![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/12\/Sirp-45_0028__art_r1.jpeg\")
<\/a><\/p>\nEtendaja ja kalligraafiakunstniku Aoi Yamaguchi \u201eCalligraton\u201c pakkus oma puhtuses ja karguses ka meditatsioonikogemust.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
Sven Tupits<\/p>\n
\u00dcsna kontrastselt m\u00f5jus teine n\u00e4htud lavastus \u201eKabuKlub\u201c, mille taotlus p\u00f5imida jaapani kabuki-teater ja klubiesteetika tundus intrigeeriv, kuid selle kunstiline realiseerimine j\u00e4i paraku veidi arusaamatuks. Hoolimata asjaolust, et kabuki oma k\u00f5rge stiliseeritusastmega murdis kujunedes traditsioone ning lavateose narratiivis p\u00fc\u00fcti jutustada \u017eanri looja Izumi lugu, siis tervikut ei moodustunud ja n\u00e4htu oli hektiline. Kasutatud valguslahendus ehk minutite kaupa kestev j\u00f5uline strobovalgus ei lubanud ka mitut stseeni korralikult j\u00e4lgida ning etendusest sai laialivalguv tajuvirvarr. J\u00e4i mulje, et klubi\u00adkultuuri ja kabuki \u00fchendamisel oli vormiliselt k\u00fcll kokku kuhjatud k\u00f5ike: animet, kost\u00fc\u00fcme, liikumist, rekvisiite, reivivalgust, j\u00f5ulist liikumist, etendajate karjeid, laulu ja videoprojektsioone, ent j\u00e4\u00e4dud teema ja vormivahendite sisulisel m\u00f5testamisel poolele teele.<\/p>\n
Modeun Company vehklemisest inspireeritud t\u00f6\u00f6s \u201ePiste\u201c astusid tantsijad elavasse dialoogi valguse ja videoprojektsiooniga, esitades kaheksa abstraktset ja alapealkirjastatud stseeni v\u00f5i pilti. Koreograafia puhul oli \u00fclihuvitav j\u00e4lgida vehklemise kui spordi integreerimist liikumisse ja seda, missuguseid vehklemise liikumiselemente oli koreograaf v\u00f5imendanud ja edasi arendanud. Palju n\u00e4gi manipulatsioone raskuskandega, erisuguseid v\u00e4ikseid h\u00fcppeid-maandumisi, p\u00f5lvedest k\u00f5verdatud istes seisatusi ja torkelaadseid, inertsi kasutavaid \u017eeste. Taustal aimus ka m\u00f5tisklusi sportliku soorituse, sportlase sisepinge, valmisoleku ja saavutussurve teemal.<\/p>\n
Videolahendus ja lavastuse muu visuaalne k\u00fclg ei domineerinud liikumise \u00fcle, vaid andis lisam\u00f5\u00f5tme pooside fikseeritusele etenduse algusosades, aga ka l\u00f5pupoole j\u00e4rjest voolavamaks muutunud kehat\u00f6\u00f6le. Nii oligi laval n\u00e4htav otsekui liikuva keha ja pildi katkematu voog, ilma et kumbki oleks olnud \u00fcle koormatud. Vahest k\u00f5ige m\u00f5jusam oli valguse ja liikumise partnerlus kolme tantsijaga alaosas \u201eRada\u201c, kus valguses r\u00f5hutati geomeetriat: tekkis huvitav koosk\u00f5la kahem\u00f5\u00f5tmelise lavapinna ja kolmem\u00f5\u00f5tmelise liikumise vahel. Huvitav oli j\u00e4lgida sedagi, kuidas etenduse l\u00f5pupoole ja k\u00f5iki tantsijaid kaasavais stseenides l\u00e4ks liikumiskeel \u00fcha n\u00f5tkemaks, j\u00e4rjest enam lisandus sujuvust ja plastilisust, nii\u00a0et tantsijad n\u00e4isid l\u00f5puks siugjate organismidena.<\/p>\n
Sensei Isso Miura (Jaapan) butoh-lavastus, kuigi \u00f5igem oleks \u00f6elda rituaal, kandis sobivat pealkirja \u201eEluring\u201c. 88 aastaseks saav kunstnik, korraga \u00f5huliselt habras ja tugeva kohaloluga, sissepoole p\u00f6\u00f6ratud nii pilgus kui\u00a0ka olekus, rusikas k\u00e4ed vastuj\u00f5ust ja pingutusest kergelt v\u00e4risemas, heitis r\u00f5ivakihte j\u00e4rk-j\u00e4rgult maha, taustal jaapanikeelsed rituaalsed laulud. Veidi alla tunnist r\u00e4nnakut iseloomustas eaka etendaja haprus ja seejuures tugev kohalolu ja teadlikkus, butoh\u2019le kui kunstivormile omane piirilolek, eneset\u00fchjendamine ja rohkem kehastamine kui kujutamine. Kunstnik viis l\u00e4bi justkui rituaali, mille l\u00f5puosas kostunud jaapanikeelne karje (ainus s\u00f5naline osa kogu t\u00f6\u00f6s) t\u00e4hendab \u201ema olen siin\u201c. N\u00e4is, et etendaja siirdus taas looduseks, seades surma ja s\u00fcnni samale punktile n\u00e4htamatul, olemist olematusest eraldaval (v\u00f5i hoopis neid \u00fchendaval?) joonel.<\/p>\n
