Sergei Loznitsa on \u00fcks v\u00e4ljapaistvamaid Euroopa ja Ukraina re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kes on t\u00e4helepanu ja auhindu p\u00e4lvinud nii dokumentaal- kui\u00a0ka m\u00e4ngufilmi\u017eanris. Valgevenes s\u00fcndinud ja Kiievis \u00fcles kasvanud Loznitsa alustas teadlasena k\u00fcberneetikainstituudis, kuid p\u00f6\u00f6rdus 1991. aastal Moskva VGIKi astudes filmi\u00adkunsti poole. Temast on kujunenud isikup\u00e4rane dokumentalist, kes on XX sajandi murdelisi s\u00fcndmusi kajastanud \u00fcha mastaapsemates dokfilmides. K\u00f5ik viis Loznitsa m\u00e4ngu\u00adfilmi on j\u00f5udnud Cannes’i filmifestivalile ning kolm neist (“Minu r\u00f5\u00f5m”, “Udus” ja “Kaks proku\u00adr\u00f6ri”1) tungivad s\u00fcgavale stalinismi olemuse koore alla. Loznitsale omase halastamatu neutraalsuse ja matemaatilise t\u00e4psusega on esile manatud tolle aja olemus ning selle kaugeleulatuv m\u00f5ju inimesele. 2010. aastal oma esimese m\u00e4ngufilmiga “Minu r\u00f5\u00f5m” P\u00d6FFil\u00a0grand prix’ p\u00e4lvinud Loznitsa t\u00f5i seekord Eesti vaatajate ette oma uue ajaloolise draama “Kaks prokur\u00f6ri”, mis viib vaataja otse 1937. aasta stalinistlike repressioonide s\u00fcngesse epitsentrisse.<\/p>\n
Kuna teie filmidest r\u00e4\u00e4kides ei saa \u00fcle ega \u00fcmber Stalinist, meenub mulle \u00fcks lapsep\u00f5lvem\u00e4lestus N\u00f5ukogude aja l\u00f5pust. Meil k\u00e4is toona kodus ajakiri Ogonjok, kus oli juttu sellest, et \u00fcks Stalini kuju, suur kivist pea, mis oli aastak\u00fcmnete eest maa alla maetud, olevat hakanud taas maa seest v\u00e4lja kerkima. See tundus kurjakuulutava s\u00fcmbolina, et Stalin tuleb v\u00e4ltimatult tagasi. Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et Venemaal on Stalini kivikuju n\u00fc\u00fcd t\u00f5epoolest t\u00e4ies pikkuses maa alt v\u00e4lja tulnud ja end uuesti p\u00fcsti ajanud?<\/p>\n
Aga kes selle \u00fcldse maa alla kaevas? Ma arvan, et ta ei ole seal maa all olnudki. P\u00f5hjapanevalt ei ole tegelikult miski muutunud: Stalin Staliniks, aga inimesed on j\u00e4\u00e4nud samaks. Praegune Venemaa president j\u00e4lgib v\u00e4gagi t\u00e4helepanelikult \u00fchiskonna arvamust. Muidugi nad kujundavad ja kontrollivad seda Moskva kremlist ka ise, aga \u00fchtlasi kuulavad, mida rahvas arvab. Ja enamik venemaalasi valibki selle, mille nad on valinud. \u00dcksikjuhud, n\u00e4iteks Stalini bareljeefi taastamine Kurski metroojaamas, kuhu n\u00fc\u00fcd viiakse lilli \u2013 sellega v\u00e4ljendatakse tegelikult ju valmidust olla Gulagi ohvrid \u2013, on teisej\u00e4rgulised selle k\u00f5rval, mis \u00fcldisemalt toimub. Ja mida sellega teha, ma ei tea.<\/p>\n
“Kahes prokur\u00f6ris” torkab silma stseen, kus peaprokur\u00f6r V\u00f5\u0161inski istub oma kabinetis ja otse tema selja seisab esiletungivalt suur Stalini b\u00fcst. See m\u00f5jub seal nagu mingi puuslik, keda t\u00e4ismehed ikkagi kummardavad. Kas see ei ole inimv\u00e4\u00e4rikusega vastuolus?<\/p>\n
