{"id":57699,"date":"2025-12-05T12:29:07","date_gmt":"2025-12-05T12:29:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57699\/"},"modified":"2025-12-05T12:29:07","modified_gmt":"2025-12-05T12:29:07","slug":"luhike-vestlus-juturobotiga-koigutab-valijaid-rohkem-kui-telereklaam-tehnika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/57699\/","title":{"rendered":"L\u00fchike vestlus juturobotiga k\u00f5igutab valijaid rohkem kui telereklaam | Tehnika"},"content":{"rendered":"

V\u00e4rsked uuringud viitavad, et juba l\u00fchike vestlus tehisaruga v\u00f5ib m\u00f5jutada valija poliitilisi eelistusi traditsioonilistest kampaaniameetoditest oluliselt rohkem, viies kohati kuni k\u00fcmne protsendipunkti suuruse muutuseni. Seejuures on ekperimentide p\u00f5hjal roboti veenmisv\u00f5ime seotud tihedalt selle esitatud eksitavate v\u00e4idete v\u00f5i lausvalede hulgaga.<\/p>\n

Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et tavaliste tele- ja sotsiaalmeediareklaamide m\u00f5ju valijate eelistustele on \u00fcldjuhul olematu. Enamasti kallutavad need tulemusi v\u00e4hem kui protsendipunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

USA, Kanada ja Poola valimiste ajal l\u00e4bi viidud katsed osutavad, et tehisaru juhitud vestlus suudab aga muuta inimeste poliitilisi veendumusi m\u00e4\u00e4ral, milleni k\u00fc\u00fcndivad tavareklaamid ja kampaaniad haruharva. Kui USA-s suutis juturobot k\u00f5igutada valijate eelistusi ligi nelja protsendipunkti v\u00f5rra, siis v\u00e4hem polariseerunud Kanadas ja Poolas ulatus m\u00f5ju ligi k\u00fcmne protsendipunktini.<\/p>\n

Ajakirjas Nature<\/a> kirjeldatud eksperimendis vestlesid uurimisalused USA-s tehisaruga 2024. aasta presidendivalimiste eel, kui vastamisi olid Kamala Harris ja Donald Trump. Kanadas ja Poolas toimusid katsed vastavalt 2025. aasta parlamendi- ja presidendivalimiste eel. Juturobot oli programmeeritud toetama \u00fchte kahest juhtivast kandidaadist, kasutades selleks faktip\u00f5hiseid argumente.<\/p>\n

Hause Lini ja ta kolleegide katsetest selgus, et tehisaru edu v\u00f5ti ei seisnud mitte niiv\u00f5rd keerukates ps\u00fchholoogilistes manipulatsioonides v\u00f5i lugeja tunnetele m\u00e4ngimises, vaid toores j\u00f5us ehk informatsiooni hulgas. Mudelid, mis esitasid vestluspartnerile suurel hulgal fakte ja t\u00f5endeid, olid k\u00f5ige edukamad. See l\u00e4heb vastuollu levinud arusaamaga, nagu on valijad oma veendumustes enamasti nii kinni, et ei hooli isegi faktidest. T\u00f6\u00f6st j\u00e4reldub, et kui v\u00e4iteid esitab viisakas ja v\u00e4simatu vestluspartner, on inimesed valmis oma seisukohti revideerima.<\/p>\n

Huvitava n\u00fcansina tuli v\u00e4lja, et tehisaru oli eriti edukas just nende inimeste veenmisel, kes toetasid algselt vastaskandidaati. N\u00e4iteks suutis tehisaru panna Trumpi toetajaid suhtuma soosivamalt Harrisesse ja vastupidi.<\/p>\n

Veenvus tuleb t\u00f5e arvelt<\/p>\n

Samas kinnitas uuring varem m\u00e4rgatud murettekitavamat suudumust. Samale osutas ajakirjas Science<\/a> ilmunud uuring, mis kirjeldas Briti teadlaste juhitud eksperimenti. Uuring haaras ligi 77 000 inimest \u00dchendkuningriigist, kes vestlesid 19 erineva keelemudeliga enam kui 700 erineval poliitilisel teemal.<\/p>\n

Kobi Hackenburg Suurbritannia tehisintellekti julgeolekuinstituudist leidis kolleegidega, et mudelid, mida olid optimeeritud olema v\u00f5imalikult veenvad, kippusid esitama rohkem ka ebat\u00e4pset informatsiooni ja hallutsineerima.<\/p>\n

