.<\/p>\n

Varasemas projekteerimisnormis (m\u00e4\u00e4rus 1062) eeldati vajalikuks n\u00e4htavuseks v\u00e4hemalt 550 meetrit ning m\u00f5\u00f5duka kiiruse\u00fcletamisega (+10) oli see v\u00f5imalik. Kuid uue normi kohaselt ohutuks hinnatud alas m\u00f6\u00f6das\u00f5idu l\u00f5puleviimine eeldab piirkiiruse \u00fcletamist +40 km\/h, millisel juhul ei piirduta enam suhteliselt leebe karistusega. Teisis\u00f5nu: kiirust ei \u00fcleta, turvaliselt m\u00f6\u00f6da ei j\u00f5ua.<\/p>\n

Reaalselt on olukord hullem<\/p>\n

Juhid alustavad m\u00f6\u00f6das\u00f5ite k\u00f5ige muu kui 20 km\/h kiiruste vahega. Piirkiiruse \u00fcletamine ja pikivahe eiramine on m\u00f6\u00f6das\u00f5idul tavaline ja osalt ka m\u00f5istlik. Senised teed on ehitatud varasemate normide j\u00e4rgi, kus kirjutamata reegliks oli piirkiiruse \u00fcletamine +10\u2026+20 km\/h m\u00f6\u00f6das\u00f5idul.<\/p>\n

Tihti on n\u00e4iteks 50 v\u00f5i 70 km\/h piirangualas v\u00f5i ka aeglase liikleja j\u00e4rel on moodustunud kolonn ning m\u00f6\u00f6das\u00f5idu alghetkel k\u00f5igi kiirused v\u00f5rdselt madalad. Siin tuleb m\u00e4ngu m\u00f6\u00f6das\u00f5itu sooritava s\u00f5iduki kiirendusv\u00f5ime. Lisaks tuleb kohati m\u00f6\u00f6duda ka pikematest s\u00f5idukitest (autorongidest).<\/p>\n

Kuidas see olukord siis ikkagi toimib?<\/p>\n

Vastassuunas tuleks viibida l\u00fchimat v\u00f5imalikku aega. Praeguste liiklustavade puhul on seejuures lubatud piirkiiruse \u00fcletamine v\u00e4ltimatu. Ohtlikum oleks, kui juht m\u00f6\u00f6das\u00f5idul kiirust ei \u00fcletaks.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla olete m\u00e4rganud kohti, kus enne statsionaarse kiiruskaamera posti keelatakse m\u00f6\u00f6das\u00f5it, isegi kui n\u00e4htavus on piisav. Kas p\u00f5hjus v\u00f5ib olla selles, et seaduskuulekas robot m\u00e4\u00e4rab liiga palju karistusi, mille inimene m\u00e4\u00e4ramata j\u00e4taks? V\u00f5i on taustal pime usk kiirusj\u00e4relevalve k\u00f5ikv\u00f5imsusesse? Ainsad, kes survet ei tunne, on transpordiamet ja kliimaministeerium.<\/p>\n

S\u00f5ita m\u00f6\u00f6da v\u00f5i istuda kolonnis keset (ohtlikke) m\u00f6\u00f6das\u00f5ite?<\/p>\n

Ilmselt on k\u00f5ik maanteel regulaarselt autoga liiklejad leidnud end n\u00e4rves\u00f6\u00f6vast olukorrast kus 80-90 km\/h vahel lainetav veoauto hakkab enda j\u00e4rele s\u00f5idukitest saba kasvatama. Autokolonnis v\u00e4henevad oluliselt s\u00f5idukite vahed, juhid muutuvad n\u00e4rviliseks ja sageli venib selline pealesunnitud “pulmarong” kilomeetrite pikkuseks.<\/p>\n

Peamine probleem on siiski selles, et \u00fchelgi meie suurest kolmest maanteest ei ole tipptunnil s\u00f5idukite vahel rohkem vaba teed kasutada kui keskmiselt 150\u2013300 meetrit. Ja seda siis, kui liiklus on kenasti \u00fchtlaselt \u00e4ra hajutatud. See t\u00e4hendab, et tegelik ohutu ruum s\u00f5idukite vahel on juba oma s\u00f5idurajas \u00fcsna piiratud, r\u00e4\u00e4kimata sellest, kui tekib vajadus m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita.<\/p>\n

Aga milles siis probleem on, v\u00f5iks k\u00fcsida m\u00f5ni p\u00f5him\u00f5tteline vooruspoosetaja, lisades, et tema n\u00e4iteks ei riku mitte kunagi mitte \u00fchtegi liiklusreeglit ning \u00fcksnes m\u00f5te kiiruse \u00fcletamisest m\u00f6\u00f6das\u00f5idu k\u00e4igus oleks tema v\u00e4\u00e4rtusruumis andestamatu rikkumine.<\/p>\n