Butoh\u2019 kui \u00fcsna spetsiifilise kunsti\u00advormi tausta ja meetodeid oleks ehk v\u00f5inud siinsele publikule ka festivali kodulehel v\u00f5i \u00fchismeedias enne etendusi avada. Tallinnas j\u00e4i mulje, et m\u00f5ned l\u00e4\u00e4ne teatri ja pigem ekspressiivse kujutamislaadiga harjunud vaatajad olid kohale tulnud teistsuguste ootustega ning laval toimuv j\u00e4i neile kaugeks; seda oleks saanud leevendada eelneva kirjelduse v\u00f5i lisaselgitusega. T\u00f5en\u00e4oliselt m\u00f5jus Tartu etendus Jaani kirikus (Tallinna Sakala 3 majaga v\u00f5rreldes) rituaalsust ja kohalolu v\u00f5imendava ruumi t\u00f5ttu intensiivsemalt.<\/p>\n
Festivali viimane p\u00e4ev j\u00e4tkus kahe omavahel dialoogi astunud koreograafide-tantsijate soologa \u201eEksistentsi fragmendid\u201c. Heung Won Lee (L\u00f5una-Korea) ja Marine Fernandez (Leedu) demonstreerisid meisterlikku kehavaldamist, sujuvaid vahetusi ja \u00fcleminekuid erilaadsetesse liikumiskvaliteetidesse ning v\u00e4ga mitmek\u00fclgset tantsutehnilist p\u00f5hja. Fernandez esitas oma soolos k\u00fcsimusi naine olemise kohta ja kohati tuli meelde pinabauschilik f\u00fc\u00fcsiline teater, kus m\u00e4ngitakse kost\u00fc\u00fcmide, rollide ja irooniaga, kasutades \u00fchtlasi arhitektuurseid ja skulptuurseid koreograafialahendusi.<\/p>\n
Originaalsete liikumisleidude ja rikkaliku tantsulise s\u00f5navaraga \u00fcllatas ise\u00e4ranis Lee, kes oli sulandanud akrobaatilised p\u00f5randaelemendid \u00fcliekspressiivse ja visuaalselt p\u00f5neva k\u00e4te koreograafiaga. Koreograaf kaasas ka miimika: mingil hetkel oma peopesadesse n\u00e4od joonistanud, hakkas ta m\u00e4ngima mitmel eri kujutustasandil korraga, kasutades oma keha kui maastikku. N\u00e4is, et koreograaf on tarvitanud \u00e4ra k\u00f5ik v\u00f5imalused, mida pakub inimese keha anatoomia, rakendades nii liigeseid, j\u00e4semete\u00advahelisi nurki, jalataldu, l\u00f5uga kui\u00a0ka igat s\u00f5rme harvaesineva ja vaimustava detaili\u00adt\u00e4psusega. Tantsija k\u00e4ed muutusid kord kombitsateks, siis \u00e4mblikulaadseks, siis juba linnuks jne. N\u00e4htu j\u00e4ttis tunde, et tegu on koreograafias leiutaja, mitte lihtsalt koreograafi ja tantsijaga.<\/p>\n
Isso Miura, Teet Kase ja Kristjan Kannukese improvisatsiooniline etendus \u201eSillad\u201c m\u00f5jus meditatiivsusega: aeglusest ja m\u00f5\u00f5detud sammudest koorusid v\u00e4lja kohtumised, mida toonitas Kannukese omap\u00e4rane ja pingestatud vokaal. Siingi andis kogetule v\u00e4rvingu ennek\u00f5ike Isso Miura habras, ent v\u00e4ga kindel lavaline kohalolu ja siseenergia juhtimine. See kohalolu otsekui \u00fchendas Kase balleti\u00adtehnikast ja n\u00fc\u00fcdistantsust m\u00f5jutatud v\u00e4ljendusrikkamad liigutused ja Kannukese abstraktse helikeele ning kehtestas omal tasasel viisil ruumi tonaalsuse.<\/p>\n
Meditatiivse seisundi ja ruumi\u00adatmosf\u00e4\u00e4ri loomise taotlust v\u00f5is m\u00e4rgata enamiku \u201e1000\u00a0kure\u201c festivalil etendatud t\u00f6\u00f6de puhul. Vaikus, t\u00fchi ruum enne liigutust, j\u00e4tab igale \u017eestile m\u00f5jumiseks v\u00f5imaluse ning lubab vaatajal toimuvat p\u00e4riselt ja s\u00fcvenenult j\u00e4lgida. Meditatiivne keskendatus saab esile kerkida m\u00f5testatud vaikuses ja liigsest puhastatud ruumis, mis on seesugusena ka liigutuse ja kehat\u00f6\u00f6 aluseks.<\/p>\n
Aasia m\u00f5ttetraditsioonis on rohkem esil \u00fchendatud kehameel, see pole katkestatud l\u00e4\u00e4ne filosoofia ja kultuuri kartesiaanliku m\u00f5tte ja keha eristusega. Etendustel meenus ka jaapani kultuuris olulise viljaka t\u00fchjuse v\u00f5i t\u00fchja ruumi ehk ma kontseptsioon. Taoline t\u00fchjus on olemas nii mateerias, atmosf\u00e4\u00e4ris kui ka pausi kujul ajalises m\u00f5\u00f5tmes. T\u00fchjust tuleb hinnata, sest vaid selles olekus saab tekkida pilt. Valgus. Keha. Heli. Kajad. Etendaja hinget\u00f5mbed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aasia s\u00f5natu teatri festival \u201e1000 kurge\u201c 17.\u00a0\u2013 22.\u00a0XI Tallinnas ja Tartus. T\u00e4navusel Aasia s\u00f5natu teatri festivalil \u201e1000\u00a0kurge\u201c sai…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58141,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-58140","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115670404541745928","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58140"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58140\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58141"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}