![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116005h98e0t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nKen-Marti Vaher, te olete mitmekordne endine riigikogu liige, endine justiitsminister, endine siseminister ja ka endine erakonna peasekret\u00e4r. Eesti avalikust elust olete viimased aastad p\u00e4ris kaugel olnud. Kuidas pilt Eestist distantsilt paistab?<\/p>\n
Eesti pilt paistab tegelikult teatud elementides parem kui Euroopa s\u00fcdames. Eestis on h\u00e4mmastavalt turvaline v\u00f5rreldes L\u00e4\u00e4ne-Euroopaga.<\/p>\n
Kujutage ette sellist graafikut, mida t\u00f5en\u00e4oliselt paljud kuulajad on ka n\u00e4inud: L\u00e4\u00e4ne-Euroopa, mis 30 aastat tagasi tundus ju olevat turvaline paik kogu maailmas, kus inimesed k\u00e4isid rahulikult t\u00e4naval ringi, uksi polnud praktiliselt vaja lukustada ja nii edasi… Eestis plahvatasid pommid 90. aastate keskpaigas. T\u00e4na me oleme j\u00f5udnud selle 30 aastaga, paari p\u00f5lvkonna jooksul vastupidisesse olukorda, kus Eestis ei lukustata enam uksi mingites k\u00fclades, inimesed tunnevad ennast t\u00e4navatel rahulikult, aga Euroopa suurlinnades toimub ausalt \u00f6eldes selline m\u00f6ll, et ei usuks, kui ei oleks ise k\u00e4inud.<\/p>\n
Nii et ma \u00fctleks, mingeid elemente vaadates on Eestis tore, hubane, rahulik ja turvaline, aga loomulikult on asju, mis v\u00f5iks olla paremini.<\/p>\n
Kas Eestis on turvalisust piisavalt? Kui Eesti meediat, poliitikute ja ametnike, aga ka ajakirjanike s\u00f5nav\u00f5tte j\u00e4lgida, siis aeg-ajalt tundub, et turvalisust ei ole ikkagi piisavalt. Juhtub midagi, mingi \u00f5nnetus v\u00f5i kuritegu, siis leidub terve rida inimesi, kes \u00fctlevad, et selleks, et Eesti inimeste turvalisust parandada, tuleks \u00fcht v\u00f5i teist vabadust piirata. \u00d6eldakse, et meil on vabadust ikka liiga palju ja inimesed kasutavad seda kurjasti \u00e4ra, aga kui me kehtestaksime paar uut seadust v\u00f5i keeldu, siis l\u00e4heks elu veel paremaks.<\/p>\n
See, mida te kirjeldate, on v\u00e4ga t\u00e4pne ja kahjuks peab t\u00f5dema, et kogu viimase dekaadi on need suundumused Euroopas s\u00fcvenenud. S\u00f5na “turvalisus” on olnud loosungina paljudel keelel ja seda on toodud erinevates kohtades ettek\u00e4\u00e4ndeks.<\/p>\n
Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt, kui me vaatame tagasi viie aasta tagusesse koroonakriisi, siis seal oli kuulda turvalisuse juttu v\u00e4ga palju. Mulle endale tundub, et vabaduste \u00f5gvendamine sai koroonakriisist teatud m\u00e4\u00e4ral sellise hoo sisse, mida t\u00e4nap\u00e4eval, aastal 2025, ei suuda v\u00e4ga palju peatada.<\/p>\n
Kui te m\u00e4letate, siis k\u00f5ik see, mida riik tegi \u2013 lukustas \u00fchiskondi, pani koole kinni, m\u00e4\u00e4ras inimestele erinevaid sundusi peale \u2013, seda k\u00f5ike p\u00f5hjendati turvalisusega. Et inimeste peale peab m\u00f5tlema, ei ole v\u00f5imalik teistmoodi, kui inimest peab kaitsma tema enda eest.<\/p>\n
Vaadates sellele k\u00f5igele tagasi, siis oli hulk teadlasi, hulk arvamusliidreid \u2013 tegelikult selge v\u00e4hemus loomulikult \u2013, kes \u00fctlesid juba aastal 2020, 2021 ja 2022, et vabandust, \u00fchiskondade lukustamine on hullumeelsus. \u00c4rge tehke seda!<\/p>\n
Need olid kommunistlikust Hiinast p\u00e4rit sammud, mida Euroopa kahjuks tulihingeliselt ja v\u00e4ga kiiresti \u00fcle v\u00f5ttis. Seda tegi ka Ameerika. M\u00e4letame seda 2020. aasta selgelt transiseisundit, mis maailmas valdavaks sai. See t\u00f5i tegelikult kaasa selle, et viiruse tekitatud kahju oli v\u00e4iksem, kui inimeste endi tekitatud kahju k\u00f5ikv\u00f5imalike sunduste, piirangute ja muuga.<\/p>\n
Ise m\u00e4letan 2020. aasta algust, kui esimesed piirangud tulid. Ma kirjutasin \u00fche arvamusloo \u2013 olin ise v\u00e4ga skeptiline ja pessimistlik \u2013 ning ennustasin, et kui see viiruselaine l\u00e4bi saab, on selleks ajaks kindlasti tekkinud selge risk, et osa kehtestatud piirangutest v\u00f5ivad kehtima j\u00e4\u00e4da. L\u00f5petasin niimoodi, et tahaks v\u00e4ga loota, et k\u00f5ik need vabadused on meil p\u00e4rast haiguse lahkumist alles, mis meil ka praegu on. N\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele v\u00f5ttes: mingis m\u00f5ttes jah, seadusandlikul tasandil Eestist r\u00e4\u00e4kides ongi alles, aga hoiakud on ikkagi v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral muutunud. Vabaduste kadu v\u00f5i \u00f5gvendamine, nagu te \u00fctlesite, ei tulnud mitte niiv\u00f5rd l\u00e4bi seaduste muutmise, kuiv\u00f5rd l\u00e4bi poliitikute, ametnike ja mingil m\u00e4\u00e4ral ka avalikkuse hoiakute muutuse.<\/p>\n
T\u00e4pselt \u00f5ige. Teisalt, vaadates positiivset poolt, ma arvan, et paljud inimesed said ka endale teatud \u00e4ratuskella v\u00f5i hakkasid tajuma, et vaadake, kui \u00f5hukene on see piir, kus lipsustatud tsiviliseeritus v\u00f5ib langeda h\u00e4sti kiiresti barbaarsusse.<\/p>\n
Seesama n\u00e4ide, mis me r\u00e4\u00e4kisime \u00fchiskondade lukustamisest ja k\u00f5ikidest koroonameetmetest, mille kahju on m\u00f5\u00f5tmatu ja mille haavu lakutakse siiamaani erinevates \u00fchiskondades maailmas \u2013 see on andnud paljudele m\u00f5tlejatele ja inimestele, kes vabadust hindavad, selge indikatsiooni.<\/p>\n
Peab olema v\u00e4ga t\u00e4helepanelik ja ettevaatlik, et mitte uskuda pimesi neid jutte, mis \u00fctlevad, et me peame tegema neid asju turvalisuse nimel ja meil ei ole mitte midagi muud teha. Et riik peab v\u00f5tma teil vabadusi v\u00e4hemaks, \u00f5igusi v\u00e4hemaks, peab seadma \u00fchte piirangut, teist piirangut, suurendama digitaalset j\u00e4lgimist ja nii edasi.<\/p>\n
Ma arvan, et inimesed on ettevaatlikumad, sest nad on saanud v\u00e4ga tugeva praktilise kogemuse.<\/p>\n
