Eesti Meremeeste S\u00f5ltumatu Ameti\u00fchingu (EMSA) kinnitusel j\u00e4ttis valitsus meremehed viimasel hetkel lubatud toetuseta, mis seab ohtu meremeeskonna t\u00f6\u00f6kohad ja seel\u00e4bi ka kogu Eesti laevanduse tuleviku, edastab BNS.<\/p>\n
\u201cK\u00e4esoleva aasta 22. augustil teatas meie riigi taristuminister Kuldar Leis Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu (ERR) vahendusel Eesti rahvale, et riik on otsustanud toetada k\u00e4esoleval aastal reisiparvlaevadel Eesti t\u00f6\u00f6kohti kahe miljoni eurose toetusega. Minister r\u00f5hutas, et \u201eilma sarnase meetmeta v\u00f5ivad Eesti laevad ja t\u00f6\u00f6kohad liikuda varem v\u00f5i hiljem naaberriikidesse, mis t\u00e4hendaks meie riigile maksutulu v\u00e4henemist ligi 54 miljoni euro v\u00f5rra aastas. Toetus aitab hoida kulud kontrolli all, t\u00f6\u00f6kohti alles ning maksutulu Eestis\u201d,\u201d meenutas EMSA juhatuse esimees J\u00fcri Lember.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul meremehed r\u00f5\u00f5mustasid, et\u00a0l\u00f5puks ometi on valitsus m\u00f5istnud, et ilma naaberriikidega sarnaste toetusmeetmeteta pole Eesti laevandusettev\u00f5tted praeguses laevandusteenuste turu madalseisus rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelised.<\/p>\n
\u201cM\u00f5ni p\u00e4ev enne kolme kuu t\u00e4itumist sellest avaldusest, 19.novembril teatas seesama ministeerium l\u00e4bi oma kantsleri Marten Kokki e-kirja, et kahjuks on nad sunnitud teatama, et seoses riigieelarve olukorraga ollakse otsustanud reisilaevade toetusmeetme elluviimise hetkel peatada ning kavandatud vahendeid sel aastal ei eraldata. Seda kaks p\u00e4eva enne vastavate v\u00e4ljamaksete t\u00e4htaega. Sellega ei kaasnenud mitte mingit uut valjuh\u00e4\u00e4lset teavitust sellest, kui tubli valitsus meil on,\u201d m\u00e4rkis Lember.<\/p>\n
Samal ajal toob ameti\u00fchingujuht esile, et 3.detsembril v\u00f5ttis riigikogu vastu otsuse, mille alusel v\u00e4hendati hasartm\u00e4ngude makse samav\u00e4\u00e4rses suurusj\u00e4rgus v\u00f5imalike ja algselt riigieelarve strateegias j\u00e4rgnevaks neljaks aastaks kavandatud reisiparvlaevade laevandustoetuste meetmele ehk 40 miljonit eurot.<\/p>\n
\u201cAvalikkuse eest on j\u00e4etud varju asjaolu, et faktiliselt ei taotle rahvusvahelises laevaliikluses meretranspordi teenust osutavad ettev\u00f5tted mitte mingisugust heategevust teiste Eesti ettev\u00f5tete v\u00f5i maksumaksjate arvelt, vaid pelgalt osaliselt selle selgest taevast kaela sadanud s\u00fcsinikukvoodi ostukohustuse osalist tagasimakset, mille EL koos Eesti riigiga on kehtestanud. 2025. aastal on see summa Tallinki laevade puhul seitse miljonit eurot ja DFDS Eesti filiaali osas 0,7 miljonit eurot. 2026.aastal saab olema orienteeruvalt, s\u00f5ltuvalt CO2 kvoodi hinnast, Tallinki puhul 10 miljonit eurot ja DFDS Eesti puhul \u00fcle \u00fche miljoni euro. Halvimal juhul, kui CO2 kvoodi hind kasvab oluliselt, v\u00f5ib see riigile makstav summa kahekordistuda,\u201d selgitas Lember.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on\u00a0Eesti riigi niinimetatud laevanduse taastamise lipuprojekt n\u00f5udnud alates 2020. aastast k\u00f5igi merendusorganisatsioonide ja ametnikkonna t\u00f5sist panustamist. \u201cRiik on kulutanud teemaga tegelevatele ametnikele ja uuringutele, v\u00f5ttes arvesse kaasatute suurt hulka ja kulutatud t\u00f6\u00f6aega, t\u00f5en\u00e4oliselt suurusj\u00e4rk miljon eurot kui mitte rohkem. K\u00f5ik see t\u00f6\u00f6 ja maksumaksjate, sealhulgas meremeeste teenitud maksuraha kulutamine jookseb j\u00e4tkuvalt liiva, kuna Eesti Vabariigi maksukeskkond on ettearvamatu ja see j\u00e4\u00e4b peamiseks takistuseks, miks mitte \u00fckski reeder ei julge tuua omi laevu Eesti registrisse,\u201d m\u00e4rkis Lember.