{"id":57631,"date":"2025-12-05T11:22:08","date_gmt":"2025-12-05T11:22:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57631\/"},"modified":"2025-12-05T11:22:08","modified_gmt":"2025-12-05T11:22:08","slug":"kaire-sepper-kas-info-volgnike-taitemenetluste-kohta-peaks-olema-avalik-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57631\/","title":{"rendered":"Kaire Sepper: kas info v\u00f5lgnike t\u00e4itemenetluste kohta peaks olema avalik? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>&#8220;Pealtn\u00e4gija&#8221; saab teha igal aastal uue saate armukelmidest, kellele ohvrid raha laenavad ja k\u00f5igest ilma j\u00e4\u00e4vad. Kui meil oleks olemas k\u00e4ttesaadav ja terviklik register t\u00e4itemenetluse v\u00f5lgnikest, siis j\u00e4\u00e4ksid paljud probleemid j\u00e4\u00e4ksid olemata, kirjutab Kaire Sepper.<\/p>\n<p>Riigikogu on k\u00e4imas arutelu selle \u00fcle, kas info v\u00f5lgnike t\u00e4itemenetluste kohta peaks olema avalik. L\u00fchidalt, alates 1. jaanuarist 2024 n\u00e4eb seadus ette, et t\u00e4itmisregistrist on avalikult k\u00e4ttesaadav teave, kas isikul on t\u00e4itmisele antud v\u00f5lgnevus, ning selle olemasolu korral t\u00e4itedokumendist tuleneva v\u00f5la suurus ja selle j\u00e4\u00e4k. Kahjuks register j\u00e4tkuvalt ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd aga leiab justiits- ja digiministeerium, et v\u00f5lgnike v\u00f5lainfo avaldamine rikuks nende p\u00f5hi\u00f5igusi ning soovib muuta seadust, seda seadust, mis j\u00e4tkuvalt reaalsuses ei kehti.<\/p>\n<p>Tegemist on kahjuliku ja mittevajaliku muudatusettepanekuga. Loodan, et riigikogu saab sellest samuti aru ning sellist seaduse muudatust vastu ei v\u00f5eta.<\/p>\n<p>Eestis on ca 75 000 eraisikust v\u00f5lglase, kelle v\u00f5lad on j\u00f5udnud kohtut\u00e4ituri k\u00e4tte. Me ei r\u00e4\u00e4gi inimestest, kellel on m\u00f5ned arved ununenud maksmata v\u00f5i kelle v\u00f5lad on inkasso k\u00e4es. Tegemist on isikutega, kelle v\u00f5lad on kohtust, maksek\u00e4su kiirmenetlusest l\u00e4bi k\u00e4inud, tegemist on maksmata politsei trahvidega ning elatiste n\u00f5uetega. 75 000 inimest, kes ei ole vabatahtlikult oma v\u00f5lgasid tasunud ning kelle osas peab kohtut\u00e4itur t\u00e4itemenetlust l\u00e4bi viima. Tegemist on v\u00e4ga suure hulga inimestega.<\/p>\n<p>Ilmselgelt ei ole need 75 000 inimest huvitatud, et info nende v\u00f5lgade osas tuleks avalikuks. P\u00f5hjusena tuuakse, et siis on neil veel raskem t\u00f6\u00f6d leida. T\u00f5si, aga t\u00f6\u00f6andja saab koheselt t\u00f6\u00f6tasu arestimise aktid, kui t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tajate registrisse m\u00e4rgitakse. T\u00f6\u00f6andja saab sellest igal juhul teada. Keelum\u00e4rked l\u00e4hevad igal juhul v\u00f5lgnike varale, kinnistusraamatusse, s\u00f5idukitele ja \u00e4riregistrisse, kui v\u00f5lgnikel vara on. See info on juba praegu avalikult k\u00e4ttesaadav.<\/p>\n<p>Tuleb \u00fcle korrata, et tegemist ei ole avaliku h\u00e4bipostiga, kuhu iga\u00fcks saaks vaatama minna, kas ehk m\u00f5ni t\u00f6\u00f6kaaslane v\u00f5i naaber on v\u00f5lgu. Info saamiseks tuleb end autentida ja igast p\u00e4ringust peaks j\u00e4\u00e4ma j\u00e4lg. Tegemist on h\u00e4davajaliku registriga laenuandjatele, \u00fc\u00fcrileandjatele ja ettev\u00f5tetele, kes soovivad uue koost\u00f6\u00f6partneriga lepingulistesse suhetesse astuda. Puuk\u00fc\u00fcrnikel on v\u00e4ga lihtne aina uusi kortereid \u00fc\u00fcrida ning sealt lahkuda uute v\u00f5lgadega, kuna infot nende kohta ei leia.