![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/sergei_inkatov_nightfall_in_the_city_70x70cm_oil_canvas_2021-foto_erakogu-298x300.jpg\")
Inspiratsioon: seda v\u00f5ib leida \u00fcksk\u00f5ik millest, leiab Sergei Inkatov. \u201eNightfall in the City\u201c, 2021. Foto: erakogu.\nIgap\u00e4evane t\u00f6\u00f6<\/p>\n
Sergei Inkatovi maalid tunneb \u00e4ra silmapilkselt: tihe, k\u00fcllastunud v\u00e4rv, sisemine valgus ja eriline r\u00fctm \u2013 ta on t\u00f5epoolest loonud isikup\u00e4rase, kergesti \u00e4ratuntava stiili. Juba aastaid elab ja t\u00f6\u00f6tab maalikunstnik Eestis ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu. Tema loomingulises biograafias on n\u00e4itused Euroopas ja USA-s, osalemine rahvusvahelistes kunstiprojektides ja erialaauhinnad. Intervjuus MK-Estoniale r\u00e4\u00e4gib kunstnik, mis on tema jaoks \u00f5nn, kuidas arendada maitset ja mille poolest erineb kunstiteos t\u00f6\u00f6dest, millel puudub kunstiline v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n
\u2013 V\u00e4rv on teie l\u00f5uenditel justkui omaette tegelane. Kas m\u00f5tlete teose eelnevalt l\u00e4bi v\u00f5i loote spontaanselt?<\/p>\n
\u2013 Tavaliselt on mul idee olemas. Aga k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu kujuneb juba protsessi k\u00e4igus, mil loksuvad paika v\u00e4rvisuhted. Maalin ainult p\u00e4evavalguses. Proovisin t\u00f6\u00f6tada kunstvalguses, kuid see ei pakkunud rahulolu. Maalid n\u00e4iteks sinist taevast, kuid see tuleb k\u00fclmem, kui vaja. Toimub v\u00e4rvipettus. P\u00e4eval maali vaadates selgub, et soovisid \u00fcht, aga v\u00e4lja tuli midagi muud. See valskus \u00e4rritas mind v\u00e4ga.<\/p>\n
Kuid talvel t\u00f6\u00f6tan ma siiski edasi. Kui lumi maha tuleb, muudab see olemise valgemaks.<\/p>\n
\u2013 Kas see pole tekitanud teis soovi elukohta vahetada?<\/p>\n
\u2013 Eestist lahkuda pole ma kunagi tahtnud. Jah, kliima pole sugugi l\u00f5unamaine, aga olen harjunud. Kuigi s\u00fcndisin Bakuus \u2013 seal on kliima teistsugune, kuid talvel on samuti tuuline. Aserbaid\u017eaanis elasin 21. eluaastani, siis l\u00e4ksin \u00f5ppima Venemaale, Tveri linna, kus l\u00f5petasin kunstikooli.<\/p>\n
\u2013 Miks just Tver?<\/p>\n
\u2013 Sel ajal elas seal mu ema vend. Alguses plaanisin minna \u00f5ppima Moskvasse \u2013 mind v\u00f5eti isegi vastu 1905. aasta nimelisse Moskva kunstikooli. Need olid \u00fcheksak\u00fcmnendad, siis kehtisid b\u00fcrokraatlikud reeglid \u2013 sissekirjutus ja muu selline, ning seda k\u00fcsimust ei \u00f5nnestunudki lahendada. Seep\u00e4rast s\u00f5itsin Tveri ega kahetse seda. Sain sealt hea kooli ja kaitsesin diplomi. Mul on \u00f5pingutest ja praktikast j\u00e4\u00e4nud k\u00f5ige soojemad m\u00e4lestused \u2013 seal olid suurep\u00e4rased pedagoogid nii maalis, joonistamises kui ka kompositsioonis.<\/p>\n
\u2013 Kuidas te aga Eestisse sattusite?<\/p>\n
