Eesti riigieelarve aastaks 2026 on 4,5-protsendilise puuduj\u00e4\u00e4giga. Eesti on k\u00fcll praegu veel suhteliselt madala v\u00f5lakoormaga riik, aga kestev suure defitsiidiga majandamine viib teadagi kuhu.<\/p>\n
Me ei saa loota, et eelarve paraneb iseenesest v\u00f5i et vanad lahendused vajavad vaid peenh\u00e4\u00e4lestust. Meil on vaja rahulikku ja ausat arutelu, kuidas maksustruktuur ja avalikud kulutused muuta \u00f5iglasemaks, t\u00f5husamaks ja tulevikukindlamaks. Allpool kirjeldame viit plaani, kuidas valitsus v\u00f5iks riigieelarve tasakaalu poole suunata.<\/p>\n
Esiteks, valitsus v\u00f5iks asuda t\u00f5siselt jahtima selliseid liiga ohtrate kulude kohti, mille arvel saaks \u00fcldkulusid kokku hoida, ilma et \u00fchiskonna areng m\u00e4rgatavalt kannataks.<\/p>\n
Teiseks, valitsus v\u00f5iks eeskuju otsida Argentina presidendi Javier Milei teedrajavast vabaturumajanduse poliitikast, mille s\u00fcmboliks on saanud mootorsaag, mis riiki \u00f5hemaks l\u00f5ikab. \u00dcks selline Milei kingitud s\u00fcmbolsaag oli m\u00f5nda aega ka USA-s Elon Muski kasutuses.<\/p>\n
Kolmandaks, valitsus v\u00f5ib alandada makse ja loota, et majandus kasvule p\u00f6\u00f6rab ja eelarve puuduj\u00e4\u00e4k selle tulemusel ise \u00e4ra kaob. Neljandaks, valitsus v\u00f5iks IMF-i ekspertide n\u00f5uandeid kuulda v\u00f5tta ja asuda otsustavalt maksude struktuuri parandama. Viiendaks, valitsus v\u00f5iks astuda samme varimajanduse osakaalu v\u00e4hendamiseks ja maksulaekumise parandamiseks.<\/p>\n
Etteruttavalt \u00fctleme, et esimese kolme retsepti suhtes oleme ise skeptilised. L\u00f5puks, valitsus v\u00f5ib teha n\u00e4o, et suurt probleemi eelarve puuduj\u00e4\u00e4gis ei ole. Ka see on tegevusplaan, aga seda ei taha me retseptide hulka asetada, sest selle tegevusplaani sisu on, et ehk l\u00e4heb haigus ise \u00fcle.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3115735h0c44t24.jpg\"\/)
Vasakul on neli liiki, milles Eesti kulutused on madalamad kui v\u00f5rdlusriikide keskmised. Keskel on kolm liiki, milles kulutused on sarnased v\u00f5rdlusriikide omadega. Paremal on kolm liiki, milles Eesti kulutused \u00fcletavad m\u00e4rgatavalt v\u00f5rdlusriikide keskmisi. Autor\/allikas: Sirp<\/p>\n
1. Valikuline k\u00e4rpimine<\/p>\n
Et selgitada selle strateegia potentsiaali, v\u00f5rdleme meie riigi kulutusi teiste arenenud riikide omaga. 2024. aastal olid Eesti riigi kogukulutused 44,0 protsenti SKP-st. Eurostati andmetel olid need EL-i l\u00e4\u00e4neriikides 48,2 protsenti. V\u00e4lja on j\u00e4etud Iirimaa kui v\u00e4ga moonutatud majandusandmetega maksuparadiis.<\/p>\n
Rikkamad riigid kulutavadki riigi kaudu suurema protsendi kogutoodangust kui vaesemad, seep\u00e4rast vaatame ka arengutaseme ja ajaloo poolest Eestiga sarnaseid Ida-Euroopa riike. EL-i idapoolsete riikide (v.a Eesti) valitsuste kogukulud olid 2024. aastal keskmiselt 45,9 protsenti SKP-st. Kui Eesti kulutused oleksid sellest m\u00e4rgatavalt suuremad, siis oleks m\u00f5\u00f5dukal k\u00e4rpimisel arvestatav potentsiaal, aga nad on sellest m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksemad, 1,9 protsendi v\u00f5rra SKP-st.<\/p>\n