<\/p>\n<p>&#8220;Pealtn\u00e4gija&#8221; saab teha igal aastal uue saate armukelmidest, kellele ohvrid raha laenavad ja k\u00f5igest ilma j\u00e4\u00e4vad. Kui meil oleks olemas k\u00e4ttesaadav ja terviklik register t\u00e4itemenetluse v\u00f5lgnikest, siis saaksid k\u00f5ik osapooled oma uue lepingupartneri, laenusaaja tausta kontrollida ning paljud probleemid j\u00e4\u00e4ksid olemata.<\/p>\n<p>Tuletaksin ministeeriumile meelde, et Eestis on mitu makseh\u00e4ire registrit, kuhu on kantud umbes 150 000 inimese v\u00f5laandmed ning mida iga p\u00e4ev raha eest(!) m\u00fc\u00fcakse.<\/p>\n<p>&#8220;Paljud makseh\u00e4ired, mis on \u00fcleval, on tegelikult aegunud ning nendega ei saagi kohtusse p\u00f6\u00f6rduda.&#8221;<\/p>\n<p>Makseh\u00e4ireregistrid ei ole riiklikud, p\u00f5him\u00f5tteliselt iga\u00fcks v\u00f5iks meist luua oma makseh\u00e4ireregistri. Sinna saavad inimesed ja ettev\u00f5tted ise lisada infot teiste isikute makseh\u00e4irete kohta. Paljud makseh\u00e4irete aluseks olevad n\u00f5uded ei ole n\u00e4iteks kohtust l\u00e4bi k\u00e4inud. Paljud makseh\u00e4ired, mis on \u00fcleval, on tegelikult aegunud ning nendega ei saagi kohtusse p\u00f6\u00f6rduda. Paljud makseh\u00e4ired, mis on \u00fcleval, on tegelikult juba tasutud.<\/p>\n<p>Miks on riigi jaoks lubatav ja p\u00f5hiseadusega koosk\u00f5las, et eraettev\u00f5tted m\u00fc\u00fcvad inimeste kohta v\u00f5lainfot, aga t\u00e4pne ja kontrollitud info isikute t\u00e4itemenetluste kohta rikuks liiga palju nende \u00f5igusi? Riik ei saa tekitada olukorda, et infot makseh\u00e4irete kohta v\u00f5ib m\u00fc\u00fca, kuid infot t\u00e4itemenetluste kohta hoitakse salajas. Meeldetuletuseks, \u00f5igusliku aluse annab v\u00f5lainfo avaldamiseks isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmete kaitse \u00fcldm\u00e4\u00e4rus.<\/p>\n<p>Sellel n\u00e4dalal k\u00e4isin riigikogus teemat arutamas ka \u00f5iguskomisjoni liikmetega. Loodan, et arutelu v\u00f5lgade avalikustamise \u00fcle j\u00e4tkub ka riigikogu suures saalis ning sealgi j\u00f5utakse arusaamisele, et tegemist ei ole infoga, mida peitma peaks, ning menetluses olevat seadusemuudatust ei tehta. Loodan sedagi, et t\u00e4itmisregister hakkab l\u00e4hiajal t\u00f6\u00f6le, nagu see juba kaks aastat seaduse j\u00e4rgi toimima peaks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Pealtn\u00e4gija&#8221; saab teha igal aastal uue saate armukelmidest, kellele ohvrid raha laenavad ja k\u00f5igest ilma j\u00e4\u00e4vad. Kui meil&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":57632,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,29213,25871,29212,8670,640,29211,3460,14657],"class_list":{"0":"post-57631","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kaire-sepper","16":"tag-maksehaired","17":"tag-maksehaireregister","18":"tag-oiguskomisjon","19":"tag-riigikogu","20":"tag-taitemenetlus","21":"tag-taitmisregister","22":"tag-volgnikud"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115666704654052172","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57631","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57631"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57631\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57631"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57631"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57631"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}