Millest te r\u00e4\u00e4gite? See k\u00fcsimus on nagu teiselt planeedilt. Inimv\u00e4\u00e4rikusest, mida teie silmas peate, ei saa selles keskkonnas \u00fcldse r\u00e4\u00e4kida. Kas saab \u00f6elda, et Venemaal on inimestel praegu vaja pealikut, keda kummardada? Kas neil on vaja, et nad allutataks ja neid p\u00fcgataks nagu lambaid? Vaevalt. Aga puudu on \u00fchest teisest asjast: neil puudub vajadus v\u00e4\u00e4rika elu ja k\u00f5ige selle j\u00e4rele, mis v\u00f5imaldaks end v\u00e4\u00e4rikana tunda \u2013 pole vajadust olla isiksus. Hirm on suurem. Priske rahakott on olulisem. Neid oli v\u00e4ga lihtne \u00e4ra osta. Mitte k\u00f5iki muidugi, \u00fcle 20 miljoni inimese elab allpool vaesuspiiri. Kuid just nemad teenivad raha ukrainlasi tappes ja Ukrainat okupeerides. Rikkad ei l\u00e4he s\u00f5tta, aga kui nad p\u00f5hja lasta, siis l\u00e4hevad ka nemad. Nagu alati, leiab iga\u00fcks endale mingi \u00f5igustuse: kes usub propagandat banderalastest, kes juttu, et kogu maailm p\u00fc\u00fcab Venemaad h\u00e4vitada. Kuid enamikul on lihtsalt t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik.<\/p>\n
Pean tunnistama, et enne filmi vaatamist ei teadnud ma peaprokur\u00f6r Andrei V\u00f5\u0161inskist kuigi palju. Anatoli Bel\u00f5i sarnasus temaga on filmis h\u00e4mmastav ning ekraanil j\u00e4\u00e4b mulje mehest, kes on v\u00e4liselt intelligentne ja rahulik. Ometigi viis just tema ellu koletuid poliitilisi repressioone ja oli kogu selle s\u00fcsteemi \u00fcks arhitekte, isegi natsid olevat tema meetoditest eeskuju v\u00f5tnud. Seejuures ei saanud ta oma tegude eest kunagi karistada ega p\u00e4lvinud hukkam\u00f5istu. R\u00e4\u00e4kige palun l\u00e4hemalt V\u00f5\u0161inski saatusest ja olemusest?<\/p>\n
Selleks hetkeks, see on 1937. aastaks, oli ta juba kaabakas. J\u00e4rgmisel aastal laseb ta maha Nikolai Kr\u00f5lenko, kes oli tema eelk\u00e4ija ning l\u00f5i N\u00f5ukogude \u00f5iguss\u00fcsteemi ja repressiivaparaadi, mille ohvriks ka ise langes. V\u00f5\u0161inski h\u00fc\u00fcdlause oli “\u00dclestunnistus, see on k\u00f5igi t\u00f5endite kuningas”. See p\u00f5him\u00f5te kehtib siiamaani Venemaa nn \u00f5iguss\u00fcsteemis ja ka teistes kunagi N\u00f5ukogude Liitu kuulunud riikides on see levinud. Kogu s\u00fcsteem tuginebki \u00fclestunnistuse k\u00e4tte\u00adsaamisele: keegi ei otsi t\u00f5endeid, tuleb lihtsalt inimene hoolsalt l\u00e4bi peksta v\u00f5i teda julmalt \u0161anta\u017eeerida. V\u00f5i m\u00f5lemat korraga, et saada k\u00e4tte tulemus. Edasi l\u00e4heb k\u00f5ik libedalt, sest inimene on ise ennast s\u00fc\u00fcdi tunnistanud.<\/p>\n