“Kui 50 000 inimest kaotab n\u00e4iteks iga t\u00f6\u00f6p\u00e4ev m\u00f5ttetult 15 minutit aega, on sellisel ajakaotusel ka tajutav \u00fchiskondlik ja majanduslik hind.”<\/p>\n

“Lubatud kiirus ei ole ju kohustuslik kiirus?” Kui vaja, siis s\u00f5idamegi s\u00f5bralikult riburada j\u00e4rgmised 50, 100 v\u00f5i 150 kilomeetrit kuni Kilulinna tornid paistma hakkavad. Loosungites r\u00e4\u00e4kimine on muidugi lihtne, kuid eluv\u00f5\u00f5ras. Lisaks, kui 50 000 inimest kaotab n\u00e4iteks iga t\u00f6\u00f6p\u00e4ev m\u00f5ttetult 15 minutit aega, on sellisel ajakaotusel ka tajutav \u00fchiskondlik ja majanduslik hind. K\u00fcmneeurose tunnitasuga arvutades, kaob nii aastas veidi \u00fcle 30 miljoni euro.<\/p>\n

Sa osaled m\u00f6\u00f6das\u00f5idus ka siis, kui sinust m\u00f6\u00f6dutakse<\/p>\n

End varasemalt vooruse etaloniks seadnud kodanik ilmselt ei anna aru, et osaledes tihedas maanteekiirusel liikuvas autokolonnis, annab ta k\u00e4est olulise osa kontrollist enda liiklusohutuse \u00fcle. Ta k\u00fcll saab muuta kaugust eess\u00f5itjaga, aga tema \u00f6koloogilise elektrienergiaga laetud Tesla pagasiruumi nuusutab viie meetri kauguselt n\u00e4rviliselt m\u00f6\u00f6dumist otsiva kastiauto diisliaurudest pakatav nina.\u00a0<\/p>\n

Peaks sellises olukorras tekkima Teslal vajadus tugevaks pidurduseks, on tulemuseks v\u00e4ikese katastroofi m\u00f5\u00f5tmetega avarii, mis rabab kaasa halvimal juhul neli\u2013viis autot koos k\u00f5igi reisijatega. Kui samal ajal peaks veel vastu s\u00f5itma 50 tonni kaaluv t\u00e4islastis metsaveok, siis l\u00fchidalt: tihedas kolonnis tiksumine on pikivahe probleemide t\u00f5ttu v\u00e4ga ohtlik tegevus.<\/p>\n

V\u00f5id ju pidurdada ja lasta kolonnil eest \u00e4ra s\u00f5ita. V\u00f5i otsida v\u00f5imalust m\u00f6\u00f6dumiseks ning loodetavasti seel\u00e4bi maanduda n-\u00f6 vabamasse ja ohutumasse vette. Iga selline auto, mis ajasurve all ja ohutusreegleid eirates sooritab sinust m\u00f6\u00f6das\u00f5itu, t\u00f5mbab paratamatult ohuolukorda sinu ja sinu pere.<\/p>\n

Kui peas on k\u00fcpsenud otsus m\u00f6\u00f6das\u00f5it pikast veokast sooritada, siis tuleb see teha kiirelt ja konkreetselt, kuna iga vastassuunas veedetud lisasekund on risk sinule ja kaasliiklejatele. Omakorda kolonnis teiste liiklejate poolt tekitatud ohud v\u00f5iks olla piisavaks motivatsiooniks mitte m\u00f5elda m\u00f6\u00f6dumisel nii palju kiirusele, vaid kiirele ja ohutule m\u00f6\u00f6das\u00f5idu sooritamisele.<\/p>\n

Liiklusseaduses on kiirusepiirang ohutusest t\u00e4htsam<\/p>\n

Nii j\u00f5uamegi loo pu\u00e4ndini: piirkiirus on t\u00e4htsam, kui ohutus. Piirkiiruse “\u00fclimuslikkust” turvalisuse \u00fcle ilmestab kenasti liiklusseadus. Kujuta ette, et sa oled m\u00f6\u00f6das\u00f5idul ja n\u00e4ed, et sinu taga olev auto enam man\u00f6\u00f6vrit turvaliselt l\u00f5petada ei j\u00f5ua. Loogiline oleks vajutada gaasile ja teha man\u00f6\u00f6vri l\u00f5petamiseks ruumi. Paragrahv aga \u00fctleb, et pean pidurdama kasv\u00f5i tagumise autoga kokkup\u00f5rke hinnaga.<\/p>\n