V\u00f5tame sellise n\u00e4ite: ma arvan, et paljud m\u00e4letavad Suurt Barringtoni deklaratsiooni, millele kirjutas alla \u00fcle saja tuhande arstiteadlase \u00fcle maailma. Nemad hoiatasid \u00fchem\u00f5tteliselt 2020. aasta s\u00fcgisel, et \u00e4rge lukustage \u00fchiskonda, \u00e4rge seadke piiranguid, sest viirust ei ole v\u00f5imalik kotiga p\u00fc\u00fcda. Selle algatasid m\u00e4letatavasti kolm Inglise ja Ameerika tunnustatud professorit. T\u00e4naseks on mitmed nendest juhtivatel positsioonidel Ameerikas ja nende p\u00f5hiline s\u00f5num oligi ju see, et andke andeks, meil ei ole v\u00f5imalik teha ratsionaalseid juhtimisotsuseid riigi tasandil emotsioonidele ja hirmule tuginedes. Aga t\u00e4pselt see oli, mis toimus aastal 2020.<\/p>\n
Kahjuks see, mida te praegu kirjeldasite, siis hoiakute m\u00f5ttes on see hirmu\u00f5hustik ikkagi mingil kujul j\u00e4tkunud.<\/p>\n
Jah, koroonakriis on selja taga, aga n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gitakse hoopis teistest kriisidest ja p\u00f5hjendatakse mingite teiste kriisidega. V\u00f5tame n\u00e4iteks selle n\u00e4dala viimase arengu, mis toimus Euroopa parlamendis ja ka Euroopa n\u00f5ukogus. N\u00fc\u00fcd on Euroopa sisse seadmas chat control-i ehk tahetakse hakata piirama inimeste digitaalset toimetamist internetimaailmas ja sotsiaalmeedias.<\/p>\n
P\u00f5hjendatakse seda loomulikult sellega, et on vaja kedagi kaitsta, turvalisust on vaja suurendada ja inimeste sotsiaalmeedia tegevust on vaja ohjeldada. See on t\u00e4pselt seesama retoorika, mida me oleme kahjuks juba kuulnud.<\/p>\n
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
M\u00f5nes kohas on see juba tegelikkuseks saanud. Austraalias, kui ma n\u00fc\u00fcd \u00f5igesti aru saan, tuleb enne seda, kui piltlikult \u00f6eldes midagi guugeldama asuda, oma vanuse t\u00f5estamiseks ennast tuvastada. Ega Eestis me Euroopa Liidu liikmena sellest v\u00e4ga kaugel ei ole. Siin on ju k\u00e4inud l\u00e4bi plaan, et samamoodi tuleks sotsiaalmeedia kasutamine alaealistele \u00e4ra keelata. See ei ole k\u00fcll kuhugi j\u00f5udnud veel, aga need plaanid on. Tegelikult t\u00e4hendab see, et ka need inimesed, kes on n\u00e4iteks 55 aastat vanad, peavad selleks, et sotsiaalmeediat kasutada, ennast iga kord sotsiaalmeediateenuse pakkuja juures isikustama. Mis t\u00e4hendab seda, et iga kord, kui ma n\u00e4iteks avan Instagrami ja tahan sealt oma s\u00f5prade pilte vaadata, siis ma pean sisestama mingisuguse koodi v\u00f5i t\u00f5endama oma isikut mingil muul moel, millest j\u00e4\u00e4b j\u00e4lle j\u00e4lg maha. Milleks seda vaja on? V\u00e4ga raske m\u00f5ista.<\/p>\n
Ma arvan, et kahjuks see m\u00e4rks\u00f5na, milleks seda vaja on, on suurem kontroll.<\/p>\n
Ehk me j\u00f5uame siin sellise arhailise teema juurde, milleks on v\u00f5imu vastandumine \u00fcksikisikule. V\u00f5imul on suundumus \u2013 ja v\u00f5imul olevatel persoonidel on alati suundumus \u2013 oma kontrolli ja voli suurendada. Loomulikult tuleb see kellegi arvelt, ja see tuleb \u00fcksikisikute arvelt.<\/p>\n
Nii et k\u00f5ik need suundumused, mida me maailmas n\u00e4eme… Kommunistlik Hiina on suurep\u00e4rane n\u00e4ide sellest, millist kahju ja millist kontrolli on v\u00f5imalik \u00fchiskonna \u00fcle saavutada moodsate digitaalsete vahenditega. See on hirmutaval kombel imbumas ka l\u00e4\u00e4nemaailma.<\/p>\n
Nagu me mainisime, 20. aastal Hiina eeskujul v\u00f5eti \u00fcle \u00fchiskondade lukustamine \u2013 m\u00f5nes kohas totaalsem, m\u00f5nes kohas natuke v\u00e4hem totaalsem. N\u00fc\u00fcd me n\u00e4eme, et digitaalse kontrolli j\u00e4ljed ja p\u00fc\u00fcdlus on j\u00f5udmas Euroopasse. Ausalt \u00f6eldes \u00fcldse ei tahaks sellist \u00fchiskonda. Ma arvan, et see on iga m\u00f5tleva inimese jaoks punane r\u00e4tik. J\u00e4llegi, kui keegi ei usu \u2013 kui on umbusklik, ja alati tuleb olla umbusklik ja skeptiline \u2013, siis vaadake, mis Hiinas t\u00e4na toimub.<\/p>\n
Me teame, mis ideoloogia Hiinas valitseb: on paigaldanud minimaalselt 500 miljonit kaamerat, millega on loodud \u00fclehiinaline j\u00e4lituskaamerate s\u00fcsteem. See t\u00e4hendab praktiliselt \u00fchte kaamerat iga kolme isiku kohta selles \u00fchiskonnas. Sisse on seatud sotsiaalne krediit, mis on reaalsus ja praktika inimeste igap\u00e4evases elus. Kes oma sotsiaalset krediiti ei t\u00e4ida, kes ei ole piisavalt krediiti kogunud, selle \u00f5igusi piiratakse silmapaistvalt. Loomulikult on see peamiselt suunatud v\u00f5imukriitikute vastu. See on niiv\u00f5rd ilmselge, et see on see v\u00e4ike v\u00e4hemus, kes on julgenud alati vastu panna, aga n\u00fc\u00fcd, et teha seda neile veelgi ebameeldivamaks, minnakse inimeste elude kallale. See on see digitaalne d\u00fcstoopia, kuhu kahetsusv\u00e4\u00e4rselt mingid \u00fchiskonnad on liikumas.<\/p>\n
Aga vabas ja demokraatlikus \u00f5igusriigis, nagu enamik Euroopa riike on, ei tohiks selline asi v\u00f5imalik olla?<\/p>\n
T\u00e4pselt \u00f5ige. Me k\u00f5ik eeldame, et see ei tohiks t\u00f5esti olla v\u00f5imalik, aga vaadake, aastal 2021 me n\u00e4gime, kuidas see oli v\u00f5imalik. Igasugused kriisid on ilmselgelt ettek\u00e4\u00e4ne seada sisse erakordseid meetmeid. Aga ma \u00fctleks, et v\u00f5ib-olla k\u00f5ige ebameeldivam osa siin on just nimelt hirmu\u00fchiskonna suurendamine.<\/p>\n
Ma toon veel \u00fche n\u00e4ite, mis on minu arust v\u00e4ga valus teema Euroopas t\u00e4na. See on loomulikult vihak\u00f5ne. See nii-\u00f6elda hate speech on t\u00e4na halvamas normaalselt toimivat vaba \u00fchiskonda Suurbritannias ja Saksamaal n\u00e4iteks sellisel m\u00e4\u00e4ral, et inimesi pannakse reaalselt vangi. Hord politseinikke tuleb varahommikul inimeste uste taha, et konfiskeerida nende arvuteid ja viia inimesed kinnipidamisasutusse sellep\u00e4rast, et nad on s\u00e4utsunud midagi, mis v\u00f5imudele ei sobi v\u00f5i mis on konkreetsele regulatsioonile mittevastav.<\/p>\n
Kas te kujutate ette, millises seisus me Euroopas t\u00e4na oleme? Iga p\u00e4ev on v\u00f5imalik lugeda selle kohta, mis toimub Suurbritannias: kuidas inimesi s\u00e4utsude eest ahistatakse, piiratakse, vangistatakse, trahvitakse ja nii edasi. Ja see ongi siis n\u00fc\u00fcd see s\u00f5navabadust hindav vaba ja demokraatlik \u00fchiskond, mida me ju eeldame, et Euroopa peaks olema. Aga kahjuks reaalsus on t\u00e4na juba hoopis teine.<\/p>\n