V\u00f5\u0161inski osales k\u00f5igis suuremates poliitilistes protsessides. Esimene oli vasakpoolsete esseeride \u00fcle peetud n\u00e4idisprotsess, mille j\u00e4\u00e4dvustas isegi Dziga Vertov. J\u00e4rgnes terve rida suuri kohtuasju, mis kulmineerusid Prompartei protsessiga [seda on kajastanud Sergei Loznitsa dokfilmis “Protsess”2\u00a0\u2013 F.\u00a0K.]. Seal suudeti avaliku \u00fclestunnistuseni viia mitmed N\u00f5ukogude majanduse tippjuhid, kes “tunnistasid”, et nad valmistasid ette Prantsusmaa sissetungi NSV\u00a0Liitu ja tegelesid sabotaa\u017ei ja diversiooniga N\u00f5ukogude t\u00f6\u00f6stuse vastu. Sellega algas suur terror.<\/p>\n
Kui Stalin 1953. aastal suri, v\u00f5i m\u00fcrgitati, ja Beria tapeti, kutsuti \u00dcRO juures N\u00f5ukogude esindajana t\u00f6\u00f6tanud V\u00f5\u0161inski Moskvasse. Ta keeldus tulemast. J\u00e4rgmisel hommikul sai ta ootamatu “s\u00fcdamerabanduse”. Ta kremeeriti kohe, mis oli m\u00fcrgitamise korral tavap\u00e4rane. Sama tehti ka Maksim Gorkiga. V\u00f5\u0161inski tuhk toodi Moskvasse ja maeti kremli m\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4rde \u2013 sai endale sellise esindusliku koha. Nii et kui r\u00e4\u00e4gime nendest inimestest, v\u00f5i ma ei teagi, kas neid \u00fcldse saab nimetada inimesteks, siis tuleb m\u00f5ista, et nende k\u00e4ed olid k\u00fc\u00fcnarnukkideni verised. Ma ei ole kindel, et neil oli \u00fcldse mingit ettekujutust s\u00fcdametunnistusest.<\/p>\n
Kas peaprokur\u00f6r V\u00f5\u0161inski oli siis l\u00f5puks k\u00f5rgemat sorti k\u00fc\u00fcnik v\u00f5i lausa ps\u00fchhopaat?<\/p>\n
Seda ma ei tea, nii p\u00f5hjalikult ma ei ole tema biograafiat uurinud. Ta oli sotsialist-revolutsion\u00e4\u00e4r. Enne revolutsiooni oli ta k\u00fcllalt liberaalsete vaadetega. Ja r\u00e4\u00e4gitakse, et ta oli ka k\u00fcllalt hea advokaat. Aga p\u00e4rast hakkas nii-\u00f6elda saatanat teenima.<\/p>\n
Ja hiljem ei ole teda ei s\u00fc\u00fcdi ega hukka m\u00f5istetud?<\/p>\n
Ei ole. Ja ega mingit kohtupidamist ole ju ka N\u00f5ukogude v\u00f5imu kui sellise \u00fcle olnud.<\/p>\n
Kas prokur\u00f6r Kornevi lugu, inimese p\u00fc\u00fce s\u00fcsteemis idealistlikult v\u00f5i naiivselt seaduse vaimus tegutseda, on t\u00e4ielikult v\u00e4lja m\u00f5eldud v\u00f5i teate veel sellega sarnaseid juhtumeid?<\/p>\n
Mina ei tea. Filmi aluseks olnud jutustuse autori Georgi Demidoviga ei ole v\u00f5imalik r\u00e4\u00e4kida, ta suri 1987. aastal. Tema teksti kohta k\u00e4ivaid kommentaare v\u00f5i m\u00e4lestusi ei ole ma leidnud ega lugenud. On teada, et Demidov arreteeriti 1938. aastal ning oli neliteist aastat vangilaagrites. Ma kahtlustan, et Kornevi lugu on \u00fcks laagrites kuuldute seast. Tema raamatus on Kornevi saatust kirjeldatud pikemalt: p\u00e4rast vahistamist \u00f5nnestus ta murda, ta n\u00f5ustus s\u00fc\u00fcdistusega ja andis alla ning suri hiljem Kol\u00f5ma vangilaagris.<\/p>\n
Milline s\u00fc\u00fcdistus Kornevile l\u00f5puks esitati?<\/p>\n
Ma ei m\u00e4leta nii t\u00e4pselt, aga ilmselt oli see osalemine terroristlikus tegevuses. Talle v\u00f5idi anda ka v\u00f5imalus hoopis endal s\u00fc\u00fcdistus v\u00e4lja m\u00f5elda \u2013 seda tollal sageli ka tehti.<\/p>\n