“Ei saa olla,” \u00fctlete. Aga vaatame. LS \u00a7 50 s\u00e4testab, et juht peab kohandama oma s\u00f5iduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi \u00fcletada suurimat lubatud kiirust.\u00a0<\/p>\n

Seaduse kohaselt pean ma arvestama s\u00f5idukiiruse valikul oma s\u00f5idukogemust, teeolusid, tee ja s\u00f5iduki seisundit, veose ise\u00e4rasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, aga ainult allapoole piirkiirust.<\/p>\n

Enamgi veel, arvestada tuleb takistustega, mida juht peab ette aimama. Niisiis, kui k\u00f5ik asjaolud \u00fctlevad, et turvalisem oleks vajutada gaasi, n\u00e4eb seadus ette kohustuse vajutada pidurit. Kiirusepiirang on seatud k\u00f5rgemaks, kui k\u00f5ik muud juhi kohustused, n\u00e4iteks arvestada oma oskusi, auto v\u00f5imeid, ilma jpm.<\/p>\n

Selline regulatsioonide ja reaalse praktika lahknemine on halb. Seadus on \u00fcksikisikute kokkulepe oma k\u00e4itumist piirata, et saavutada suurem \u00fcldine kasu. Kui puudub sisemine loogika, kuidas kasu saavutatakse, kaob ka motivatsioon kokkulepet j\u00e4rgida. Liikluses ei saa me seda lubada. Liikluses on just juhi enda suhtumine ja vastutus see, mis eristab arenenud liikluskultuuriga riike mahaj\u00e4\u00e4nutest.<\/p>\n

Lihtne on vastuolude ees silm kinni pigistada, kuid \u00f5igem oleks lubada liiklusseaduses m\u00f6\u00f6das\u00f5idul m\u00f5\u00f5dukas kiiruse \u00fcletamine ja suurendada tee projekteerimise normides m\u00f6\u00f6das\u00f5iduks vajalikku n\u00e4htavust, lubades keelualas m\u00f6\u00f6dumise peale teel toimetava hoolduss\u00f5iduki ka lihtsalt v\u00e4ga aeglasest s\u00f5idukist.<\/p>\n

Projekteerimisnormi kohaselt ohutuks hinnatud teel\u00f5igul m\u00f6\u00f6das\u00f5idu sooritamine eeldab liiklusseaduse rikkumist (kiiruse \u00fcletamist). See vastuolu sunnib juhte tegema valiku: kas rikkuda seadust, et sooritada m\u00f6\u00f6das\u00f5it ohutult ja kiiresti, v\u00f5i j\u00e4\u00e4da piirkiirusesse, luues ohtlikult pika ja n\u00e4rvilise autokolonni. Seadus ja tegelik liiklusohutus on siin vastandlikud. Keskmine trahv oli hiljuti suurusj\u00e4rgus 450 eurot.<\/p>\n

Nii ei j\u00e4\u00e4gi meil muud \u00fcle, kui juhtida t\u00e4helepanu ilmselgele kahepalgelisusele “p\u00fcham, kui paavst ise” suhtumises kiirusesse. On selge, et kui l\u00fchiajaline kiiruse \u00fcletamine on ohutuim valik, tuleks seda teha. Sellega ei l\u00e4he kokku nulltolerants ja trahvimine. Ja loomulikult ei l\u00e4he sellega kokku soovunelm paigaldada teedele keskmise kiiruse kaamerad.<\/p>\n

Nii tulebki lugu kokku: oleme teile ehitanud teed, kus kiirust \u00fcletada ei tohi, kus kiirust \u00fcletamata turvaliselt m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita ei saa ja kuhu paigaldame kaamerad, et keskmise kiiruse \u00fcletamise eest automaatselt eelarvesse trahviraha kasseerida. Meie sellist kahepalgelisust riigi puhul ei salli.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi seda pole selgelt v\u00e4lja \u00f6eldud, on normid kogu aeg eeldanud teatud reeglite kasv\u00f5i l\u00fchiajalist rikkumist (kiirus, vahekaugused).…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":57547,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[12194,26,27,10212,37,33,35,34,36,31,32,21,29164,11170,28,29,1602,2834,13842,19,29163,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-57546","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ain-kendra","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-carri-ginter","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaur-ilves","21":"tag-kiirusepiirang","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-liiklus","25":"tag-liiklusohutus","26":"tag-liiklusseadus","27":"tag-news","28":"tag-piirkiirus","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115666323261455265","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57546","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57546"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57546\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57546"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57546"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57546"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}