\u2013 Minu vanemad kolisid Eestisse veel varem, kui see oli osa N\u00f5ukogude Liidust. Isa on mul armeenlane, ema aga pooleldi sakslane. Neid ajendas selleks kurikuulus M\u00e4gi-Karabahhi konflikt. Nii nad Aserbaid\u017eaanist lahkusidki.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt oleksime v\u00f5inud sattuda ka L\u00e4tisse \u2013 ka selline v\u00f5imalus oli. Kuid isa valis Eesti. Ta oli kunagi siin komandeeringus k\u00e4inud ja Tallinn oli talle hinge pugenud \u2013 eriti vanalinn. Ka Bakuus on oma vanalinn, kuid arhitektuur on seal muidugi hoopis teine.<\/p>\n
Nii et saatus t\u00f5i meie pere siia. Hiljem tulin j\u00e4rele ka mina ja abiellusin. N\u00fc\u00fcd elan ja loon siin juba \u00fcle kolmek\u00fcmne aasta.<\/p>\n
M\u00e4rgilised kohtumised<\/p>\n
\u2013 Kas vastab t\u00f5ele, et esimesena m\u00e4rkas teie annet re\u017eiss\u00f6\u00f6r Sergei Parad\u017eanov?<\/p>\n
\u2013 T\u00f5si. Kuid enne seda juhtus selline lugu: minu ema, elukutselt muusik, klaveri\u00f5petaja, otsustas panna mind muusikat \u00f5ppima. Noh, ma l\u00e4ksin, nagu s\u00f5nakuulelik poiss ikka. \u201eSul on hea muusikaline kuulmine, sa pead harjutama,\u201c r\u00e4\u00e4kis ema.<\/p>\n
\u00d5ppisin aasta, teisel aga k\u00e4isin juba n-\u00f6 sunniviisiliselt. Mind t\u00f5mbas joonistamise poole. Isa ostis v\u00e4rve ja vildikaid \u2013 joonistasin pidevalt midagi.<\/p>\n
Mingil hetkel otsustati kodus: kui kujutav kunst meeldib rohkem, siis on m\u00f5tet selles suunas edasi liikuda. Siis pandi mind Juri Gagarini nimelisse pioneeride paleesse, mis asus Bakuu kesklinnas, \u00fches kaunis hoones. Sattusin v\u00e4ga hea \u00f5petaja, oma ala professionaali k\u00e4e alla. Maalisime akvarellidega ja joonistasime. Paralleelselt k\u00e4isin tunde v\u00f5tmas \u00fche professionaalse kunstniku juures, kes oli l\u00f5petanud Leningradi Kunstiakadeemia. K\u00e4isin tema ateljees, kus ta \u00f5petas mulle maalimist ja joonistamist ning valmistas mind ette kunstikooli astumiseks, kuhu ma l\u00f5puks ka sisse sain.<\/p>\n
\u00dchel suvel viis \u00f5petaja meid muuseumisse \u2013 \u0160irvan\u0161ahhide paleekompleksi. Muide, mu isa t\u00f6\u00f6tas seal. L\u00e4ksime lihtsalt vabas \u00f5hus maalima, arhitektuuri j\u00e4\u00e4dvustama. Tegin seal \u00fche v\u00e4ikese, umbes 30\u201340-sentimeetrise akvarelli.<\/p>\n
Samal ajal toimusid kompleksi territooriumil filmiv\u00f5tted. Olin siis veel poisike\u2026 umbes kuueteistk\u00fcmnene \u2013 muidugi mitte enam p\u00e4ris v\u00e4ike. L\u00f5petasin parajasti t\u00f6\u00f6d, kui \u00e4kitselt astus ligi \u00fcks t\u00e4iskasvanud habemega mees.<\/p>\n
Ta k\u00fcsis: \u201cPoiss, mis su nimi on?\u201d<\/p>\n
Vastasin: \u201cSergei.\u201d<\/p>\n
Ta naeratas: \u201cSiis oled ju minu nimekaim.\u201d<\/p>\n
Seej\u00e4rel vaatas ta mu akvarelli ja s\u00f5nas:<\/p>\n
\u201cKui hea t\u00f6\u00f6 oled sa teinud. Kas ma tohin su t\u00f6\u00f6le paar s\u00f5na kirjutada?\u201d<\/p>\n
Ulatasin talle akvarelli. Ta p\u00f6\u00f6ras lehe \u00fcmber ja kirjutas tagak\u00fcljele: \u201eLugupeetud \u00f5petaja, Sergei on teil v\u00e4ga andekas poiss. P\u00f6\u00f6rake talle t\u00e4helepanu.\u201c
Ning pani allkirja: Sergei Parad\u017eanov.<\/p>\n
\u2013 Kas see joonistus on alles?<\/p>\n