S\u00f5navabaduse ainus m\u00f5te p\u00f5him\u00f5ttena saabki olla see, et inimesed saaksid \u00f6elda asju, mis on kellelegi ebameeldivad. Kui s\u00f5navabadus seisneks selles, et me saaksime \u00fcksteisele \u00f6elda ainult meeldivaid asju, siis oleks see vist mingi muu asi.<\/p>\n
K\u00f5ige kummalisem selle juures ongi, et end liberaalideks nimetavad isikud erinevates riikides on v\u00e4ga palju kaugenenud nendest p\u00f5him\u00f5tetest, mida John Stuart Mill fikseeris oma suurep\u00e4rases essees “On Liberty” (“Vabadusest” \u2013 toim.). Ta \u00fctles, et kui kasv\u00f5i \u00fcks inimene on teisel arvamusel kui enamus, siis on sellel \u00fchel inimesel \u00f5igus oma arvamusele ja tema vaigistamine on v\u00e4\u00e4r. T\u00e4pselt sama v\u00e4\u00e4r, kui see, kui see \u00fcks inimene saaks v\u00f5imule ja vaigistaks selle enamuse, kes temaga ei n\u00f5ustu.<\/p>\n
Nii et siin ei olegi mingit muud k\u00fcsimust, kui kogu maailmas v\u00f5i Euroopas eriti v\u00f5tta au sisse Ameerika p\u00f5hiseaduse esimese paranduse p\u00f5him\u00f5te ehk siis s\u00f5navabadus peaks olema t\u00e4ielikult kaitstud. See peaks Euroopas olema p\u00fcha, aga kahjuks ta seda ei ole.<\/p>\n
Positiivne on see, et Eestis ei ole 15 aasta jooksul paljudest katsetest hoolimata \u00f5nnestunud vihak\u00f5ne seadust seaduseks vormida. Negatiivne aspekt on muidugi see, et Br\u00fcssel pidevalt n\u00f5uab Eestilt seda ja \u00e4hvardab meid ka trahvidega. Seda on toonud siin ka niinimetatud liberaalsed poliitikud p\u00f5hjenduseks, miks me mitte mingil juhul ei saa j\u00e4tta seda seadust vastu v\u00f5tmata. Seda on proovitud teha kolm v\u00f5i neli korda.<\/p>\n
Ma v\u00e4ga loodan, et Eesti j\u00e4\u00e4b oma seisukohtadele kindlaks, see t\u00e4hendab, et Eesti parlamendis ei leidu enamust, mis selle absoluutselt vildaka seaduse v\u00f5iks vormida reaalseks aktiks. Me \u00f5pime nendest tohututest vigadest, mida on tehtud Saksamaal, \u00dchendkuningriigis, Prantsusmaal ja teistes Euroopa riikides, kus tegelikult s\u00f5navabadus on selgelt kadumas.<\/p>\n
Ma tahaksin kahte asja siin t\u00e4iendada. Esimene on see, et ega k\u00fcsimus ei ole sugugi ainult end liberaalsena m\u00e4\u00e4ratlevates poliitikutes. N\u00e4iteks Suurbritannia n\u00e4itel: k\u00f5ige rajumad koroonaaegsed piirangud tegi tegelikult ju Suurbritannias peaminister Boris Johnson, kes minule oli tuntud pikka aega kui klassikaliste liberaalsete vaadete kandja. P\u00e4rast seda on erinevad Suurbritannia valitsused nii vasakult kui paremalt enam-v\u00e4hem samasuguseid asju seal teinud.<\/p>\n
Pigem on asi selles, et on eliit, mingi ametnike ja poliitikute omavahel l\u00e4bi p\u00f5imunud kiht, kes ei evigi klassikalises m\u00f5ttes selget maailmavaadet. Nad nimetavad ennast \u00fchel v\u00f5i teisel viisil, aga need otsused v\u00f5i valikud, mis tehakse, on vaatamata valitsuste ja erakondade vahetumisele suhteliselt sarnased.<\/p>\n
See on \u00f5ige. Ja j\u00e4llegi, hirmul on v\u00e4ga suur roll sellisel emotsionaalsel \u00fclereageerimisel ja v\u00e4ga suur roll s\u00e4\u00e4raste regulatsioonide sisseseadmisel. Nagu te t\u00f5ite ka n\u00e4ite Suurbritanniast: t\u00f5esti, Boris Johnson allus, ma \u00fctleks, sellisele hirmumassile ja tegi need otsused, mis l\u00f5puks viisid ta ka v\u00f5imult.<\/p>\n
Silmakirjalikkus tuli v\u00e4ga kiiresti esile: oli teatud kontingent \u00fchiskonnas, kellele olid lubatud piirangute rikkumised, ja kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskond pidi alluma nendele p\u00f6\u00f6rastele piirangutele, millega inimesed reaalselt kannatasid ja kaotati ka elusid.<\/p>\n
Miks ma t\u00f5in just selle niinimetatud liberaalseks nimetatavate poliitiliste j\u00f5udude n\u00e4ite?<\/p>\n
Marksistlikelt sotsialistidelt k\u00f5ik ootavadki v\u00f5i k\u00f5ik teavad, et nende arusaam \u00fchiskonnast ja riigist on sundusele suunatud. Marksistide, mis kahjuks Euroopas ja Ameerikas v\u00f5tavad noorte seas v\u00f5ib-olla rohkem kandepinda, p\u00f5hiline k\u00e4sitlus on ju v\u00e4ga lihtne: riik teab; inimene on rumal; riik teab, kuidas inimene peaks oma elu elama \u2013 millega ta peaks s\u00f5itma, mida ta peaks tarbima ja nii edasi \u2013, aga inimene ei suuda oma elu reguleerida.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3115981hf8e4t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kuulge, aga see ei ole ju mingi marksistlik p\u00f5him\u00f5te. Me n\u00e4eme seda siin Eestis iga p\u00e4ev, et riik \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, kes seda esindab, kas poliitik v\u00f5i ametnik \u2013 alati teab. Ta teab, mis on inimesele hea: kas inimene peaks s\u00f6\u00f6ma saia v\u00f5i ei peaks, kas ta peaks s\u00f5itma autoga v\u00f5i mitte, kuni selleni v\u00e4lja, mis kell ta peaks t\u00f6\u00f6le v\u00f5i kooli minema ja kuidas ta oma kodus peaks midagi tegema.<\/p>\n
Jah, aga ma arvan, et see ongi marksismist alguse saanud p\u00f5him\u00f5te ja v\u00e4ga lihtne libastumistee.<\/p>\n
Sest kui me m\u00f5tleme j\u00e4llegi selle peale, milleks riik \u00fcldse loodud on \u2013 ta on loodud selleks, et kaitsta \u00fcksikisikute vabadusi ja \u00fcksikisikute eneseteostamise \u00f5igust. Digitaalses moodsas \u00fchiskonnas peaks olema v\u00e4ga selge arusaam: inimesed peavad k\u00f5ike teadma v\u00f5imust ja riigist; v\u00f5imud ei pea teadma oma \u00fchiskonnaliikmetest sisuliselt midagi. V\u00f5i kui nad teavad, siis need peavad olema v\u00e4ga selgelt defineeritud erandid. T\u00f5esti erandid.<\/p>\n