Filmist j\u00e4i mulle mulje, et Kornevil on veel s\u00fcdametunnistusest mingid riismed alles. Ja ometi tundub, et Vene Maailma ideoloogia kohaselt tehakse praegu ja on tehtud varem k\u00f5ik selleks, et just seesama ebamugav hinges kripeldav s\u00fcdametunnistus v\u00e4lja juurida.<\/p>\n
Millisest maailmast te r\u00e4\u00e4gite?<\/p>\n
Sellisest, et kui inimesel tekib tunne, et m\u00f5ni asi ei ole ehk p\u00e4ris \u00f5ige ja normaalne, siis \u00f6eldakse, k\u00f5ik ei ole nii \u00fchene, vaadake ameeriklasi jne.<\/p>\n
“K\u00f5ik ei ole nii \u00fchene” \u2013 ma ei tea, mida propagandistid sellega t\u00e4pselt m\u00f5tlevad. F\u00fc\u00fcsika seisukohalt on aga huvitav, et osakese omadused s\u00f5ltuvad vaatlejast, s\u00fcndmuse ja selle j\u00e4lgija seos on otsene. Kurosawa filmis “Rashomon” (1950) esitatakse sama lugu nelja tunnistaja vaatenurgast \u2013 iga\u00fcks jutustab seda oma kogemuse j\u00e4rgi. See r\u00e4\u00e4gib maailma keerukusest. Ma ei tea, kas see puutub Vene Maailma, saan aru, et seostate seda propagandistidega.<\/p>\n
Mainisite, et natsid \u00f5ppisid V\u00f5\u0161inskilt. Ei, nad \u00f5ppisid Trotskilt. Koonduslaagrid on \u00fcldse tegelikult Inglise-Buuri s\u00f5ja aegne leiutis: laagrid, kuhu koondatakse vaenlased v\u00f5i mingi territooriumi elanikud. Selle idee korjas \u00fcles Trotski ja sealt j\u00f5udis see Saksamaale.<\/p>\n
Seitsmek\u00fcmne aasta jooksul \u00f5nnestus aga kommunistidel h\u00e4vitada k\u00f5ik, mis sellel territooriumil elusat oli. See noormees, Kornev, on oma aja laps. Ma ei saa \u00f6elda, et k\u00f5ik olid seal s\u00fcdametunnistuseta \u2013 paljud, nagu ka Kornev, lihtsalt ei saanud aru, milles osalevad. Kui ta oleks ette kujutanud, kuidas on korraldatud see terrori masinav\u00e4rk, ei oleks ta sinna l\u00e4inud. Aga ta uskus, et ehitatakse helget tulevikku. K\u00f5ik usuvad helgesse tulevikku. Kas teie usute demokraatiasse? See ju ei t\u00f6\u00f6ta. Praegu on demokraatia loojang. V\u00f5imulolijad on meedia \u00fcle v\u00f5tnud. Taas naaseme korporatiivse riigimudeli juurde. Taas kontsentreerub omand ja raha v\u00e4ga v\u00e4ikse inimeste ringi k\u00e4tte, meedia ostetakse \u00e4ra ja allutatakse oma kontrollile. Ja pole vahet, kas see on nii-\u00f6elda kommunistlik v\u00f5i kapitalistlik riik.<\/p>\n
Olin h\u00e4mmastuses, kui Ameerika portaali Deadline ajakirjanik \u00fctles mulle, et kui see film oleks v\u00e4lja tulnud aasta tagasi, oleks see olnud lihtsalt \u00fche kauge riigi omap\u00e4rane lugu, aga praegu k\u00f5lab see film justkui hoiatus: ka USA, liberalismi ja vabaduse h\u00e4ll, ei ole kaitstud. Vabadus pole mingi taevast s\u00fclle kukkunud taevamanna ega enesestm\u00f5istetav h\u00fcve, seda tuleb ikka ja j\u00e4lle kaitsta.<\/p>\n
V\u00f5ib \u00f6elda, et olete oma filmides, nii dokkides kui\u00a0ka m\u00e4ngufilmides, stalinismi teema t\u00f5siselt l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud. Kas n\u00fc\u00fcd hakkab stalinismi kuritegude kinokunstis m\u00f5testamise aeg l\u00e4bi saama?<\/p>\n