\u2013 Kahjuks mitte. Tol ajal oli mul \u00f5ppet\u00f6id \u00fcldse palju. Aga siis tuli kolimine, ajad olid keerulised, valitses kaos. Inimesed ei saanud m\u00f5nikord isegi isiklikke asju kaasa v\u00f5tta \u2013 polnud mahti akvarellidele m\u00f5elda. Muidugi on kahju. Praegu hoiaks ma seda hoolega, paneks klaasi alla \u2013 kui ajaloolist m\u00e4lestust, nagu reliikviat.<\/p>\n
\u2013 Aga mis sai \u00f5petajast? Kas n\u00e4itasite talle seda joonistust?<\/p>\n
\u2013 N\u00e4itasin. Loomulikult teadsid k\u00f5ik, kes on Sergei Parad\u017eanov. Selline lugu \u2013 ja ma pean seda kalliks.<\/p>\n
\u2013 Kas m\u00f5istsite juba toona, et soovite oma saatuse maalikunstiga siduda?<\/p>\n
\u2013 Ilmselt olin selleks sisemiselt valmis. Kuigi \u00f5petaja hoiatas mind kogu aeg: see on raske t\u00f6\u00f6p\u00f5ld, m\u00f5tle, poiss, j\u00e4rele.<\/p>\n
\u2013 Soovituse Eesti Kunstnike Liitu astumiseks andis teile aga \u00fcks teine tuntud inimene \u2013 eesti maalikunstnik J\u00fcri Arrak\u2026<\/p>\n
\u2013 Elasin siis juba Eestis. Arraku looming oli mulle ammu tuttav. Temaga endaga polnud ma v\u00e4ga l\u00e4hedalt tuttav, kuid ta k\u00fclastas mu n\u00e4itusi \u2013 mitte k\u00fcll sageli, aga siiski. J\u00fcri Arrak on Eesti kujutavas kunstis m\u00e4rgiline kuju, t\u00f5eline klassik.<\/p>\n
Inspiratsioon: seda v\u00f5ib leida \u00fcksk\u00f5ik millest, leiab Sergei Inkatov. \u201eNightfall in the City\u201c, 2021. Foto: erakogu.
\nIgap\u00e4evane t\u00f6\u00f6<\/p>\n
\u2013 Millist s\u00fcndmust oma elus v\u00f5i karj\u00e4\u00e4ris peate k\u00f5ige p\u00f6\u00f6rdelisemaks?<\/p>\n
\u2013 K\u00f5ike tuleb vaadata tervikuna. Kunstniku jaoks on isegi personaaln\u00e4itus juba suur s\u00fcndmus.<\/p>\n
\u2013 Kui palju n\u00e4itusi on teil olnud?<\/p>\n
\u2013 Teate, olen j\u00e4rje k\u00e4est kaotanud. Neid on olnud palju. Ja \u00fcle\u00fcldse pole ma sagedaste personaaln\u00e4ituste armastaja. On kunstnikke, kes korraldavad viis-kuus ekspositsiooni aastas. Minul pole nii. N\u00e4itus on tohutu t\u00f6\u00f6. Tuleb kaua ja p\u00f5hjalikult valmistuda: koguda t\u00f6id, vaadata, mis teemaga sobib, m\u00f5elda l\u00e4bi kontseptsioon ja pealkiri \u2013 see k\u00f5ik on kunstnikele suurep\u00e4raselt tuttav.<\/p>\n
Mul on olnud n\u00e4itusi Suurbritannias, Prantsusmaal, T\u0161ehhis, USA-s ja teistes riikides. Teen siiani koost\u00f6\u00f6d \u00fche USA galeriiga. Samuti sain Prantsuse akadeemia Mondial Art Academy liikmeks, kus mulle on kahel korral antud kuldmedal nominatsioonis \u201eAbstraktne maal\u201c. Minu t\u00f6\u00f6d j\u00f5udsid isegi raamatusse, mida seal v\u00e4lja anti.<\/p>\n
2011. aastal p\u00e4lvis mu t\u00f6\u00f6 preemia projekti \u201eTallinn \u2013 Euroopa kultuuripealinn\u201c raames. Viimane personaaln\u00e4itus toimus aga t\u00e4navu septembris.<\/p>\n
Iga sellise s\u00fcndmuse taga on igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6. Tulen ateljeesse peaaegu iga p\u00e4ev, vaid harvade eranditega.<\/p>\n
\u2013 Aga kui inspiratsiooni pole?<\/p>\n
\u2013 Inspiratsiooni v\u00f5ib leida \u00fcksk\u00f5ik millest. Isegi halvast ilmast. \u00dctlen sageli \u2013 millist inspiratsiooni te ootate? Arvate, et homme maailm muutub? Ei muutu. Aga elu l\u00e4heb ju m\u00f6\u00f6da. Kunstnik ammutab k\u00f5ike elust. Reisid, kohtumised. K\u00f5ige banaalsem n\u00e4ide \u2013 jalutusk\u00e4igud vanalinnas. Mina n\u00e4iteks ei saa ilma kunstita. Kui s\u00f5idan Prantsusmaale v\u00f5i Hispaaniasse \u2013 siis l\u00e4hen tingimata muuseumidesse ja galeriidesse.<\/p>\n