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul on merelaeva investeering ehk kapitalimahutus suurusj\u00e4rgus paark\u00fcmmend kuni paarsada miljonit eurot v\u00f5i rohkem ja selle investeeringu \u00e4riplaan toetub minimaalset 15-20 aastasele perspektiivile. \u201cSellist \u00e4ri ei saa Eestis ajada, kui riigi kehtestatavad maksud k\u00f5iguvad k\u00fcmnetes miljonites \u00fche aasta jooksul,\u201d r\u00f5hutas Lember.<\/p>\n
\u201cSenikaua kui meie riigi rahanduspoliitikat suunavad ja otsustavad diletandid, senikaua kui osatakse koostada vaid lihtsustatud Exceli tabelit, milles pelgalt kulud, mitte tulu tagasi teenivad investeeringud kulude ridadel, pole Eestil lootustki saada osa rahvusvahelisel mereteenuste turul ringlevast rikkusest ehk teenuste ekspordist \u00fchele mereriigile kohast tulu. T\u00f5sine kartus on kaotada t\u00e4nasedki t\u00f6\u00f6kohad merel,\u201d m\u00e4rkis Lember.<\/p>\n
Eesti Meremeeste S\u00f5ltumatu Ameti\u00fching tegutseb aastast 1995 ja omab ligi 2300 liiget. Peamine tegutsemise eesm\u00e4rk on tagada Eesti meremeeste t\u00f6\u00f6kohtade olemasolu rahvuslipu all seilavatel alustel ja eesti keele kasutamine kohustusliku t\u00f6\u00f6- ja suhtluskeelena laeva pardal. \u201cAinult sellisel moel suudame me edendada rahvuslikku meremajandust ja rahvusriiki. COVID pandeemia aastatel kaotasime rahvuslipu all \u00fcle 600 t\u00f6\u00f6koha, mis pole taastunud, ning n\u00fc\u00fcd oleme silmitsi poliitilise pandeemiaga endiste rahandusministrite eestvedamisel,\u201d m\u00e4rkis Lember.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Meremeeste S\u00f5ltumatu Ameti\u00fchingu (EMSA) kinnitusel j\u00e4ttis valitsus meremehed viimasel hetkel lubatud toetuseta, mis seab ohtu meremeeskonna t\u00f6\u00f6kohad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58130,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[4351,26,27,11685,37,33,35,29453,34,36,31,32,29454,21,29455,4039,15796,11282,12603,28,29,778,29456,5962,19,23109,25,29457,10131,24312,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-58129","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ametiuhing","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-co2","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-meremeeste-soltumatu-ametiuhing","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-hasartmangude-maks","21":"tag-headlines","22":"tag-juri-lember","23":"tag-kuldar-leis","24":"tag-kvoot","25":"tag-laevaliiklus","26":"tag-laevandus","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-maksud","30":"tag-meremehed","31":"tag-meretransport","32":"tag-news","33":"tag-parvlaev","34":"tag-populaarseimad-lood","35":"tag-reisilaev","36":"tag-toetus","37":"tag-tookohad","38":"tag-top-stories","39":"tag-topstories","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58129"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58129\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58130"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58129"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58129"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}