Madal valitsemise kogukulutuste tase ei tarvitse olla k\u00e4rpimise pooldajate jaoks piisavalt veenev. V\u00f5ib-olla leidub kulutuste hulgas selliseid komponente, kus Eesti kulutab teistest m\u00e4rgatavalt enam? Euroopa Liidu statistilistes andmetes on valitsemiskulud jaotatud k\u00fcmneks valdkonnaks: \u00fcldine avalik teenistus, riigikaitse, avalik kord ja ohutus, majandus, keskkonnakaitse, eluasemed, tervis, vaba aeg, kultuur ja religioon, haridus, sotsiaalkaitse.<\/p>\n
Joonisel on esitatud graafiliselt statistilised andmed kulutuste kohta \u00fclalnimetatud k\u00fcmnes valdkonnas. V\u00e4lja on toodud kulutused Eestis, EL-i Ida-Euroopa riikides keskmiselt ning L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikides keskmiselt. Valdkonnad on j\u00e4rjestatud alustades neljast sellisest, kus Eesti kulutused on tunduvalt madalamad kui teistes riikides. J\u00e4rgmised kolm valdkonda on sellised, kus Eesti kulutused on enam-v\u00e4hem samasugused kui v\u00f5rdlusriikides. Kolm viimast on sellised, mis v\u00f5iksid arvandmete poolest k\u00e4rpijatele huvi pakkuda.<\/p>\n
Tegelikult me k\u00e4rpimiseks v\u00e4ga h\u00e4id valikuid ei leia. Riigikaitse k\u00e4rpimine ei tule k\u00f5ne allagi; selles valdkonnas me ju v\u00f5rdlemisi \u00fcksmeelselt hoopis kasvatame kulusid. Kultuuri k\u00e4rpimine oleks igale erakonnale, kes seda t\u00f5siselt tegema asub, tegelikult enesetapp. Kas k\u00e4rpek\u00e4\u00e4rid haridusse? K\u00f5rghariduse kulude k\u00e4rpimisest on juttu tehtud, aga jutt k\u00e4ib samal ajal ka vajadusest suurendada kulutusi \u00fclikoolide teadusuuringutele.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tvalt: v\u00f5imalused riigi eelarvet tasakaalu saada valikulise kulutuste k\u00e4rpimise arvelt paistavad ebarealistlikud. Kui kulutusi hoolikalt revideerima asuda, siis avastab revident t\u00f5en\u00e4oliselt rohkem neid valdkondi, mis vajavad h\u00e4dasti kulutuste suurendamist kui v\u00e4hendamist.<\/p>\n
2. K\u00e4rpekrokodillid<\/p>\n
Riigi kulutuste armutut k\u00e4rpimist, millega kaasneb tuhandete ja k\u00fcmnete tuhandete riigiametnike koondamine, on \u00fches v\u00f5i teises riigis aeg-ajalt harrastatud. Mingi lootus v\u00f5ib olla majandus s\u00fcvak\u00e4rbetega ka t\u00f5usule p\u00f6\u00f6rata, kui rahva enamik on aru saanud, et eelnenud ajaj\u00e4rgul kulutati p\u00f5hjendamatult palju (nagu m\u00f5ni aasta tagasi Kreekas), v\u00f5i kui riigis vohab korruptsioon, millele on vaja j\u00e4rsult pidur panna.<\/p>\n
Ajaloost on veenvat head eeskuju sellise poliitika eelistamiseks siiski raske leida. Seevastu tagasil\u00f6\u00f6kide kohta on n\u00e4iteid palju. Suured koondamised tekitavad paratamatult suuri pingeid. V\u00e4hesed koondatud n\u00f5ustuvad, et nende t\u00f6\u00f6koht oligi m\u00f5ttetu.<\/p>\n
Suurte k\u00e4rbetega kipub kaasnema demokraatia kvaliteedi j\u00e4rsk langus, eriti s\u00f5navabaduse ja v\u00f5imude lahususe k\u00fcsimustes. K\u00e4rpekrokodill pole meie lemmikloom.<\/p>\n
