![\"Appi,](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1764923924.jpg\")
\n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Kas jalgpall v\u00f5tab teistelt spordialadelt \u00e4ra v\u00f5imalikud maailmameistrid ja ol\u00fcmpiav\u00f5itjad? Ja kui v\u00f5tabki, mis siis?<\/p>\n
\n<\/ul>\n
Ol\u00fcmpiav\u00f5itja Erki Nool on k\u00f5va mees. Selles ei kahtle ilmselt keegi. See, kuidas ta omal ajal tuli hoolimata vaesusest ja keerukatest oludest l\u00e4bi tulest, veest ja vasktorudest ja maakera kuklapoolel dramaatilise v\u00f5istluse j\u00e4rel l\u00f5puks ol\u00fcmpiav\u00f5itjaks krooniti, j\u00e4\u00e4b Eesti spordis alatiseks ikooniliseks maam\u00e4rgiks ja see m\u00f5jutab meie spordielu ka 25 aastat hiljem. Kas meie spordis oleks k\u00fcmnev\u00f5istlus ilma Nooleta endiselt sedav\u00f5rd t\u00e4htsal kohal? \n<\/p>\n
Juba sportlaskarj\u00e4\u00e4ri ajal paistis Nool silma sellega, et ei kartnud teha suuri s\u00f5nu, \u00f6elda v\u00e4lja suuri eesm\u00e4rke ja p\u00f5rutada otse ja ausalt. Tema intervjuud olid ja on endiselt huvitavad ja populaarsed, tema m\u00f5ttek\u00e4iku on p\u00f5nev j\u00e4lgida isegi siis, kui k\u00f5ikide argumentidega n\u00f5us ei ole. \n<\/p>\n
Oktoobri alguses k\u00e4is Nool k\u00fclas Delfi spordisaates “Mis tunne on?”, kus r\u00e4\u00e4kis vestluses Jaan Martinsoniga nii oma 25 aasta tagusest ol\u00fcmpiav\u00f5idust kui ka Eesti t\u00e4nap\u00e4eva spordi valukohtadest \u00fcldisemalt. Praegune kergej\u00f5ustikutreener ja omanimelise kergej\u00f5ustikukooli vedaja esines seal \u00fcsna terava jalgpallikriitikaga, mis sai vastukaja mitmel pool meedias: “Tulevikus hakkavad meil \u00fcha rohkem ja rohkem tooni andma naissportlased, nii kergej\u00f5ustikus kui teistel aladel. Meie poistemassi v\u00f5tab jalgpall endale \u00e4ra.<\/p>\n
Kui k\u00fcmnendal eluaastal l\u00e4hed ja neljateistk\u00fcmnendaks otsustad, et rohkem jalgpalliga ei tegele, siis on tegelikult rong l\u00e4inud. K\u00f5ik, kes Eesti jalgpalli treeningumetoodikat m\u00f5istavad, need n\u00e4evad, et \u00fchtegi spordimeest selle pealt ei tule. Kahjuks nii on. Muidugi tegelevad nad liikumise ja harrastamisega, tore, aga kui r\u00e4\u00e4gime tippspordist, siis jalgpall riisub v\u00e4ga m\u00f5nusalt koore \u00e4ra. \n<\/p>\n
Teisalt loomulik \u2013 Lionel Messi teenib aastas sada miljonit, Cristiano Ronaldo mitusada miljonit … Kui ma Viimsis elan, siis viin pojad S-klassi mersuga ikka jalgpallitrenni, arvates, et ka minu laps hakkab saama v\u00e4hemalt 100 milli, selline on unistus ja soov ja tahe. See k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es, miks teatud alad Eestis tooni annavad. Ei, ma ei halvusta jalgpalli, aga see on reaalsus.” \n<\/p>\n
Vaid kolme l\u00f5iku mahtuv Noole v\u00e4lja\u00fctlemine ei pruukinud tema meelest jalgpalli halvustada, kuid teravaid nooli tuli sealt sellest hoolimata koguni kolmest k\u00fcljest. Proovime \u00f6eldut faktidega ilmestada. \n<\/p>\n
V\u00e4ide 1: jalgpall riisub endale poistemassi \n<\/p>\n