Ei, ei ole p\u00f5hjalikult l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tanud. Seal on veel hulk t\u00f5siseid k\u00fcsimusi, mida oleks vaja uurida ja mille \u00fcle m\u00f5tiskleda. See s\u00fcnge minevik avaldab m\u00f5ju t\u00e4nap\u00e4evani. Kuidas sellest ringist v\u00e4lja saada, on v\u00e4ga t\u00f5sine probleem. Selle mineviku j\u00e4rellainetuseks on n\u00e4iteks Ukraina r\u00fcndamine.<\/p>\n
Stalinismist on kirjutatud h\u00e4id raamatuid, aga filme ei ole eriti palju. T\u00f5siseid filme, mille \u00fcle j\u00e4\u00e4dakse p\u00e4rast nende vaatamist m\u00f5tlema. Filmidel ei ole tervendavat eesm\u00e4rki, lihtsalt mind see teema v\u00e4ga puudutab.<\/p>\n
Demidov on selles m\u00f5ttes hea, et on kirjutanud inimeste p\u00f5hjustatud vigadest. Ta on kirjeldanud Vene repressiivs\u00fcsteemi mudelina, mille saab justkui enda ette t\u00f5sta ja seda l\u00e4hemalt uurida.<\/p>\n
N\u00e4iteks k\u00fcsimus, kuidas \u00f5nnestus Stalinil panna k\u00f5ik inimesed kordama just oma versiooni juhtunust \u2013 nii represseeritud kui\u00a0ka representeerijad. Nad k\u00f5ik kordasid sama narratiivi. Filmis “Kaks prokur\u00f6ri” on vanal mehel, kes Kornevile kaebab, sama p\u00f5hjendus nagu tema kinniv\u00f5tjatel: “Meil on diversioon.” Lihtsalt diversandid on teised \u2013 NKVD. Tal polnud arusaamist, et tegelikult on kogu s\u00fcsteem ju vale. Kuidas tal olekski saanud olla, kui ta ise oli kodus\u00f5ja ajal tapnud valgeid \u2013 valanud verd millegi nimel. Ta ei saanud eitada oma tegusid ega tunnistada, et oli kurjategija. K\u00f5ik oli karm: kas sina v\u00f5i nemad. Stalin suutis luua narratiivi ja maha m\u00fc\u00fca selle kogu riigile. Selle mudeli raames ei olnud v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su kellelgi.<\/p>\n
\u00dchel hetkel tundus, et Vene filmis on stalinismi teema p\u00f5hjalikult ette v\u00f5etud. Alguseks v\u00f5ib ilmselt nimetada Tengiz Abuladze “Patukahetsust”3. Aga seda on k\u00e4sitletud ka uutes vormides. 2019. aastal tegi tuntud Youtube’i sisulooja Juri Dud Kol\u00f5ma ja sealt p\u00e4rineva hirmu ajaloost kahetunnise dokfilmi, millel on miljoneid vaatajaid. Eestiga kaastootmises valminud “Kapten Volkonogovi p\u00f5genemine”4\u00a0linastus vahetult enne s\u00f5ja algust. Kas n\u00fc\u00fcd on olukord selline, et stalinismi ja N\u00f5ukogude terrori teemat saab k\u00e4sitleda ainult v\u00e4ljaspool Venemaad?<\/p>\n
Teisiti s\u00f5nastades: kas Venemaal on \u00fcldse v\u00f5imalik selliseid filme teha? Ma arvan, et see on v\u00f5imatu. Aga see pole minu asi, mis seal on v\u00f5imalik v\u00f5i v\u00f5imatu. Mind huvitab ainult \u00fcks k\u00fcsimus: millal nad l\u00f5petavad Ukraina r\u00fcndamise? Aga siis las teevad, mis tahavad.<\/p>\n
See ei ole ainult Venemaa k\u00fcsimus. \u00dcheski endises liiduvabariigis ei ole l\u00e4bi viidud kohtupidamist N\u00f5ukogude v\u00f5imu \u00fcle. Eestis ju ka ei ole, kohtupidamist N\u00f5ukogude v\u00f5imu kuritegude \u00fcle siin riigis.<\/p>\n