T\u00e4na kahjuks digitaalses moodsas maailmas, igasuguste regulatsioonide r\u00e4gastikus, me liigume t\u00e4pselt vastupidisesse olukorda, kus v\u00f5imu juures olijad \u2013 nii nagu te \u00f5igesti viitasite \u2013 arvavad, et nad on eksimatud, seavad \u00fcha suuremaid piiranguid, arvavad, et inimesed ei saa oma eludega ise hakkama, ja ahistavad sellega kogu \u00fchiskondlikku debatti, heaolu, majanduse toimimist ja nii edasi.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides vabadustest ja sellest, missugused on olnud suundumused reaktsioonina erinevatele hirmudele ja kriisidele vabas maailmas ja Euroopas, siis Eesti paistab selles kontekstis ju p\u00e4ris hea v\u00e4lja. Mitte ainult turvalisuse m\u00f5ttes, vaid ka nende samade vabaduste m\u00f5ttes. Seesama n\u00e4ide, et vihak\u00f5ne piirangute komplekti pole Eestis \u00f5nnestunud poliitikute vastuseisu t\u00f5ttu rakendada. Ajakirjandusvabaduse kallale ei ole Eestis mindud v\u00f5rreldaval viisil n\u00e4iteks m\u00f5ne meie naaberriigiga. V\u00f5ib-olla k\u00f5ige reljeefsema n\u00e4itena v\u00f5iks \u00f6elda seda, et eestlane on ka v\u00e4ga skeptiline uskuma kliimakriisi, mis on kohati v\u00f5tnud ideoloogilise, poolreligioosse m\u00f5\u00f5tme l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas. Eestis on asjad ju tegelikult paremini, meil on poliitikutel siiski selgroogu, iseseisvust ja avalik arvamus loeb. See on tore. Isegi koroona ajal meil olid piirangud oluliselt v\u00e4iksemad kui n\u00e4iteks Saksamaal, aga muidugi suuremad kui Rootsis.<\/p>\n
Nii on. Ma julgeks v\u00f5ib-olla esitada sellise h\u00fcpoteesi, et Eestis on t\u00f5esti l\u00e4inud h\u00e4sti teatud arvamusliidrite vastuseisu t\u00f5ttu ja teatud poliitikute vastuseisu t\u00f5ttu kehtestada Eestis sarnaseid piiranguid ja regulatsioone, mida on teinud mitmed teised Euroopa riigid. Jah, meil on l\u00e4inud paremini, aga see j\u00e4\u00e4 on v\u00e4ga \u00f5huke ja libastumine teises suunas on v\u00f5rdlemisi kerge tulema.<\/p>\n
Ma arvan, et me peame k\u00f5ikide vahenditega kaitsma neid \u00f5igusi, mis on inimestel, ja austama p\u00f5hiseaduses kirja pandut, mis \u00fctleb ju v\u00e4ga pika loeteluna inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste ja p\u00f5hivabaduste kohta v\u00e4ga palju ja v\u00e4ga sisukat.<\/p>\n
N\u00e4iteks s\u00f5navabaduse osas on Eestis selge k\u00e4sitlus siiamaani olnud ja ma loodan, et seda kunagi ka ei muudeta. See on \u00fcsna sarnane Ameerika \u00dchendriikide esimese parandusega, n\u00fc\u00fcd mitte k\u00fcll p\u00f5hiseaduse tasandil \u2013 p\u00f5hiseaduse tasandil meil sellist kaitset ei ole. Siin viidatakse karistusseadustikule. Karistusseadustik on Eestis minu hinnangul t\u00e4iesti piisav: ainult kui on olemas otsene vahetu oht, on v\u00f5imalik minna tegelikult s\u00f5navabaduse kallale. Need on \u00e4\u00e4rmiselt erandlikud juhtumid. Teistel kordadel ei saa inimesi tsenseerida ja ammugi mitte kriminaalkorras karistada.<\/p>\n
Nii et meie oleme hoidnud \u2013 ainult teatud isikute vastupanu t\u00f5ttu, kellel on \u00f5nnestunud ka argumenteerida oma seisukohti \u2013 sellist ikkagi keskmiselt vabamat seisu kui mitmedki teised L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, keda me oleme siiamaani seadnud eeskujuks.<\/p>\n
Tundub, et praegu on ka maailmas tervikuna asjad pigem vastassuunas liikumas v\u00f5rreldes selle perioodiga, mis oli seal aastatel 2018\u20132022. Samast rohep\u00f6\u00f6rdest v\u00f5i kliimapoliitikast r\u00e4\u00e4kides: Ameerika \u00dchendriigid on kiiresti sellest loobumas v\u00f5i tegelikult juba loobunud. Euroopas on Euroopa Liidu liikmesriikide seas ilmselt v\u00e4lja kujunemas mingit sorti enamus, kes v\u00e4hemasti on skeptiline selles suhtes, kas maksudega on v\u00f5imalik kliimamuutust \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata. Need on ju k\u00f5ik positiivsed m\u00e4rgid.<\/p>\n
Tegemist on, jah, CO2-p\u00f6\u00f6rdega \u2013 “rohe” on see ilus loosung, mis sinna k\u00fclge on kleebitud. Reaalselt k\u00e4ib jutt CO2-st, sellest n\u00e4htamatust gaasist, mis moodustab atmosf\u00e4\u00e4ris 0,04 protsenti. Sellest 0,04 protsendist maksimaalselt k\u00fcmme protsenti on inimtekkeline ja sellest k\u00fcmnest protsendist maksimaalselt k\u00fcmme protsenti emiteerib Euroopa Liit oma 500 miljoni elanikuga. Kui te panete n\u00fc\u00fcd need numbrid mingisugusesse m\u00f5testatud reaalsesse konteksti, siis ma arvan, iga\u00fcks saab aru, kui absurdsest asjast \u00fcldse r\u00e4\u00e4gitakse.<\/p>\n
Absurdsest just selle t\u00f5ttu, et CO2 p\u00f5hjendusega tahetakse tulla inimeste elude kallale. Tahetakse \u00f6elda meile ette, mida me peame s\u00f6\u00f6ma, kui palju du\u0161i all k\u00e4ima, millisel aastaajal \u2013 kui \u00fcldse \u2013 minema reisima, millise s\u00f5iduvahendiga s\u00f5itma ja nii edasi. Ja peale selle tahetakse veel nende samade p\u00f5hjendustega sisuliselt ju hukata reaalne majandus.<\/p>\n
Kahjuks Euroopa on t\u00e4na liikunud selgelt allak\u00e4igu suunas. Maailmas j\u00e4\u00e4dakse konkurentsiv\u00f5imelt kordades alla Ameerika \u00dchendriikidele. Ma ei hakka isegi idapoolsematest riikidest, Hiinast ja Indiast r\u00e4\u00e4kima.<\/p>\n
V\u00f5rdlus Ameerika ja Euroopa vahel saab olla meie p\u00f5hiline m\u00f5\u00f5dupuu ja siin ei ole Euroopal mitte midagi ette n\u00e4idata, v\u00e4lja arvatud suurep\u00e4rased loosunglikud v\u00e4ited CO2 ohjeldamisest ja kotti panekust. Aga majandus kiratseb ja inimesed saavad \u00fcha rohkem kannatada, kui s\u00e4\u00e4rased piirangud kehtestatakse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116002hf65ft24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Mida peaks Euroopa tegema? Euroopa ei ole loomulikult tervik, siin on vaatamata kogu Euroopa Liidu integreerituse tasemele nii suured riigid \u2013 Saksamaa, Prantsusmaa, suured majandused \u2013 kui ka v\u00e4iksemad. Aga v\u00e4ljakutsed on k\u00f5igil samad, kui vaatame Ameerika \u00dchendriikide poole. Konkurentsiv\u00f5ime osas on pilt v\u00e4ga halb, aga tuleme lihtsamate eluliste n\u00e4idete juurde. Elektri hind erineb Ameerika \u00dchendriikidega v\u00f5rreldes, s\u00f5ltuvalt osariigist, vist umbes neli korda. Maagaasi hind erineb lausa kuus korda. Energiasisendite hinnad ei erine mitte 20\u201330 protsenti, vaid neli kuni kuus korda. See tundub kaunis lootusetu olukord \u2013 sellise eeldusega ei olegi v\u00f5imalik Ameerika \u00dchendriikidele j\u00e4rele j\u00f5uda.<\/p>\n