Spordiregistri andmed algavad aastast 2010 ning selle aja jooksul on aasta l\u00f5ikes jalgpalli harrastavate poiste arv t\u00f5esti kasvanud sisuliselt kaks korda \u2013 2010. aastal harrastas jalgpalli 9023 poissi, t\u00e4navu on see arv 18\u00a0819. \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Selle j\u00e4rgi v\u00f5ib esialgu tunduda, et Noolel on tuline \u00f5igus, aga samal ajal on sisuliselt samas tempos kasvanud ka teiste alade harrastatavus. Kui 2010. aastal moodustasid jalgpallipoisid kogu noorte poiste sporditegijatest 21 protsenti, siis 2025. aastal on see 24,9 protsenti \u2013 ehk et t\u00f5us on olnud \u00fcsna v\u00e4ike. Vahepeal on see osakaal k\u00e4inud ka teisel pool veerandi piiri \u2013 2016. aastal oli see suhtarv n\u00e4iteks 25,9 protsenti, 2022. aastal 25,3 protsenti. Ehk massi riisumisest on tegelikult keeruline r\u00e4\u00e4kida. Kas tegu on k\u00f5ige perspektiivikamate sportlastega? V\u00e4ga raske hinnata, sisuliselt v\u00f5imatu m\u00f5\u00f5ta.<\/p>\n
K\u00fcll aga viitavad arvud pigem sellele, et otseselt kergej\u00f5ustiku arvelt ei kao poisid sugugi jalgpalli r\u00fcppe. Kergej\u00f5ustikku harrastavate poiste arv on viimase 15 aasta jooksul suuremalt jaolt ainult \u00f5rnalt kasvanud, jalgpalli harrastajate arv lihtsalt v\u00e4ga selgelt suurenenud. \n<\/p>\n
K\u00f5rvalolevalt graafikult on n\u00e4ha, et v\u00e4ga selgelt on vaatlusperioodi jooksul kasvanud veel n\u00e4iteks ujujate arv, samuti on p\u00e4rast vahepealset langust olnud nool kergelt \u00fclespoole ka korvpallil. V\u00f5rdluseks lisatud tennise ja v\u00f5rkpalli puhul on poiste arv olnud suure muutuseta. \n<\/p>\n
V\u00e4ide 2: Eesti jalgpalli treeningumetoodika on kehv \n<\/p>\n
K\u00f5ige subjektiivsem v\u00e4ide, millele konkreetsete arvude v\u00f5i n\u00e4itajatega vastata on keeruline. Pole kahtlustki, et selles osas on v\u00f5imalik Eesti jalgpallil tohutult juurde panna. Samas toob Nool v\u00e4lja, et sellest, kes on k\u00fcmneaastaselt jalgpalli kasuks otsustanud ja hiljem loobunud, enam tippsportlast ei saa.<\/p>\n
Hea vastupidine n\u00e4ide v\u00f5iks Noole jaoks olla l\u00e4hedalt v\u00f5tta: meie hetke parim kergej\u00f5ustiklane k\u00fcmnev\u00f5istleja Johannes Erm hakkas ju kuueaastaselt FC Flora noortes\u00fcsteemis jalgpalli m\u00e4ngima ning v\u00f5ttis kergej\u00f5ustiku p\u00f5hialaks alles 2011. aastal 13aastaselt. Kas tema polegi siis tippu j\u00f5udnud? \n<\/p>\n
Muidugi oleneb palju sellest, kuidas tippsporti defineerida, aga profijalgpallureid on meilt ju samuti siiski sirgunud omajagu. Karl Jakob Hein ja Karol Mets m\u00e4ngivad m\u00f5lemad Saksamaa Bundesligas, Maksim Paskot\u0161i tugevas Belgia liigas ja nii edasi. Alati v\u00f5iks “tabavusprotsent” m\u00f5istagi parem olla, kuid … kui palju on meil \u00fcldse kokku n\u00e4iteks profikergej\u00f5ustiklasi? Selliseid atleete, kes teenivad elatise kergej\u00f5ustikku tehes? Arvestades, et jalgpalli m\u00e4ngib 21\u00a0499 noort ja kergej\u00f5ustikuga tegeleb 7365 noort, peaks iga kolme profijalgpalluri kohta olema meil \u00fcks profikergej\u00f5ustiklane, et sealne “tabavusprotsent” oleks v\u00e4hemalt sama hea. \n<\/p>\n
![\"Eesti](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1763923532.jpg\")
\n<\/p>\n