\u2013 Teie n\u00e4ituste geograafia on muljetavaldav. Kas olete t\u00e4heldanud, et maalikunsti tajumine muutub s\u00f5ltuvalt riigist?<\/p>\n
\u2013 Arvan, et mitte. Muidugi on inimestel erinevad vaated ja maitsed \u2013 Ameerikas \u00fched, Prantsusmaal teised. Kuid \u00fcldjoontes ma erilist vahet ei m\u00e4rka.<\/p>\n
Oma teoreemi lahendamine<\/p>\n
\u2013 Kui kaua valmib \u00fcks maal?<\/p>\n
\u2013 Sellele k\u00fcsimusele on \u00fcldse raske vastata. V\u00e4ga erinevalt. Olen sellega tegelenud juba \u00fcle neljak\u00fcmne aasta. V\u00f5in t\u00f6\u00f6 valmis saada \u00fche p\u00e4evaga, aga selleks v\u00f5ib kuluda ka n\u00e4dal. Aeg pole peamine. Loeb rahulolu \u2013 see hetk, kui kunstnik on maaliga rahul. Kui mitte, siis t\u00f6\u00f6tame edasi.<\/p>\n
\u2013 Kas kunst peegeldab kunstniku isiksust?<\/p>\n
\u2013 Arvan k\u00fcll. Minu iseloom avaldub ilmselt minu t\u00f6\u00f6des \u2013 nii abstraktsetes kui ka figuratiivsetes.<\/p>\n
\u2013 Mis teid abstraktsiooni juures k\u00f6idab?<\/p>\n
\u2013 Leian, et abstraktsetes t\u00f6\u00f6des saan paremini avada oma koloristiv\u00f5imeid: v\u00e4rvi, vormi, kompositsiooni. Mulle meeldib see. Seal on rohkem vabadust eksperimenteerimiseks, kuigi k\u00f5ik on tehtud \u00fchtses stiilis.<\/p>\n
\u2013 Teie viimane personaaln\u00e4itus kandis pealkirja \u201e\u00d5nne teoreem\u201c. Miks just \u201eteoreem\u201c?<\/p>\n
\u2013 Kui kogusin selle n\u00e4ituse jaoks t\u00f6\u00f6de kollektsiooni, s\u00fcndis pealkiri kohe. Ekspositsioonis olid esindatud erinevad t\u00f6\u00f6d: nii suureformaadilised abstraktsioonid kui ka meremaastikud. K\u00f5ik kokku moodustas justkui elu mitmek\u00fclgsuse, mis on maalikunstis kehastunud. See on s\u00f5num vaatajale \u2013 iga\u00fcks peab ise lahendama oma teoreemi.<\/p>\n
\u2013 Aga mida t\u00e4hendab \u00f5nn teie jaoks?<\/p>\n
\u2013 Minu jaoks on \u00f5nn see, kui tunnen loomingust rahulolu, kui saan oma t\u00f6\u00f6st naudingut. Kui k\u00f5ik on elus ja terved: l\u00e4hedased, vanemad, minu pere, naine, t\u00fctar. See ongi ilmselt k\u00f5ige t\u00e4htsam.<\/p>\n
\u201eL\u00f5uendit l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi vastu ei vaheta\u201c<\/p>\n
\u2013 R\u00e4\u00e4gime kunsti \u00e4rilisest poolest. Kuidas elab looming k\u00f5rvuti rahateenimise vajadusega?<\/p>\n
\u2013 Esiteks alustame sellest, et maalikunstiga tegelemine on t\u00e4nap\u00e4eval juba iseenesest kallis l\u00f5bu. Maalin \u00f5liv\u00e4rvidega. Nagu teame, maksavad v\u00e4rvid, pintslid ja l\u00f5uendid raha.<\/p>\n
Loomulikult on mul hea meel, kui m\u00fc\u00fcn m\u00f5ne t\u00f6\u00f6. Sest see annab v\u00f5imaluse j\u00e4tkata oma armastatud tegevusega ja lihtsalt elada: osta toitu, tankida autot ja nii edasi.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6s galeriidega ja suhtluses kollektsion\u00e4\u00e4ridega on mulle suureks abiks abikaasa Olga \u2013 ta tunneb asja k\u00f6\u00f6gipoolt. Kuid k\u00f5ik need sidemed on kujunenud aastatega. See pole nii lihtne, et leiad kohe galerii, kes sooviks koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