Nii see on, v\u00e4ga \u00f5ige. Energeetika ongi p\u00f5hiline \u2013 see on niiv\u00f5rd oluline sisend kogu majanduse toimimisele. Kui energiahinnad h\u00fcppavad lakke, nii nagu on toimunud sellistes riikides nagu Saksamaa, kes vabatahtlikult ja enesetapjalikult lasi \u00f5hku uskumatult kenasti toimivad energiaallikad. Ja Suurbritannia, kus on praegu vist Euroopa k\u00f5ige k\u00f5rgemad elektrihinnad \u2013 siis ei saagi midagi teha, kui on s\u00e4\u00e4rane suhtumine.<\/p>\n
P\u00f5hiline ongi k\u00f5igepealt aru saada, et niinimetatud taastuvenergia ei ole lahendus. Ratsionaalselt k\u00e4ituvad \u00fchiskonnad ei tee seda, et lasevad sisuliselt puruks vanad energiakandjad enne seda, kui uued ei ole \u00fcldse hakanud toimima. Peale selle ei kata tuul ja p\u00e4ike energiavajadust, kaugeltki mitte. See on sisuliselt v\u00f5imatu ja seda on n\u00e4ha Euroopa erinevates riikides.<\/p>\n
Energiavajadus on \u00e4\u00e4rmiselt suur, aga on selge, et teatud ideoloogid, kes kannavad sellist marksistlikku k\u00e4sitlust, nad annavad kogu olukorrale tagurpidi k\u00e4sitluse, ehk me ei peagi arenema, majandus ei peagi liikuma edasi; vaja on tekitada degrowth ehk tasaareng \u2013 ja milleks \u00fcldse nii palju tarbida? Kui k\u00f5ike seda kuulda, siis see arrogantsus on muidugi silmapaistev, vaadates eriti nende inimeste otsa, kes peavad iga p\u00e4ev ots otsaga kokku tulema. Energeetika hind on nende inimeste toidulaual niiv\u00f5rd suure osakaaluga, et ilma reaalseid lahendusi pakkumata ja energeetikat korda saamata ei ole v\u00f5imalik majandust t\u00f5usule viia.<\/p>\n
Aga r\u00e4\u00e4gime Eestist \u2013 mida Eesti peaks selles olukorras ette v\u00f5tma? Tegelikult on ju v\u00e4ga keeruline minna n\u00e4iteks peaministril Euroopa Ministrite N\u00f5ukogu kohtumisele ja \u00f6elda, et Eesti pole n\u00f5us \u00fche, teise ega kolmandaga; tehke k\u00f5ik teistmoodi, Saksamaa on rumal ja enesetapjalik, Prantsusmaa ei saa millestki aru \u2013 see ei ole vist v\u00e4ga tulemuslik.<\/p>\n
K\u00f5ik algab p\u00f5him\u00f5ttelistest hoiakutest, mis omakorda algavad ratsionaalsetest kaalutlustest. K\u00f5ige kehvem lugu ongi see, et kogu seda kliimakriisi iseloomustab v\u00e4ga suur emotsionaalsus. Ma julgeks \u00f6elda isegi mitte poolreligioossus, vaid religioossus \u2013 teatud sektantlik k\u00e4sitlus sellest, mis on saatanast. CO2 on kuulutatud saatanaks, saatanast p\u00e4rit produktiks v\u00f5i gaasiks, mille peame igal juhul kotti p\u00fc\u00fcdma. Siis on vaja kotti p\u00fc\u00fcda k\u00f5ik hingavad inimesed, sest CO2 emiteerime me k\u00f5ik.<\/p>\n
Aga see ei anna meile kahjuks n\u00f5u, mida peaks h\u00fcpoteetiline Eesti peaminister, keskkonnaminister v\u00f5i energeetikaminister teiste Euroopa kolleegide seas \u00fctlema v\u00f5i tegema?<\/p>\n
Ma arvan, et see k\u00f5ik algab koost\u00f6\u00f6st. Euroopas on koost\u00f6\u00f6 ja sarnaseid k\u00e4sitlusi omavad valitsusjuhid suur j\u00f5ud.<\/p>\n
K\u00f5igepealt me peame aru saama, millised on reaalsed faktid. Reaalne fakt, mis on t\u00e4na laual, on see, et energeetika vajab tegelikke, toimivaid lahendusi. Toimiv lahendus ei ole see, kui l\u00f5hutakse \u00e4ra vana ja tuuakse asemele need energiaallikad, mis tegelikult energiavajadust ei rahulda. Sealt hakkab nendest p\u00f5hihoiakutest asi pihta.<\/p>\n
Kui need p\u00f5hihoiakud on saanud selgeks ja vaadatakse faktidele otsa, siis saab teha juba regionaalset koost\u00f6\u00f6d sarnast k\u00e4sitlust omavate riikidega. Ja kindlasti tuleb hinnata meie oma ressursse. Eestis on olemas ressursid, mida on v\u00f5imalik kasutada. Ma arvan, et see on asi, millele tuleks samuti valeh\u00e4bita otsa vaadata.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3115996ha046t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kas kuskil Eesti l\u00e4hiajaloos on v\u00f5imalik kindlaks m\u00e4\u00e4rata punkt, kus Eesti unustas oma rahvuslikud huvid \u2013 kasv\u00f5i kitsalt majanduslikus m\u00f5ttes \u2013 ja ei esindanud neid enam suhtluses teiste Euroopa riikidega? Nagu mitmed poliitikudki on \u00f6elnud, rakendatakse Eestis neid samu Euroopa regulatsioone igaks juhuks 20 protsenti kangemana, kui need Euroopast \u00fcldse tulevadki.<\/p>\n
Selline tunnetus v\u00f5i taju on paljudel, kes on kokku puutunud otsustusprotsessidega \u2013 see \u00fclim agarus.<\/p>\n
Aga kus see muutus tuli, kus see juhtus? Seal peab olema mingi \u00fchiskondlik p\u00f5hjus, nagu ei olnud ju niimoodi, et \u00fchel hetkel inimesed muutusid teistsuguseks?<\/p>\n
Inimesed ei muutu jah nii kiiresti, see on t\u00e4iesti \u00f5ige. Ju siis teatud ametkonnad ja ametnikud, kes pidasid oma kohustuseks olla v\u00e4ga regulatsioonide kesksed ja v\u00f5tta \u00fcle k\u00f5ik, mis v\u00f5imalik \u2013 ja v\u00f5ib-olla veel natukene rohkemgi \u2013 said oma tahtmise. Sellest need hoiakute muutused ka tekkisid.<\/p>\n
Eesti \u00fchiskonnas on \u00fcks probleemne osa see, et kogu aeg sisendatakse meile \u2013 ka juhtimise ja otsustamise tasemele \u2013, et me oleme ju nii v\u00e4ikesed, meist ei s\u00f5ltu mitte midagi, peaasi, et me ellu j\u00e4\u00e4me. Teatud selline mentaalne hirmu\u00f5hustik ja alateaduslik kompleks, et me t\u00f5esti oleme ju nii v\u00e4ikesed, et jumala p\u00e4rast, et n\u00fc\u00fcd meie p\u00e4rast midagi ei j\u00e4\u00e4 tegemata v\u00f5i et meile n\u00fc\u00fcd n\u00e4puga ei n\u00e4idata.<\/p>\n