Loomulikult annan endale aru, et need spordialad on v\u00e4ga erineva iseloomuga ja kergej\u00f5ustikus profiks saamine n\u00f5uab maailma v\u00f5i v\u00e4hemalt Euroopa \u00fcsna teravas tipus olemist, aga olen alati olnud seda meelt, et teenitavad summad annavad \u00fcldiselt v\u00e4ga h\u00e4sti aimu sellest, milline on igal alal konkurents ja kui v\u00e4\u00e4rtuslikuks selle harrastamist peetakse. Mis teha \u2013 Vlasi Sinjavskit k\u00e4ib igal n\u00e4dalavahetusel vaatamas \u00fcle viie tuhande inimese, Johannes Erm v\u00f5i Rasmus M\u00e4gi saavad sellise publikumi ees esineda vaid suurv\u00f5istlustel.<\/p>\n
V\u00e4ide 3: lapsed viiakse jalgpallitrenni, sest jalgpallurid teenivad palju \n<\/p>\n
Nool m\u00f6\u00f6nab ka ise, et on loomulik, et vanemad viivad lapsed jalgpallitrenni, sest tippjalgpallurid teenivad p\u00f6\u00f6raseid rahasummasid. V\u00f5imalik ja ilmselt on t\u00f5si, et see ongi osaliselt nii, aga miks ei ole s\u00e4\u00e4rast tungi siis korvpallitrenni? V\u00f5i on lapsed kossutrennis ka seep\u00e4rast, et emad-isad loodavad p\u00f5nnidest kasvatada rahalaevnikud? \n<\/p>\n
Saudi Araabia liigas makstavad kolossaalsed summad teevad Cristiano Ronaldost sel aastal endiselt k\u00f5ige enam teeniva sportlase maailmas, aga kui n\u00e4iteks v\u00f5rrelda jalgpalli ja korvpalli k\u00f5ige tugevamaid liigasid (Premier League’i ja NBA-d), siis v\u00f5ib tunduda \u00fcllatavana, aga NBA paremad korvpallurid teenivad tunduvalt rohkem kui Premier League’i tippm\u00e4ngijad. \n<\/p>\n
V\u00f5rdlesin k\u00e4ttesaadavate andmete p\u00f5hjal hiljuti Premier League\u2019i ja NBA p\u00f5hipalkasid (nendele lisanduvad veel igasugused boonused) ja olin lausa pisut jahmunud, kui avastasin, et Manchester Citys isegi jalgpalli m\u00f5istes megapalka (\u00fcmmarguselt 30 miljonit eurot aastas, miinus maksud) teeniv Erling H\u00e5land ei mahuks NBAs koguni 40 enim teeniva m\u00e4ngija sekka.<\/p>\n
\u00c4kki peitub p\u00f5hjus, miks massid jalgpalli harrastavad, siiski kuskil mujal? M\u00e4ngu lihtsuses, \u00fclemaailmses populaarsuses, v\u00f5imes palju erineva tausta ja tasemega noori \u00fchendada? \n<\/p>\n
T\u00fcdrukutejalgpall on tennisest ja korvpallist m\u00f6\u00f6dunud \n<\/p>\n
\n<\/p>\n
Erki Noole v\u00e4lja\u00fctlemise j\u00e4rgi v\u00f5is j\u00e4\u00e4da mulje, nagu t\u00fcdrukud jalgpalli ei m\u00e4ngikski. Tegelikult n\u00e4itavad arvud, et viimase 15 aastaga on ka Eesti t\u00fcdrukud \u00fcha rohkem jalgpalli enda jaoks avastanud. V\u00f5tsime v\u00f5rdluseks samad spordialad nagu poiste graafikul \u2013 kui poiste puhul oli jalgpall juba 2010. aastal selgel esikohal, siis t\u00fcdrukutel oli 15 aastat tagasi t\u00e4pselt vastupidi: jalgpall alustas viimaselt kohalt. \n<\/p>\n
15 aastaga on taas meeletu t\u00f5usu teinud ujumine, mille harrastajate arvu kasv ei n\u00e4ita pidurdumise m\u00e4rke. Jalgpall on t\u00fcdrukute seas praeguseks kolm korda populaarsem kui 15 aastat tagasi, olles juba t\u00fckk aega tagasi m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud languses olevast korvpallist ja natuke aeglasemalt laienenud tennisest. T\u00fcdrukute seas on pallim\u00e4ngudest viimastel aastatel parima kasvu teinud v\u00f5rkpall, mis oli veel n\u00e4iteks 2019. aastal napilt jalgpalli seljataga, kuid on n\u00fc\u00fcd vutist ette rebinud. Kergej\u00f5ustik on kogu vaatlusperioodi ajal olnud selles tabelis teisel kohal, kuid on teised alad endale m\u00e4rgatavalt l\u00e4hemale lubanud. \n<\/p>\n