\u2013 Millises riigis on teie t\u00f6id k\u00f5ige rohkem \u2013 Eestis v\u00f5i kusagil mujal?<\/p>\n
\u2013 Eesm\u00e4rgip\u00e4raselt pole ma arvet pidanud, kuigi arhiiv on mul muidugi olemas. Kuid arvan, et t\u00e4nase seisuga on minu t\u00f6id siiski k\u00f5ige rohkem Eestis. Ehkki kui hakata lugema kahetuhandendate algusest, v\u00f5ib kogus olla enam-v\u00e4hem v\u00f5rdne.<\/p>\n
\u2013 Kas teil on m\u00f5ni projekt v\u00f5i idee, mida te pole veel realiseerinud, kuid v\u00e4ga tahaksite? Loominguline unistus?<\/p>\n
\u2013 J\u00e4rgmine aasta on mul juubeliaasta \u2013 saan 55. Plaanin teha n\u00e4ituse. \u00dcksikasjadest veel r\u00e4\u00e4kida ei saa, aga ideesid mul on.<\/p>\n
\u2013 Maailm \u00fcmberringi muutub \u00fcha \u00e4revamaks \u2013 kas see m\u00f5jutab loomingut ja kuidas teie sellega toime tulete?<\/p>\n
\u2013 Tuleb osata end sellest distantseerida. Kui j\u00e4\u00e4da kinni sellesse, mida n\u00e4eme ja kuuleme, sellesse, mis \u00fcmberringi toimub, v\u00f5ib hulluks minna. Seep\u00e4rast tuleb osata end v\u00e4lja l\u00fclitada. Kunstnikuna p\u00fc\u00fcan end sellest s\u00e4\u00e4sta, sest muidu hakkaks see t\u00f6\u00f6d segama.<\/p>\n
\u2013 Kas m\u00e4letate oma esimest edu, hetke, mil tundsite end eduka maalikunstnikuna?<\/p>\n
\u2013 Ei, ei m\u00e4leta. Kuid mul on meeles, kuidas keegi ostis esimest korda \u00fche minu t\u00f6\u00f6. juhtus ammu \u00fchel Moskva vernissaa\u017eil, olin siis veel tudeng. Tundsin, et minu t\u00f6\u00f6d osatakse hinnata. Siis tekkis m\u00f5te: kui mu t\u00f6id ostetakse, j\u00e4relikult tuleb edasi areneda ja t\u00f6\u00f6d teha. Seda teengi ma t\u00e4naseni.<\/p>\n
\u2013 Kuidas on teie t\u00f6\u00f6protsess korraldatud? Kas tuleb ette hetki, mil teid on parem t\u00f6\u00f6 ajal mitte segada?<\/p>\n
\u2013 \u00dcldiselt kodus teatakse: kui ma maalin, pole m\u00f5tet mind mingite probleemidega koormata. Kui mul on \u00fclesanne, mille olen endale p\u00fcstitanud, siis ei rahune ma enne, kui olen selle t\u00e4itnud, ja l\u00f5uendit ma l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi vastu ei vaheta.<\/p>\n
\u2013 Kuidas saate aru, et t\u00f6\u00f6 on valmis?<\/p>\n
\u2013 Selleks kulub aega. Kuid saabub hetk, mil \u00fctlen endale: tuleb peatuda.<\/p>\n
\u2013 Kas juhtub ka nii, et justkui olete l\u00f5petanud, aga tundub \u2013 midagi on puudu?<\/p>\n
\u2013 Juhtub, et vaatad t\u00f6\u00f6d kaua \u2013 ja silm ei seleta enam. Siis tuleb t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvale panna ja naasta selle juurde j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u2013 vaadata v\u00e4rske pilguga. See on vana meetod, juba \u00f5pingute ajast p\u00e4rit.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/sergei_inkatov_baltic_seaside_80x120cm_oil_canvas_2025-foto_erakogu-300x196.jpg\")
See, mis on l\u00e4hedane: mere- ja linnavaated on teemad, mis on maalikunstnikule eriti s\u00fcdamel\u00e4hedased. Teos \u201eBaltic seaside\u201c, 2025. Foto: erakogu.