Selle asemel, et saada aru: regionaalselt on Eesti muidugi pisikene, aga me saame olla m\u00f5jukad siis, kui me teeme koost\u00f6\u00f6d oma regiooni tugevate j\u00f5ududega. Ma arvan, et Poola on Eesti jaoks j\u00f5ud, millega tuleks v\u00e4gagi arvestada ja koost\u00f6\u00f6d teha. Baltikumist r\u00e4\u00e4kimata, P\u00f5hjamaad loomulikult. Kui kogu see p\u00f5hja-ida regioon kokku panna, siis see on j\u00f5ud, millega L\u00e4\u00e4ne-Euroopa ja ka Br\u00fcssel peaksid arvestama. Kui selles regioonis saab ratsionaalsus ja m\u00f5istlikkus \u00fcha rohkem ausse sellise sektantliku ja emotsionaalse suhtumise ees, siis ma arvan, et tulevik ei ole nii nukker, nagu see t\u00e4na tundub.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kisime ametnikest ja poliitikutest. Ametnike k\u00e4es on j\u00e4rjest rohkem v\u00f5imu ja tundub, et see proportsioon j\u00e4rjest kasvab. Riigikogu ammugi ei ole see koht, kus tehakse olulisi otsuseid \u2013 v\u00e4hemasti mitte liiga tihti. Riigieelarve, aasta t\u00e4htsaim seadus, on dokument, mille puhul enamus riigikogu liikmeid tunnistab t\u00e4iesti ausalt, et nad ei loe seda, kuna nad ei ole v\u00f5imelised sellest aru saama. Kui nad tahaksidki mingeid muutusi teha, siis see on koostatud sellise mudeli alusel, et sellest ei k\u00e4i \u00fcksiku riigikogu liikme j\u00f5ud \u00fcle. Ma arvan, et paljudes viimase aja vabadust ja turvalisust k\u00e4sitlevatest n\u00e4idetest on n\u00e4ha, kuidas ametnikud on ministrile pannud ette mingi eeln\u00f5u, millest too midagi aru ei saa \u2013 n\u00e4iteks siseminister on j\u00e4\u00e4nud mitmel korral sellise \u00f5nnetuse alla.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest on ametnikud v\u00e4ga vajalikud \u2013 ilma nendeta \u00fchiskond ja riik ei toimiks. Poliitikutel on kindlasti vaja inimesi, kes poliitikaid ja rahva mandaadi alusel tehtud otsuseid ellu rakendaksid. Kindlasti oleks v\u00f5imalik teil omaaegse riigikogu liikme ja ministri kogemuse pealt siinkohal mingit n\u00f5u anda.<\/p>\n
Muidugi. Mina saan anda ainult oma tagasihoidlikke t\u00e4helepanekuid ja minu esimene t\u00e4helepanek on see, et juhtidest algab k\u00f5ik. Nii nagu avalik sektor ei saa mitte kunagi minna pankrotti \u2013 sisuliselt ei saa. Isegi suured riigid, nagu Ameerika \u00dchendriigid, on v\u00f5lgu sellise summa, mida me ei oska siin s\u00f5nadesse panna, aga ta ei l\u00e4he pankrotti.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et avalikus sektoris algab ja l\u00f5peb k\u00f5ik sellega, millised on juhid ja milline on nende n\u00f5udlikkus. Kuidas juhid ees, nii alamalseisvad ametnikud j\u00e4rel. Selle t\u00f5ttu ma arvan, et meie pisikeses riigis s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, millised juhid on sattunud etteotsa.<\/p>\n
Poliitilised juhid?<\/p>\n
Nii poliitilised juhid \u2013 see puudutab kogu seda poliitilist plejaadi, mida me t\u00e4na Toompeal n\u00e4eme \u2013 kui kindlasti ka mittepoliitilised ehk tippametnikud, kes juhivad erinevaid ametkondasid nii riigis kui omavalitsustes, nende kvaliteedist s\u00f5ltub v\u00e4ga palju. Iga\u00fcks saab tuua n\u00e4iteid, kuidas \u00fche v\u00f5i teise juhi n\u00f5udlikkus, eeskuju, eesm\u00e4rkide seadmine ja tulemuste n\u00f5udmine on pannud ametkonna t\u00f6\u00f6le nii, nagu varasemad juhid ei ole suutnud. Selles m\u00f5ttes s\u00f5ltub see ametnikeriik v\u00e4ga paljuski sellest, kui suure s\u00fcdametunnistuse, tahtej\u00f5u ja juhtimisv\u00f5imekusega on tegelikult juhid.<\/p>\n
Teine probleem, mis puudutab seda ametnikeriigi pidevat suurenemist \u2013 Eesti ei ole siin kaugeltki mitte \u00fcksi \u2013, on see, et ametnikuriigi tuum Euroopas on ikkagi Br\u00fcssel. Kui t\u00e4na ja juba aastak\u00fcmneid on s\u00fcsteem, kus k\u00fcmned tuhanded ametnikud on eluaegsed \u2013 ehk nende ametnikega ei juhtu tegelikult mitte midagi ja nad sisuliselt ei vastuta suurt mitte millegi eest, kui nad ka eksivad v\u00f5i seavad kodanikele v\u00e4\u00e4raid juhiseid v\u00f5i veel hullem, piiranguid \u2013, sest paratamatult on Br\u00fcsselis v\u00f5im suure ametkonna k\u00e4es. Siis sealt algab see v\u00e4ga t\u00f5sine probleem ja hoiak.<\/p>\n
Muidugi, \u00e4rme unusta, et Euroopa Liit loodi majandusliiduna, et edendada Euroopa riikide omavahelist koost\u00f6\u00f6d, kaubavahetust, infovahetust, teenuste vahetust ja nii edasi. T\u00e4nasel hetkel oleme j\u00f5udnud sinna, kus \u00fcha enam kuuleme, kuidas regulatsioonid j\u00f5uavad liikmesriikidesse, aga liikmesriigid ei soovi neid, ei soovi n\u00e4ha selliseid regulatsioone, ei soovi neid aktsepteerida.<\/p>\n
Me oleme juba r\u00e4\u00e4kinud vihak\u00f5neseadusest. Euroopa Liit tungib isegi kriminaal- ja karistus\u00f5iguslikku p\u00e4devusse, mis ei ole mitte kunagi olnud ja ei tohigi mitte kunagi olla majandusliiduna loodud Euroopa Liidu p\u00e4devus. Nii et sealt algab tegelikult see hoiakuline probleem, mis kandub edasi kahjuks ka liikmesriikidesse, kus ametnikud tunnevadki, et n\u00e4ete, meie v\u00f5ime siis ka olla kas natuke liiga agarad v\u00f5i panna veel m\u00f5nda vinti peale.<\/p>\n
Ma arvan, et k\u00f5ige p\u00f5hilisem k\u00fcsimus selle teema lahendamisel on olla h\u00e4sti n\u00f5udlik poliitiliste juhtide tasandilt. Rahvas valib poliitilised juhid, poliitilised juhid m\u00e4\u00e4ravad siis need ametkondlikud juhid.<\/p>\n
Tuleb n\u00f5uda professionaalsust ja v\u00e4ga tugevat tulemuskesksust just nimelt ametkondade juhtide k\u00e4est, sest ainult nendest s\u00f5ltub, kuidas need ametid toimivad ja kuidas maksumaksja raha kasutatakse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3115972h3d89t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Poliitikutest r\u00e4\u00e4kides \u2013 ma vaatan ajakirjanikuna, kuidas \u00fcks valimists\u00fckkel teise j\u00e4rel erakonnad otsivad uusi liikmeid ja kandidaate, keda v\u00f5iks panna valimisnimekirjades sellistele kohtadele, mis viiksid nad riigikokku v\u00f5i t\u00e4itevv\u00f5imu juurde, ja nad ei leia neid. Inimesed ei tungle just massiliselt poliitikasse. Ja see on kestnud t\u00e4naseks, ma arvan, julgelt 20 aastat.<\/p>\n
T\u00e4pselt nii see on. See t\u00e4helepanek on \u00f5ige. Ei tungle jah.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ongi k\u00fcsimus, millele peavad poliitilised juhid otsa vaatama: miks see k\u00fcll niimoodi on? Meil on v\u00e4ike riik, v\u00e4he inimesi ja v\u00e4he selliseid persoone, kes tahaksid hoolimata k\u00f5ikidest karidest v\u00f5tta selle vastutuse ja minna poliitilist juhtimist teostama. Ma arvan otse \u00f6eldes, et v\u00e4ga paljusid inimesi peletab eemale toksiline \u00f5hustik.<\/p>\n
