Tehisaru levik seab inimarule k\u00f5rgemad ootused. Kui me ei taha tehisaruga t\u00f6\u00f6kohtade p\u00e4rast v\u00f5istelda, vaid seda v\u00f5imalikult targalt ja tulemuslikult kasutada, ei piisa ilmselgelt l\u00fchikest aega spetsiifiliste ametioskuste \u00f5ppimisest, vaid vaja on magistri- ja doktorikraadiga inimesi, kes on harjunud m\u00f5tlema kriitiliselt ja loovalt.<\/p>\n
Akadeemik Jaak Aaviksool<\/a> on \u00f5igus: ainult akadeemilisest oivalisusest ei piisa, et \u00fclikoolid saaksid oma \u00fchiskondlikku rolli t\u00e4ita. Ei piisa sellestki, kui m\u00f5\u00f5ta \u00fclikooli efektiivsust ainult panusega SKP-sse v\u00f5i \u00fche \u00fcli\u00f5pilase \u00f5petamiseks kuluva raha alusel.<\/p>\n Samal ajal on just \u00fclikooli akadeemiline tipptase peamine garantii, mille p\u00e4rast tahaksid meie andekad noored Eestisse j\u00e4\u00e4da ning v\u00f5imekad v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilased siia \u00f5ppima tulla. \u00dcleilmne konkurents k\u00e4ib just talentide nimel. Lisaks vajab \u00fchiskond v\u00e4ga paljudel elualadel inimesi, kelle t\u00f6\u00f6 ei too kohest rahalist kasu, kuid on \u00fchiskonna, demokraatia ning eesti keele ja kultuuri arengu seisukohalt hindamatu.<\/p>\n On t\u00f5si, et \u00fclikoolid muutuvad avalikkuses n\u00f5udlikuks siis, kui k\u00e4imas on uute halduslepingute ja k\u00f5rghariduse riigieelarvelise rahastuse l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Kuni \u00fclikoolide ja valitsuse vahel on eesk\u00e4tt teenusepakkuja ja tellija kitsalt majanduslik suhe, j\u00e4\u00e4megi rahavaidlusi pidama. (K\u00f5rg)haridus aga ei ole toode, mida ainult kulut\u00f5hususe alusel tellida, ning \u00fclikoolid ei ole pelgalt riigi SKP kasvatamiseks peetav majandusharu.<\/p>\n Ajakiri Times Higher Education (THE) avaldas hiljuti k\u00f5rghariduse tulevikuaruande<\/a>, milles prognoosib kogu maailma k\u00f5rgharidussektori arengut aastani 2035. Andmep\u00f5hised \u00fcleilmsed suundumused n\u00e4itavad, et k\u00f5rghariduse valdkond mitte ainult ei kasva, vaid selle olemuses ja struktuuris toimuvad suured muutused, millega peavad \u00fclikoolid ja valitsused \u00fchiselt tegelema.<\/p>\n Peamised m\u00f5juj\u00f5ud on lisaks rahvusvahelise k\u00f5rgharidusturu konkurentsile ka \u00fchiskondade ees seisvad suured \u00fclesanded, nagu demograafia, tehisaru ja \u00fcleilmne konkurents talentide p\u00e4rast, mis k\u00f5ik m\u00f5jutavad otseselt ka Eestit.<\/p>\n L\u00fchidalt \u00f6eldes on k\u00f5ikide \u00fchiskondade ja k\u00f5ikide majanduss\u00fcsteemide ainus arenguv\u00e4ljavaade piisava hulga teadusp\u00f5hise \u00fclikooliharidusega inimeste olemasolu. Riigijuhtide esmane \u00fclesanne on hoolitseda selle eest, et \u00fclikoolidel oleks stabiilne ja pikaajaline rahastus, autonoomia, v\u00f5imalus innovatsiooniks ja avatus rahvusvaheliseks koost\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n \u00dclikoolide roll on omakorda toetada oma \u00fchiskonda haritud t\u00f6\u00f6j\u00f5u, ettev\u00f5tete innovatsiooniv\u00f5imekuse, teadusp\u00f5hise poliitikan\u00f5ustamise, \u00fchiskonna stabiilsuse ja vastupidavuse tagamisel. Eestisuguses v\u00e4ikeriigis on hea tervisega \u00fchiskonna \u00fcks nurgakive ka oma keele ja kultuuri edendamine, mis on Tartu \u00dclikoolile seadusega pandud kohustus.<\/p>\n K\u00f5ik see kokku t\u00e4hendab, et \u00fclikool ei ole ministeeriumide allt\u00f6\u00f6v\u00f5tja, vaid riigi arengueesm\u00e4rkide saavutamise ja konkurentsiv\u00f5ime hoidmise kindlustaja. Kui k\u00f5rghariduse tulevikuarutelu peamiseks teemaks kujuneb raha, on arusaadavalt suur kiusatus v\u00f5rrelda, milline k\u00f5rgharidus on odavam.<\/p>\n Kuniks Eestis toimis veel riiklik koolitustellimus, oli odavaim eriala \u00e4rindus ja haldus. Kui soovida odavat k\u00f5rgharidust, tuleks loobuda n\u00e4iteks arstidest ja veterinaaridest, kelle \u00f5pe on pikaajaline ja kallis, mis sest, et OSKA aruanded ja maailma k\u00f5rgharidussuundumused viitavad just vastupidisele vajadusele.<\/p>\n Akadeemik Aaviksoo v\u00f5tab \u00f5ppekulude arvutuse aluseks nii \u00fclikooli teadus- kui ka k\u00f5rgharidusraha, jagab tulemuse \u00fcli\u00f5pilaste arvuga ja teeb j\u00e4relduse, et m\u00f5istlikum on keskenduda rakendusk\u00f5rgharidusele, sest seal on kulu \u00fcli\u00f5pilase kohta m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksem.<\/p>\n See lihtsustatud tehe l\u00e4htub eeldusest, justkui oleks teaduse ainus eesm\u00e4rk k\u00f5rghariduse teenindamine. On siiski ilmne, et kui teadusraha on suuresti projektip\u00f5hine \u2013 nagu see Eesti \u00fclikoolides enamasti on \u2013, ei saa eeldada, et seda on v\u00f5imalik kasutada samamoodi nagu k\u00f5rghariduse tegevustoetust. Projektip\u00f5hine rahastus eeldab kindla aja jooksul konkreetseid tegevusi ja tulemusi ja need pole seotud \u00f5petamisega.<\/p>\n