\n\u201eK\u00f5ik portreed on ammu maalitud\u201c<\/p>\n
\u2013 Hiljuti avati S\u00fcdalinna teatris n\u00e4itus, mis \u00fchendab erinevaid Eesti maalikunstnikke. Kui mugavalt tunnete end kunstnike kogukonnas? Kas konkurents eksisteerib?<\/p>\n
\u2013 V\u00f5ib-olla keegi kadestab kedagi, aga mina pole selline inimene. Olen sellest kaugel. Tean oma t\u00f6\u00f6d ja osalen rahulikult nii grupin\u00e4itustel kui ka mis tahes kollektiivsetes projektides. Ma ei ole konfliktne. Kuigi kui kuskil minnakse liiale, v\u00f5in vastata v\u00f5i lihtsalt \u00e4ra minna.<\/p>\n
\u2013 Millised maalikunstimeistrid on teid m\u00f5jutanud?<\/p>\n
\u2013 Kedagi j\u00e4ljendada pole ma kunagi p\u00fc\u00fcdnud, kuid mulle meeldivad paljud kunstnikud \u2013 isegi need, kellest olen stiililiselt kaugel. Mulle meeldib v\u00e4ga Picasso, impressionistid \u2013 Gauguin, Renoir, Manet, C\u00e9zanne. Armastan v\u00e4ga Vel\u00e1zquezt. Tema meisterlikkus on imetlusv\u00e4\u00e4rne. Meeldivad paljud, kuid ma ei p\u00fc\u00fca kedagi korrata. V\u00e4ga sageli k\u00fcsitakse, kuidas minu tehnikat nimetatakse. Las sellega tegelevad kunstiteadlased. Kuigi ilmselt on mul v\u00e4lja kujunenud oma \u00e4ratuntav stiil.<\/p>\n
\u2013 Aga kas oleksite valmis maalima tellimust\u00f6id, kui elu sunniks?<\/p>\n
\u2013 Ilmselt k\u00fcll. Aga seda, mida ma maalida ei taha, ma ei maali. Kellegi koerakesi ei hakka ma maalima isegi raha eest. See pole mulle lihtsalt huvitav. Teen parem seda t\u00f6\u00f6d, millest saan naudingut.<\/p>\n
Aga kui jutt k\u00e4ib mereseeriast \u2013 regattidest, linnavaadete seeriast \u2013 see on juba teine asi. Need teemad on mulle s\u00fcdamel\u00e4hedased.<\/p>\n
Tihti k\u00fcsitakse: \u201eMiks te portreesid ei maali?\u201c. Vastan: \u201eAga milleks? K\u00f5ik kaunid portreed on juba ammu maalitud.\u201c Kunstiajaloos on portreesid enam kui k\u00fcll.<\/p>\n
Maailm on muutunud. Me elame praegu moodsates korterites\u2026 mis portreedest siin r\u00e4\u00e4kida? Minu meelest on see maitsetu.<\/p>\n
\u2013 Mis teid peale t\u00f6\u00f6 k\u00f6idab?<\/p>\n
\u2013 Armastan reisida. Eriti meeldib mulle Prantsuse Riviera \u2013 seal on ilus, \u201etoon\u201c sealt kaasa s\u00fc\u017eeesid maalide jaoks. K\u00e4in muuseumides, galeriides, huvitavates poodides. Loen kunstiartikleid. Olen tavaline inimene.<\/p>\n
\u2013 Kuid siiski mitte p\u00e4ris tavaline\u2026<\/p>\n
\u2013 M\u00f5nes m\u00f5ttes ehk jah\u2026 Aga muidu on mu elu nagu k\u00f5igil teistel. Ainult et olen iseenda peremees: ei pea lips ees hommikul kell kaheksa kontoris olema. Tahan \u2013 t\u00f6\u00f6tan, tahan \u2013 ei t\u00f6\u00f6ta. Kuid sellise vabaduse saavutamiseks olen aastaid vaeva n\u00e4inud ja teen seda siiani.<\/p>\n
\u2013 Kes n\u00e4eb valminud t\u00f6\u00f6d esimesena?<\/p>\n
\u2013 Minu abikaasa.<\/p>\n
Meeldib \u2013 ei meeldi<\/p>\n
\u2013 Kuidas teile tundub, kas inimesed on muutunud kunstiteadlikumaks? Kas paljud m\u00f5istavad abstraktset maalikunsti?<\/p>\n
\u2013 Kui toimuvad minu n\u00e4itused, viibin seal sageli \u00f5htuti, suhtlen inimestega. Mulle pakub huvi publikut j\u00e4lgida. \u00dcldiselt on meie publik\u2026 ma ei taha \u00f6elda \u201eettevalmistamata\u201c, kuid viisk\u00fcmmend-kuusk\u00fcmmend protsenti pole abstraktseks kunstiks valmis.<\/p>\n