Nende jaoks muutus esmat\u00e4htsaks vestluspartneri veenmine, isegi kui see t\u00e4hendas faktidega meelevaldset \u00fcmberk\u00e4imist v\u00f5i lausvalesid. Vestluse n-\u00f6 v\u00f5itmiseks ja n\u00f5utud koguses vastuargumentide leidmiseks hakkas tehisaru faktide puudumisel neid lihtsalt juurde genereerima. See viitab ohule, et tehisaru kasutavad tuleviku valimiskampaaniad ei pruugi olla mitte lihtsalt poliitiliselt kallutatud, vaid tekitada ka veenvalt esitatud, kuid v\u00e4ljam\u00f5eldud infom\u00fcra.<\/p>\n

Seejuures erines moonutuste arv poliitilise spektri l\u00f5ikes. Parempoolseid ja konservatiivseid kandidaate, n\u00e4iteks Donald Trumpi USA-s v\u00f5i Pierre Poilievre’i Kanadas, toetama programmeeritud robotid esitasid rohkem ebat\u00f5eseid v\u00e4iteid, kui nende liberaalseid oponente toetavad mudelid. Teadlaste hinnangul peegeldab see ilmselt andmeid, mille peal mudeleid treeniti \u2013 internetis leiduv parempoolne poliitiline sisu sisaldab sagedamini ebat\u00e4psusi.<\/p>\n

Uus normaalsus<\/p>\n

Kuigi uuringud osutavad, et tehisaru v\u00f5ib valijak\u00e4itumist oluliselt m\u00f5jutada, manitsevad eksperdid kaugeleulatuvate j\u00e4relduste tegemisel siiski ettevaatlikkusele. N\u00e4iteks Purdue \u00dclikooli sotsiaalteadlase Lisa Argyle’i s\u00f5nul ei ole tehisaru \u00fcliinimlike omadustega v\u00e4itleja, vaid pigem v\u00e4ga t\u00f5hus t\u00f6\u00f6riist, mis suudab genereerida usutavat teksti suures mahus.<\/p>\n

Reaalses elus on kampaaniameistrite jaoks suurim v\u00e4ljakutse inimeste t\u00e4helepanu. Eksperimendis osalejad olid n-\u00f6 sundolukorras. Argielus ei pruugi valija, eriti poliitika suhtes leige kodanik viitsida poliitilise juturobotiga piisavalt pikalt ja sisukalt vestelda. Samas hoiatavad teadlased, et kui taoline tehnoloogia massiliselt kampaaniatesse j\u00f5uab, v\u00f5idakse valijad siiski isikup\u00e4rastatud ja veenva, kuid potentsiaalselt eksitava infoga \u00fcle ujutada.<\/p>\n

Kobi Hackenburgi uuring n\u00e4itlikustas, et inimeste arvamusega manipuleerimiseks pole ilmtingimata tarvis k\u00f5ige v\u00f5imsamaid ja kallimaid tehisintellekti mudeleid. Ta pidi kolleegidega nentima, et kindlaid treeningmeetodeid rakendades suudab isegi v\u00e4ike ja vabavaraline mudel (n\u00e4iteks Llama-8B) muutuda sama veenvaks v\u00f5i isegi veenvamaks kui tipptasemel mudel GPT-4.<\/p>\n

Uuringu autorite hinnangul on treeningmeetodite (nn j\u00e4relkoolituse ehk post-training) m\u00f5ju veenvuse kasvule kohati oluliselt suurem, kui mudeli enda ajumahu ehk parameetrite arvu kasvatamine k\u00fcmne- v\u00f5i sajakordselt. Piltlikult piisab mudeli \u00f5petamiseks vaid edukate vestluste n\u00e4idetest, et muuta see tipptasemel v\u00e4itlejaks.<\/p>\n

N\u00f5nda hoiatab t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et kuna vabavaralisi mudeleid saab suhteliselt tagasihoidlike ressurssidega peenh\u00e4\u00e4lestada, saavad n\u00fc\u00fcd ka v\u00e4iksemad r\u00fchmitused, \u00e4\u00e4rmuslased v\u00f5i vaenulikud riigid luua t\u00f6\u00f6riistu, mis suudavad massiliselt ja efektiivselt avalikku arvamust m\u00f5jutada. See v\u00f5ib viia tulevikuni, kus t\u00f5husad m\u00f5jutuskampaaniad ei ole enam tsentraliseeritud, vaid hajutatud ja raskesti kontrollitavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4rsked uuringud viitavad, et juba l\u00fchike vestlus tehisaruga v\u00f5ib m\u00f5jutada valija poliitilisi eelistusi traditsioonilistest kampaaniameetoditest oluliselt rohkem, viies…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":24768,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,999,3184,25,814,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-57699","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-poliitika","23":"tag-poliitreklaam","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-tehisaru","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115666967901391616","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57699","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57699"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57699\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/24768"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57699"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57699"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57699"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}