Jah, on olnud \u00fcksikud \u00fcksikisikute kohtuasjad.<\/p>\n
Kas teile on teada inimesed, kes eestlasi GULAGi k\u00fc\u00fcditasid? Kommunistliku partei liikmed, kes p\u00e4rast 1945. aastat siin k\u00f5iki neid operatsioone korraldasid? Nad ju sooritasid kuritegusid. V\u00f5ib-olla siin ei olnud seda sellisel m\u00e4\u00e4ral, sest k\u00f5ige hirmsamad kuriteod sooritati kolmek\u00fcmnendatel, aga ka Ukrainas ei ole olnud sellist kohtupidamist. Oli kohutav n\u00e4ljah\u00e4da, aga kohtusse ei ole seda asja viidud. Mina tahaksin v\u00e4ga teada, kes selle eest vastutab. Kes viis k\u00e4sud ellu? Kes selle k\u00f5ik korraldas? Kes kujundas need mehhanismid, mille abil sunniti hiiglaslik hulk inimesi orjusesse? Selleks l\u00e4ks vaja erilisi v\u00f5tteid, mis v\u00f5imaldasid rahva allutada ilma k\u00f5iki lihtsalt maha tapmata. Keegi ei ole seda s\u00fcsteemi kohtus l\u00e4bi vaadanud. Ei ole \u00f6eldud: “ei iial enam”. Ei ole tekkinud \u00fchiskonna kokkulepet, mis selle peat\u00fcki l\u00f5plikult sulgeks. Ja ometi on see h\u00e4davajalik. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et h\u00e4biposti tuleks panna k\u00f5ik need, kes need kuriteod toime panid.<\/p>\n
Milline on teie l\u00e4bisaamine Ukraina filmiringkonnaga? Pean silmas skandaali, kui teid heideti v\u00e4lja Ukraina filmiakadeemiast. Kas k\u00e4ite Ukrainas ja kas midagi on muutunud?<\/p>\n
Kas teie m\u00f5tlete, et filmiakadeemia tekitas skandaali mind v\u00e4lja heites? Ma ei ole Ukrainas k\u00e4inud 2021. aasta oktoobrist, viimane kord oli Bab\u00f5n Jari ohvrite m\u00e4lestusp\u00e4ev, kui kogu riigi juhtkond oli kohal. P\u00e4rast seda pole ma Ukrainasse naasnud. Oluline on aga m\u00f5ista, et Ukraina filmiringkonda ei tohi samastada Ukraina filmiakadeemiaga. Viimane on eraettev\u00f5te, mida juhib praegu Viktoria Tigibko. Lahkarvamused olid mul \u00fcksnes m\u00f5nede inimestega.<\/p>\n
Minu p\u00f5him\u00f5te on lihtne: inimesi ei saa karistada nende passi v\u00f5i emakeele, vaid ainult tegude eest. Paradigma, mille j\u00e4rgi karistatakse s\u00fc\u00fctuid inimesi kollektiivselt, on juba olnud \u2013 ja me n\u00e4eme seda kordumas n\u00e4iteks Iisraeli filmitegijate suhtes, kellele festivalid j\u00e4rjest \u00e4ra \u00fctlevad. Ometi seisab enamik Iisraeli filmivaldkonnast ise oma riigi poliitika vastu. N\u00e4iteks Nadav Lapidi film “Jah”5, mida on rahastanud ka Iisraeli institutsioonid, on otsene protest riigiv\u00f5imu vastu. Ja ometi tahetakse just sellised h\u00e4\u00e4led v\u00e4lja j\u00e4tta. See on ohtlik tee. T\u00e4na on need Iisraeli filmid, homme v\u00f5ib sama tabada Ameerika autoreid \u2013 s\u00f5ltuvalt poliitilisest olukorrast.<\/p>\n