Kuid on v\u00e4ga palju neid, kes \u00fctlevad: \u201cMe ei jaga kunstist midagi\u2026 aga meile meeldib.\u201d Ja v\u00e4he sellest \u2013 nad ostavad. Nad tajuvad kunsti intuitiivselt.<\/p>\n
Iga n\u00e4itus on kui detektor, v\u00f5imalus j\u00e4lgida inimeste reaktsiooni. K\u00e4ivad ju paljud muuseumides, midagi m\u00f5istmata \u2013 ja see on t\u00e4iesti normaalne.<\/p>\n
Kohe m\u00e4\u00e4rata, kas inimene jagab asja v\u00f5i mitte, on v\u00f5imatu. Kuid vestlust alustades tunnetab selle juba \u00e4ra. Inimene astub l\u00f5uendi juurde ja \u00fctleb: \u201cSiin n\u00e4en ma midagi Kandinskylikku\u2026 aga siin midagi Picassolt v\u00f5i Malevit\u0161ilt.\u201d<\/p>\n
\u2013 Muide, kas Malevit\u0161i ruut on kunst?<\/p>\n
\u2013 Muidugi! Malevit\u0161 oli esimene, kes seda tegi. N\u00fc\u00fcdseks on maalitud juba tuhandeid ruute ja ristk\u00fclikuid, kuid tema tegi seda esimesena.<\/p>\n
Paljud \u00fctlevad: \u201eAh, jama.\u201c Ei ole jama. Inimene j\u00f5udis selleni. Ja tal on peale ruudu hulgaliselt teisigi \u00fclihuvitavaid t\u00f6id.<\/p>\n
M\u00f5nikord tehakse nalja: \u201eMusta ruudu armastajatel palume mitte t\u00fclitada.\u201c Mina aga vastan: \u201eKasvage enne selleni.\u201c<\/p>\n
\u2013 Kuidas kirjeldaksite kaasaegset maalikunsti?<\/p>\n
\u2013 See on eripalgeline. Galeriides v\u00f5ib kohata t\u00f5eliselt huvitavaid asju, kuid on ka seda, mis pole mulle l\u00e4hedane. V\u00e4ga palju on installatsioone ja kunsti, mida ma, ausalt \u00f6eldes, eriti ei m\u00f5ista. T\u00fchjad saalid monitoridega\u2026 Samas on ka sellel \u00f5igus eksisteerida.<\/p>\n
Kuid selle k\u00f5rval tahaksin n\u00e4ha ka reaalseid asju \u2013 midagi k\u00e4egakatsutavat, mitte lihtsalt mingeid \u201c\u00f5hku t\u00e4is\u201d kontseptsioone. Muidugi maalikunst areneb. Mood muutub. V\u00f5tame v\u00f5i elementaarse n\u00e4ite \u2013 vaadake n\u00e4ituseruume: seinad on n\u00fc\u00fcd nii mustad kui ka kollased \u2013 varem sellist asja ei olnud.<\/p>\n
\u2013 Kuidas tavainimene saab eristada ehtsat kunsti teisej\u00e4rgulisest?<\/p>\n
\u2013 Inimesel peab olema teatud kasvatus ja visuaalne kogemus \u2013 see on v\u00e4ga oluline. Enamik l\u00e4htub lihtsast p\u00f5him\u00f5ttest: \u201emeeldib \u2013 ei meeldi\u201c. Ja see on loomulik. On inimesi, kes ei jaga kunstist palju, kuid kellel on maitset.<\/p>\n
\u2013 Kuidas kasvatada maitset, et valida maal, mida hiljem lastele saaks p\u00e4randada?<\/p>\n
\u2013 Maitset kujundatakse lapsep\u00f5lvest peale. V\u00f5tame n\u00e4iteks minu t\u00fctre. Ta kasvas kodus, kus seintel olid alati maalid \u2013 ja mitte ainult minu omad. M\u00e4letan, kuidas koolilapsena tuli ta s\u00f5brannade juurest ja imestas: \u201eNeil pole kodus \u00fchtegi maali. Paljad seinad.\u201c N\u00fc\u00fcd ta reisib, k\u00e4ib eri riikide muuseumides \u2013 see pakub talle huvi.<\/p>\n
Kuid maalikunst on kallis l\u00f5bu ja sedagi on oluline m\u00f5ista. K\u00f5ikv\u00f5imalikud pildikesed sisustuspoodidest pole siiski kunst.<\/p>\n
\u2013 Mis on loomingus t\u00e4htsam \u2013 talent v\u00f5i t\u00f6\u00f6kus? Millised omadused on kunstnikule vajalikud?<\/p>\n
