Kuid juhtudel, mil uuritaval isikul on juba tuvastatud immunoloogilised nihked, on haigusprotsess juba k\u00e4ivitunud. Samas on veelgi olulisem avastada meie keskkonnas ja organismis need tegurid, mis on loonud eeldused nende haiguste ja immunoloogiliste nihete tekkeks. Arusaadavalt on selles valdkonnas intensiivselt tegutsetud aastak\u00fcmneid. Esmalt hakati otsima nakkushaiguste tekitajaid. Hiljem ka kaasuvaid mittenakkuslikke tegureid. Aga neis t\u00f6\u00f6des piirduti enamasti vaid \u00fcksikute keskkonnafaktorite m\u00f5ju uuringutega. Paari viimase aastak\u00fcmne jooksul on saanud selgeks, et sellised \u00fcksikud uuringud ei vii sihile. Seet\u00f5ttu on v\u00f5etud kasutusele uued p\u00f5him\u00f5tted, mida kokkuv\u00f5tvalt nimetatakse eksposoomika uuringuteks.<\/p>\n
Eksposoomika uuringuobjektiks on eksposoom, mida v\u00f5ib m\u00e4\u00e4ratleda kui keskkonnam\u00f5jude kogumit, millega inimene puutub kokku kogu oma bioloogilise elu jooksul \u2013 alates munaraku viljastamisest kuni surmani. See uuringute valdkond k\u00e4sitleb koos k\u00f5iki tervist m\u00f5jutavaid faktoreid. Sellisest l\u00e4henemisest tervisele on veel suhteliselt v\u00e4he r\u00e4\u00e4gitud.<\/p>\n
\nKui \u00fchendame eksposoomika mitmek\u00fclgsed uurimused teiste biomeditsiini valdkondade (sh immunoloogia) t\u00f6\u00f6dega, saame paremini aru keeruliste haigusprotsesside tekkest ja arengust.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Seet\u00f5ttu on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, et juba 31. jaanuaril 2022 sattus Postimehe veergudele \u00fcks sellekohane The New Scientisti refereeriv artikkel<\/a>. Kuigi eksposoomikast on rahvusvahelises teaduskirjanduses r\u00e4\u00e4gitud juba paark\u00fcmmend aastat, k\u00e4sitlevad seda teemat viimasel ajal \u00fcha sagedamini ka teaduse tippajakirjad ning l\u00e4bi on viidud ulatuslikke teadusuuringuid (www.humanexposome.eu<\/a>). Seejuures ei k\u00e4sitleta neid m\u00f5jutusi eraldi organismis aset leidvatest muutustest, vaid anal\u00fc\u00fcsitakse p\u00f5hjusi ja neist tulenevaid muutusi kompleksselt. Lisaks sellele ei hinnata neid seoseid mitte \u00fchekordselt, vaid j\u00e4lgitakse koos muutustega pikematel ajaperioodidel. See v\u00f5imaldab ka v\u00e4liskeskkonnas toimuvaid v\u00e4iksema kaaluga muutusi hinnata tervisele m\u00f5juva kumulatiivse efektina. See on eriti t\u00e4htis, sest elame ju j\u00e4tkuvate muutuste maailmas, millest \u00fcksikute efekt avaldub vaid koosm\u00f5ju tulemusena.<\/p>\n
Kui \u00fchendame eksposoomika mitmek\u00fclgsed uurimused teiste biomeditsiini valdkondade (sh immunoloogia) t\u00f6\u00f6dega, saame paremini aru keeruliste haigusprotsesside tekkest ja arengust. N\u00e4iteks v\u00f5ib tuua pahaloomuliste kasvajate seose erinevate t\u00f6\u00f6stuses tekkivate kemikaalide pikaajalise m\u00f5juga meie immuuns\u00fcsteemile, mis omakorda v\u00f5ib p\u00f5hjustada muutusi ja soodustada kasvajate teket. V\u00f5i kompleksse m\u00f5ju, mis on mikro- ja nanoplastil koos plastiosakestele kinnitunud v\u00f5i seal sisalduvate toksiliste kemikaalidega. Siingi on m\u00f5ju immuuns\u00fcsteemile ilmne.<\/p>\n
Seega immunoloogial on j\u00e4rjest olulisem roll t\u00e4nap\u00e4eva meditsiinis, sealhulgas ka haiguste varajases avastamises ja ennetamises.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuid juhtudel, mil uuritaval isikul on juba tuvastatud immunoloogilised nihked, on haigusprotsess juba k\u00e4ivitunud. Samas on veelgi olulisem…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":57855,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[22662,29333,29335,26,27,37,33,35,29332,34,36,31,32,29328,21,15693,29331,28,29,19,29330,25,308,29334,23,24,29329,22,20,2573,30],"class_list":{"0":"post-57854","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-1-tuupi-diabeet","9":"tag-antikehad","10":"tag-bioloogilised-ravimid","11":"tag-breaking-news","12":"tag-breakingnews","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-ekspoomika","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-geneetiliselt-muudetud-immuunrakud","22":"tag-headlines","23":"tag-immunoloogia","24":"tag-keskkonnamojud","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-news","28":"tag-pahaloomuline-kasvaja","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-tervis","31":"tag-tobi","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-tsoliaakia","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-vaktsiin","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115667762265910612","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=57854"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/57854\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/57855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=57854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=57854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=57854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}