Kuidas on seotud praeguse Venemaa re\u017eiimi kuriteod nende ammu surnud inimeste loominguga, kes kirjutasid suurep\u00e4raseid luuletusi, romaane v\u00f5i s\u00fcmfooniaid? Miks peaks nende teosed maha kriipsutama? See on hullumeelsus, millest ma keeldun osa v\u00f5tmast. Jah, keegi v\u00f5ib seda mitte seedida v\u00f5i m\u00f5nel v\u00f5ib tekkida okserefleks, kui kuuleb vastumeelset k\u00f5net v\u00f5i muusikat, see on arusaadav, aga miks peab kogu maailma \u00fcles kutsuma, et tehtaks t\u00e4pselt samamoodi, sellest ma ei saa aru.<\/p>\n
See, mis on varem olnud, on ju ka osa Ukraina kultuurist, kusjuures suur osa. Ma isegi ei r\u00e4\u00e4gi sellest, et suur Ukraina poeet Tarass \u0160evt\u0161enko kirjutas luulet ukraina keeles, aga proosat vene keeles. Mida me teeme tema proosaga? T\u00fchistame? V\u00f5i Nikolai Gogol on ju ukraina kirjanik, aga kirjutas vene keeles? Mida sellega siis teha? V\u00f5i Dov\u017eenko n\u00e4iteks. Ta oli ju l\u00e4bi ja l\u00f5hki kommunist, ta tegi ju filme, kus t\u00f6\u00f6lised v\u00f5itlevad petljuralastega, kes j\u00e4llegi n\u00fc\u00fcd on kangelaseks kuulutatud. Kuidas temasse suhtuda? Ukrainas antakse v\u00e4lja Dov\u017eenko auraha ja mina olen n\u00e4iteks ka selle p\u00e4lvinud. On temanimeline stuudio ja keskus, aga teisest k\u00fcljest oli ta kommunist.<\/p>\n
Ma arvan, et see, mida filmiakadeemia tegi, oli rumalus ja osalt ka isiklik vihavaen. Te teate isegi \u2013 edu ei andestata. See on universaalne seadusp\u00e4ra, mis toimib k\u00f5ikjal maailmas.<\/p>\n
1 “\u0421\u0447\u0430\u0441\u0442\u044c\u0435 \u043c\u043e\u0451”, Sergei Loznitsa, 2010; “\u0412 \u0442\u0443\u043c\u0430\u043d\u0435”, Sergei Loznitsa, 2012; “Zwei Staatsanw\u00e4lte”, Sergei Loznitsa, 2025.<\/p>\n
2 “\u041f\u0440\u043e\u0446\u0435\u0441\u0441”, Sergei Loznitsa, 2018.<\/p>\n
3 “Monanieba”, Tengiz Abuladze, 1984.<\/p>\n
4 “\u041a\u0430\u043f\u0438\u0442\u0430\u043d \u0412\u043e\u043b\u043a\u043e\u043d\u043e\u0433\u043e\u0432 \u0431\u0435\u0436\u0430\u043b”, Natalja Merkulova, Aleksei T\u0161upov, 2021.<\/p>\n
5 “Ken”, Nadav Lapid, 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sergei Loznitsa on \u00fcks v\u00e4ljapaistvamaid Euroopa ja Ukraina re\u017eiss\u00f6\u00f6re, kes on t\u00e4helepanu ja auhindu p\u00e4lvinud nii dokumentaal- kui\u00a0ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58288,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,29541,21,28,29,19,25,18819,1278,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-58287","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-filipp-kruusvall","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-sergei-loznitsa","24":"tag-sirp","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115671631461587545","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58287"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58287\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58288"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58287"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58287"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}