\u2013 Iga talenti tuleb arendada. T\u00f6\u00f6d ja j\u00e4rjepidevust pole keegi t\u00fchistanud. Paljud neist, kes minuga koos \u00f5ppisid ja kellel oli eeldusi, ei saanudki kunstnikeks\u2026 M\u00f5nest sai \u00f5petaja, teine valis muu eriala.<\/p>\n
Muidugi leidub haruldasi inimesi, kellel \u00f5nnestub k\u00f5ik iseenesest, kuid enamasti \u2013 nii maalikunstis kui ka muusikas \u2013 ei saavuta ilma t\u00f6\u00f6ta midagi.<\/p>\n
N\u00e4iteks minu \u00f5de on professionaalne kontsertmeister, elab Hispaanias. M\u00e4letan, veel Bakuus t\u00f5usis ta v\u00e4ikese t\u00fcdrukuna vara hommikul \u00fcles \u2013 isegi n\u00e4dalavahetustel \u2013 ja istus klaveri taha. Ta on siiani veendunud: kui iga p\u00e4ev ei harjuta, ei tule midagi v\u00e4lja. Sama r\u00e4\u00e4kis ka minu maali\u00f5petaja: talent talendiks, aga k\u00e4ed peavad t\u00f6\u00f6tama ja pea samuti.<\/p>\n
Kui ma p\u00e4ev-kaks ei t\u00f6\u00f6ta v\u00f5i s\u00f5idan kuhugi \u00e4ra, t\u00f5mbab mind alati l\u00f5uendi juurde tagasi. See pidev sisemine tung, soov luua midagi uut \u2013 see on alati minuga.<\/p>\n
MEIE TEATMIK<\/p>\n
Sergei Inkatov<\/p>\n
\u2022 S\u00fcndinud 13. septembril 1971 Bakuus.
\u2022 1987\u20131989 \u2013 \u00f5ppis Azimzade-nimelises kunstikoolis (Bakuu).
\u2022 1992 \u2013 l\u00f5petas Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (Venemaa).
\u2022 Alates 1994. aastast elab Eestis.
\u2022 Kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja Eesti Maalikunstnike Liitu.
\u2022 On Mondial Art Academia (Prantsusmaa) liige, akadeemia saadik Eestis.
\u2022 2009. aastal p\u00e4lvis fondi \u201eKulturnoje dostojanije\u201c (Kultuurip\u00e4rand) preemia (Venemaa).
\u2022 2011. aastal tunnistati linnamaastiku konkursi \u201cTallinn \u2013 Euroopa kultuuripealinn 2011\u201d laureaadiks.
\u2022 Kunstniku looming on laialdaselt esindatud Hispaanias, USA-s, T\u0161ehhis, L\u00e4tis, Leedus, Inglismaal, Soomes, Saksamaal ja Venemaal.
\u2022 Koduleht: www.inkatov.eu<\/a>
\u2022 Abielus, kasvatab t\u00fctart.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sergei Inkatovi maalid tunneb \u00e4ra silmapilkselt: tihe, k\u00fcllastunud v\u00e4rv, sisemine valgus ja eriline r\u00fctm \u2013 ta on t\u00f5epoolest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58128,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,190,5670,24516,140,29452],"class_list":{"0":"post-58127","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kunst","15":"tag-kunstnik","16":"tag-maalikunst","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-sergei-inkatov"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115669626025182923","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58127","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58127"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58127\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58128"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58127"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58127"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58127"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}