Toksiline \u00f5hustik poliitikas, kus on v\u00e4ga palju \u00e4rapanemist ja loomulikult ka meediapeksu, millele saavad osaks need inimesed, kes v\u00f5ib-olla heas s\u00fcdames tulevad poliitika juurde ja tahavad parlamenti kandideerida. Ja siis, kui nad saavad esimese \u00e4mbrit\u00e4ie endale kaela, m\u00f5tlevad nad juba v\u00e4ga mitu korda j\u00e4rele, kas nad j\u00e4rgmine kord kandideerivad, sest inimesed ei ole sellise asjaga harjunud. Tavalistes teistes sektorites ei toimu midagi s\u00e4\u00e4rast.<\/p>\n
Ma ei ole selles v\u00e4ga kindel. Ma kujutan ette, et kui me r\u00e4\u00e4giksime siin m\u00f5ne haigekassa endise juhatuse liikmega, kas ta \u00fctleks, et poliitikutel on k\u00f5ik palju lihtsam.<\/p>\n
Ahsoo, see haigekassa juhatuse liige sai \u00e4mbrit\u00e4ie. Poliitilise juhtimise juures olevad inimesed, kes v\u00f5ib-olla teevad ka oma t\u00f6\u00f6d s\u00fcdamega, saavad selliseid \u00e4mbreid t\u00f5en\u00e4oliselt mitmeid ja mitmeid.<\/p>\n
Aga see on kogu aeg niimoodi olnud, see ei juhtunud piltlikult \u00f6eldes aastal 2005. See on olnud algusest peale. V\u00f5ib-olla inimesed ei m\u00e4leta, laulvast revolutsioonist on selline kaunis ja lilleline ettekujutus, aga tegelikult poliitikud omavahel ja ajakirjandus \u2013 see oli ikkagi kohati v\u00e4ga terav. Ma kujutan ette, et ka tollest p\u00f5lvkonnast v\u00f5ivad v\u00e4ga paljud poliitikud \u00f6elda, et ma sain iga n\u00e4dal selle \u00e4mbri endale kaela.<\/p>\n
See on \u00f5ige. Aga paneme siia n\u00fc\u00fcd juurde needsamad teised elemendid: esiteks 70\u201380 protsenti regulatsioonidest tuleb Eestisse Br\u00fcsselist. Need inimesed, kes tahavad v\u00f5tta vastutust, on s\u00fcdametunnistusega ja tahavad tulla poliitika juurde, m\u00f5tlevad k\u00f5igepealt: oot, vabandust, kui palju minust \u00fcldse s\u00f5ltub siin riigis? Jah, \u00f5ige, me arutasime just praegu, et on mitmeid niinimetatud euroopalikke kahetsusv\u00e4\u00e4rseid algatusi, millega Eesti ei ole n\u00f5ustunud, ja see on s\u00f5ltunud sellest, et Eesti on hoidnud oma liini. Siin me v\u00f5imegi anda heas m\u00f5ttes sisendi k\u00f5ikidele nendele, kes saavad aru, et \u00f5igusi on m\u00f5tet kaitsta, vabaduste eest on m\u00f5tet seista ja Eesti majandust on m\u00f5tet kaitsta.<\/p>\n
Ja n\u00fc\u00fcd me tuleksime \u00fche teema juurde, mis minu arvates on Eestis \u00fcks k\u00f5ige kesksemaid v\u00e4ljakutseid \u2013 see on kindlasti rahvastik ja s\u00fcndimus. Ma v\u00f5ib-olla k\u00e4iks v\u00e4lja m\u00f5ned t\u00e4helepanekud, mis seda suurt v\u00e4ljakutset ja suurt pilti puudutavad. Eesti ja Euroopa trend on \u00e4\u00e4rmiselt negatiivne, mis t\u00e4hendab, et s\u00fcndimus v\u00e4heneb. Euroopas on 500 miljonit inimest, immigratsioon on t\u00f5usnud viimase k\u00fcmne aastaga v\u00e4ga k\u00f5rgeks ja ohustanud turvalisust paljudes L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides, aga eurooplaste endi s\u00fcndimus on \u00e4\u00e4rmiselt madal.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd \u2013 mida selleks teha? Maailmas on n\u00e4iteid, kuidas on v\u00f5imalik teatud hoiakute ja p\u00f5him\u00f5tete muudatusega tuua kaasa s\u00fcndimuse suurenemist. Mina tooksin siia n\u00e4ideteks Gruusia, Mongoolia, aga eriti Iisraeli riigi. Mida nemad on siis teinud teisiti? V\u00f5ib-olla isegi teisiti ei ole \u00f5ige \u00f6elda, aga siin on teatud kultuurilised hoiakud ja p\u00f5him\u00f5tted. K\u00f5ige olulisem p\u00f5him\u00f5te, mis minu arust on Eestile v\u00e4ga t\u00e4htis ja meile ajalooliselt omane, on emaduse staatuse t\u00f5stmine sellistesse k\u00f5rgustesse, et kogu poliitiline juhtkond, president ja k\u00f5ik muud ametikandjad peavad s\u00fcndimust, rahvastiku kasvu ja emaduse austamist riigis \u00fcheks k\u00f5ige olulisemaks asjaks, mida esile t\u00f5sta.<\/p>\n
Ma toon m\u00f5ne n\u00e4ite. Mongoolias, kus summaarne s\u00fcndimuskordaja on j\u00f5udnud sinna 2,5 ja 3 vahele, on president ise see, kes annab v\u00e4lja spetsiaalselt tunnustusi paljulapselistele peredele, nende emadele \u2013 neljalapselistele, kuuelapselistele. Gruusias, mis on ortodoksne riik, v\u00f5tab patriarh isiklikult vastu neid emasid, kes on paljulapseliste perede juhid ja loomulikult selle viljakuse loojad.<\/p>\n
Aga Iisraeli riik, mida on toodud n\u00e4iteks, on v\u00e4ga silmapaistev \u00fches m\u00f5ttes. OECD-s on 38 riiki; 37 riigil on s\u00fcndimuskordaja tegelikult alla taastamism\u00e4\u00e4ra, seal 1,1\u20131,5 juures. L\u00f5una-Korea, kes on pannud 200 miljardit viimase 20 aasta jooksul sellesse, et pakkuda rahalist tuge peredele, on s\u00fcndimuskordaja 0,7. Aga Iisrael, kus kultuuriliselt on k\u00f5ikidele \u00fchiskonnaliikmetele selge, et rahvastiku juurdekasv on k\u00f5ige t\u00e4htsam, s\u00fcndimus on \u00fclit\u00e4htis ja kultuuriliselt r\u00f5hutatakse seda k\u00f5ikidel tasanditel \u2013 alates kuulsustest kuni riigijuhtideni \u2013, on OECD riikidest ainuke, kellel on s\u00fcndimuskordaja silmapaistev 2,5 ja 3 vahel. Ja seda olukorras, kus tegemist on haritud riigiga, mis on pidevalt s\u00f5jajalal. Aga see ei takista kuidagi s\u00fcndimust, vaid vastupidi: k\u00f5ik hindavad, et rahvastik peab j\u00e4tkuma, seda peab juurde tulema, j\u00e4reltulevad p\u00f5lved on v\u00e4ga t\u00e4htsad ja see igal juhul tasub k\u00f5igile \u00e4ra.<\/p>\n
Ma viskaks sellise m\u00f5tte \u00fcles k\u00f5ikidele, kes haakuvad: minu hinnangul tuleb rahvastiku teema Eestis v\u00f5tta v\u00e4ga t\u00f5siselt luubi alla sellest aspektist, et mitte ainult rahalised soodustused ei ole m\u00e4\u00e4ravad \u2013 kaugeltki mitte \u2013, vaid ikkagi \u00fchiskondlik staatus. Sellele saavad aidata kaasa eelk\u00f5ige poliitilised juhid ja k\u00f5ik need, kes on Eesti riigi eestvedajad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3115957hd935t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Ma tuleks oma k\u00fcsimusele tagasi: kuidas neid uusi inimesi, kellega koos sellised ideed v\u00f5iksid poliitikasse j\u00f5uda, leida? Kust nad peaks sinna poliitikasse tulema? Meil on ikkagi struktuurne probleem: miks \u00fcks inimene, kellel on m\u00f5tteid, peab minema, kandideerima ja astuma erakonda? Tal ei ole t\u00e4nases Eestis ilmselt liiga lihtne seda motivatsiooni leida. Kas midagi peaks \u00fcmber tegema? Ma l\u00e4hen v\u00e4ga lihtsate lahenduste juurde: kas riigikogu liikme palk peaks suurem olema? Kas sarnaselt sellele, mida 2009. aastal v\u00e4lja pakuti, aga mis kuhugi ei j\u00f5udnud, peaks olema parlamendisaadikutel oma meeskond b\u00fcroo n\u00e4ol? Kas peaks tegema muudatusi erakondade rahastamises?<\/p>\n
