Eesti p\u00e4ritolu nobelist Svante P\u00e4\u00e4bo r\u00e4\u00e4kis “Ringvaatele”, et see oli tema ema otsus pojale eesti keelt mitte \u00f5petada ja t\u00f5des, et k\u00f5ige eestilikum asi tema lapsep\u00f5lves oli kohupiimakook, mida ema talle s\u00fcnnip\u00e4evaks tegi.<\/p>\n
Maailmakuulus paleogenoomika valdkonna rajaja Svante P\u00e4\u00e4bo k\u00fclastas Eestit v\u00e4ga erilisel p\u00f5hjusel. Tartu \u00dclikool promoveeris Nobeli meditsiinipreemia laureaadi audoktoriks. P\u00e4\u00e4bo pidas p\u00f5neva ettekande Tallinnas Toompeal Eesti Teaduste Akadeemias, mille v\u00e4lisliige ta on juba kuus aastat.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4bo s\u00fcndis Rootsis eesti paadip\u00f5geniku peres. “Arvan, et see oli teadlik otsus, mille tegid mu ema ja teised inimesed meie tutvusringkonnas, et meie tulevik on Rootsis. J\u00e4lgisime huviga Eestis toimuvat, aga keelt ma ei \u00f5ppinud,” meenutas P\u00e4\u00e4bo. “Tagantj\u00e4rele olen selle \u00fcle veidike kurb.”<\/p>\n
P\u00e4\u00e4bo k\u00e4is Eestis ka n\u00f5ukogude ajal, t\u00f6\u00f6tades Rootsi \u00fcli\u00f5pilaste giidina Eestis ja Venemaal.<\/p>\n
Teadusteele suunas P\u00e4\u00e4bot tema ema, kes ise oli keemik. “Ema suhtus minu huvidesse v\u00e4ga t\u00f5siselt. Pildistasin ruunikivisd, m\u00f5\u00f5tsin neid, ema viis mu Egiptusesse, kui olin teismeline. See m\u00f5jutas mind palju, tahtsin saada eg\u00fcptoloogiks ja l\u00e4ksingi seda ala \u00fclikooli \u00f5ppima.”<\/p>\n
Lisaks \u00f5ppis P\u00e4\u00e4bo meditsiini ning kahe teadusharu ristteel \u00f5nnestus P\u00e4\u00e4bol 1985. aastal esmakordselt eraldada DNA materjali 2400 aasta vanuselt egiptuse muumialt. P\u00e4\u00e4bo fookuses on neandertallase ja teiste iidsete hominiidide genoomide lahtiharutamine ja nende j\u00e4ljed inimliigi DNA-s. Just need \u00fcllatavad avastused t\u00f5id 2022. aastal P\u00e4\u00e4bole Nobeli f\u00fcsioloogia ja meditsiini auhinna.<\/p>\n
“Mind rabas teadmine, milline kultuurifenomen on see preemia. Saad nii palju t\u00e4helepanu, kutseid, t\u00f6\u00f6ettepanekuid. Tuli t\u00f5esti \u00f5ppida \u00fctlema “ei” v\u00e4ga paljudele toredatele pakkumistele, mille enne 2022. aastat oleksin r\u00f5\u00f5muga vastu v\u00f5tnud.”<\/p>\n
\u00dcks asi Nobeli preemia saamise juures on see, et esitatakse k\u00fcsimusi, millest sa ei tea rohkem kui k\u00fcsija.<\/p>\n
Tehisaru suhtes on P\u00e4\u00e4bo optimistlik. “Ma ei ole meie liigi tuleviku p\u00e4rast mures. Meil muidugi on ees rasked ajad tulevikus, nagu on olnud ka minevikus, aga h\u00e4mmastav on, kui kohanemisv\u00f5imeline on inimene olnud meie l\u00e4hisugulastega v\u00f5rreldes. Kohanenud eluga erinevates kliimatingimustes, \u00fcle elanud palju r\u00e4nki epideemiaid.”<\/p>\n
“Inimese bioloogiline ja geneetiline areng on v\u00e4ga aeglane, nii et rohkem loeb \u00fchiskonnas kultuur. Peaksime sellele m\u00f5tlema ja seda arendama.”<\/p>\n
P\u00e4\u00e4bo isa sai samas kategoorias Nobeli preemia 1982. aastal. “Vaatasime seda koos emaga televiisorist. Me olime tema salaperekond, tal oli ka nii-\u00f6elda ametlik pere.”<\/p>\n
“Eesti on teaduse m\u00f5ttes v\u00e4ga tubli olnud p\u00e4rast iseseisvuse taastamist v\u00f5rreldes teiste riikidega, kes alustasid samas seisus. Eesti on reforminud oma teadusmaastikku ja olnud v\u00e4ga edukas, kui arvestada teadust\u00f6\u00f6 panust, Euroopa grantide arvu. Edu on olnud muljetavaldav,” nentis P\u00e4\u00e4bo.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4bo t\u00f5i v\u00e4lja, et k\u00f5ige eestilikum asi tema lapsep\u00f5lves oli kohupiimakook. “Ema tegi seda mulle s\u00fcnnip\u00e4evaks,” muheles P\u00e4\u00e4bo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti p\u00e4ritolu nobelist Svante P\u00e4\u00e4bo r\u00e4\u00e4kis “Ringvaatele”, et see oli tema ema otsus pojale eesti keelt mitte \u00f5petada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":57849,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,241,140,11353],"class_list":{"0":"post-57848","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kuulsused","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-svante-paabo"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115667726743445705","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57848","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57848"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57848\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57849"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57848"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57848"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57848"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}