Need on sellised erinevad, v\u00f5ib-olla v\u00e4iksemad elemendid. Ma arvan, et riigikogu liikme ja valitsusliikme palgal ei ole h\u00e4da mitte kui midagi.<\/p>\n
See on klassikaline poliitiku vastus muidugi. Mina isiklikult arvan, et t\u00e4nases Eestis enam ei ole.<\/p>\n
Ma arvan, et ei ole. Aga see ongi see vastus, et rahas ei ole k\u00fcsimus.<\/p>\n
Rahas ei ole t\u00e4nases Eestis enam k\u00fcsimus, miks inimesed ei taha poliitikasse minna nii palju, kui me v\u00f5iksime eeldada. K\u00fcsimus on hoopis mujal. Kui k\u00fcsida paljude v\u00f5imalike arvamusliidrite k\u00e4est, et vabandust, te olete v\u00e4ga aktiivsed ja \u00fctlete v\u00e4lja oma seisukohti, aga miks te ei taha minna teostamise juurde, siis reaalne vastus p\u00e4ris hulgal on kindlasti see, et nad arvavad, et nemad omavad parteipoliitikast v\u00e4ljas olles rohkem m\u00f5ju. See on ekslik tegelikult. Aga see ei pruugi olla ekslik, vaid mingil kujul ka ei pruugi olla \u2013 kui vaadata parteipoliitikast v\u00e4ljas olevaid inimesi, kes on \u00fchiskondlikult aktiivsed, siis nende kaalukas s\u00f5na v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4ga palju.<\/p>\n
Ma esitan veel \u00fche provokatiivse m\u00f5tte teie m\u00f5tetele lisaks. Mina arvan n\u00e4iteks, et Eestile tuleks v\u00e4ga kasuks \u2013 mitte v\u00f5ib-olla selle probleemi lahendamiseks, millele te viitasite, et kuidas tuua uut verd poliitikasse \u2013 kui me kuulaksime rohkem ja annaksime teatud kaalu ka meie \u00fchiskonnas kogenud isikutele ehk nii-\u00f6elda vanematele. Ma arvan, et Eestis v\u00f5iks olla kaks koda.<\/p>\n
Parlamendi kaks koda, te m\u00f5tlete?<\/p>\n
Jah, ma arvan, et Eestis v\u00f5iks olla \u00fclemkoda, mida me nimetaksime vanematekoguks.<\/p>\n
Ma arvan, et Eestile v\u00f5iks see m\u00f5juda kainestavalt, sest t\u00e4nases Eestis on sisuliselt ainult president, kes teatud v\u00e4ga kitsastes oludes v\u00f5ib \u00f6elda: vaat see emotsionaalne seisund, milles parlament viibis ja v\u00f5ttis vastu mingisuguse p\u00f6\u00f6rase piirangute seaduse \u2013 ma lihtsalt sellega ei n\u00f5ustu, sest see ei ole p\u00f5hiseaduse kohane. Ehk meil on \u00fcks persoon presidendi n\u00e4ol, kes saab siis turmtuld ja rahet, kui n\u00e4iteks j\u00e4rgmine koroonakriis aset v\u00f5tab ja kes ei n\u00f5ustu \u00fchiskonda lukustama.<\/p>\n
Aga kui selle asemel oleks vanematekogu, kes soliidse ja rahuliku h\u00e4\u00e4lega \u00fctleb: vabandust, tuisupead; vabandust, emotsionalistid \u2013 m\u00f5tleme natuke j\u00e4rele, mida tegelikult toetavad faktid. Me ei hakka \u00fchiskonda lukustama ja kahju tegema sellep\u00e4rast, et teie arvate, et saate sotsiaalmeedias m\u00f5ned klikid juurde, v\u00f5i olete lihtsalt vajunud mingisuguse hirmu r\u00fcppe ja ei suuda tegelikult m\u00f5ista, mis toimib pikemas perspektiivis ja mis ei toimi.<\/p>\n
Miks mitte seda selgelt kaaluda? On paljud \u00fchiskonnad, mis hindavad v\u00e4ga palju vanemate ja kogenud riigimeeste panust ja nende s\u00f5na. See ei pea olema mingi tasustatud positsioon, vaid k\u00f5ige olulisem on, et talle antakse kasv\u00f5i mingisugune funktsioon selleks, et \u00fchiskonnas toimiks eelk\u00f5ige p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud p\u00f5hivabaduste ja \u00f5iguste kaitse.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3115999h579ct24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu. Anvar Samost ja Ken-Marti Vaher Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
“Reedene intervjuu” on Vikerraadio eetris igal reedel p\u00e4rast kella kaheseid uudiseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ken-Marti Vaher, te olete mitmekordne endine riigikogu liige, endine justiitsminister, endine siseminister ja ka endine erakonna peasekret\u00e4r. Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58162,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[2487,26,27,11685,6963,37,33,35,3239,4527,34,36,112,31,32,21,326,2235,29471,29470,29469,15714,19579,28,29,29472,19,2706,59,25549,3579,3626,25,1321,134,779,2885,23,24,22,325,20,26747,21239,30],"class_list":{"0":"post-58161","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ametnikud","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-co2","12":"tag-covid","13":"tag-ee","14":"tag-eesti","15":"tag-eesti-keel","16":"tag-el","17":"tag-energia","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-euroopa","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-hiina","25":"tag-iive","26":"tag-karistused","27":"tag-keelud-ja-kasud","28":"tag-ken-marti-vaher","29":"tag-kliimakriis","30":"tag-koroona","31":"tag-latest-news","32":"tag-latestnews","33":"tag-meediavabdus","34":"tag-news","35":"tag-parlament","36":"tag-piirangud","37":"tag-pohioigused","38":"tag-pohiseadus","39":"tag-poliitikud","40":"tag-populaarseimad-lood","41":"tag-rahvastik","42":"tag-rohepoore","43":"tag-seadused","44":"tag-sonavabadus","45":"tag-top-stories","46":"tag-topstories","47":"tag-uldised-uudised","48":"tag-usa","49":"tag-uudised","50":"tag-vabadused","51":"tag-vihakone","52":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58161","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58161"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58161\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58161"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58161"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58161"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}