3. Maksude alandamine<\/p>\n
Kas maksude alandamine viib meid riigieelarve tasakaalu suunas? Seda loogikat ikkagi harrastatakse. V\u00e4hem makse, rohkem vabadust. M\u00f5te n\u00e4ib olevat, et kui majandus kiiresti kasvama hakkab, l\u00e4heb eelarve ise korda. Demokraatiamaad l\u00e4ksid \u00fcksteise v\u00f5idu maksude alandamise teele 1980. aastate alguses Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri ajastul, neoliberaalse poliitika k\u00f5rgajal.<\/p>\n
J\u00e4rgmisel aastak\u00fcmnel tehti maksude osas korrektuur, aga ikkagi on l\u00e4\u00e4neriikide v\u00f5lakoormus kasvamist j\u00e4tkanud. Suurim on see praegu Jaapanis, IMF-i andmetel 235 protsenti SKP-st. EL-is on viis riiki, kus v\u00f5lakoormus on \u00fcle 100 protsendi SKP-st. Andmed \u00fctlevad meile, et maksude alandamine m\u00f5jub eelarve tasakaalule halvasti mitte ainult l\u00fchikeses, vaid ka pikas plaanis.<\/p>\n
4. Maksustruktuuri reform<\/p>\n
Vajadust teha maksustruktuur sarnasemaks teiste arenenud riikide omaga selgitasid veenvalt IMF-i eksperdid Eesti valitsusele n\u00f5uandeid jagades. IMF-i raporteid on eesti keeles p\u00f5hjalikult selgitanud Peter L\u00f5hmus.1\u00a0L\u00fchidalt toome siin \u00e4ra peamised IMF-i seisukohad ning keskendume sellele, kui palju on Eestis maksustruktuuri kordategemisest v\u00f5ita.<\/p>\n
Maksustruktuuri \u00fcks p\u00f5him\u00f5te, mille vastu Eestis on eksitud, on see, et maksud tuleb jagada paljude liikide vahel, v\u00f5imaldades hoida igas liigis madalat maksum\u00e4\u00e4ra, tekitades v\u00f5imalikult v\u00e4ikesi turumoonutusi, tehes keeruliseks maksudest k\u00f5rvalehoidmise, tagades maksus\u00fcsteemi kui terviku vajaliku progressiivsuse ning v\u00f5imaldades koguda elatustasemele vastavat optimaalset maksutulu.<\/p>\n
IMF-i hinnangul on Eesti arengutaseme juures potentsiaalne maksutulu (sotsiaalmaksu arvestamata) 34,9 protsenti SKP-st, aga tegelikult kogutakse vaid 21,2 protsenti SKP-st. Nende arvude vahe (maksul\u00f5he) on meil 13,7 protsenti SKP-st. Arenenud Euroopa riikides on maksul\u00f5he keskmiselt 8 protsenti SKP-st ja see ei erine palju maksul\u00f5hest P\u00f5hjamaades (7,9 protsenti SKP-st) ega arenevatest riikidest (7,3 protsenti SKP-st). Kui Eesti suudaks maksul\u00f5he alla tuua 8 protsendi juurde SKP-st, siis oleks maksutulu 5,7 protsenti SKP-st suurem kui praegu.<\/p>\n
Maksustruktuuri kordategemine t\u00e4hendaks ettev\u00f5tte tulumaksu sisseseadmist ka jaotamata kasumi alusel (millele praegu kehtib maksuvabastus), \u00fcksikisiku tulumaksu progresseeruvaks muutmist sissetulekute \u00fclemises otsas, kinnisvaramaksu sisseseadmist ning k\u00e4ibemaksu alandamist.<\/p>\n
Muidugi ei saa seda k\u00f5ike teha nipsust, vaid vaja on ettevaatlikke sammsammulisi muudatusi. \u00dcks osa maksutulu kasvust tuleks otseselt maksuliikide ja maksum\u00e4\u00e4rade muutmisest, aga v\u00e4iksem osa (umbes veerand) tuleks maksukuulekuse paranemisest. Sellele on p\u00fchendatud j\u00e4rgmine osa kirjutisest. Kuna sellest on Eesti meedias v\u00e4he juttu olnud, k\u00e4sitleme seda osa p\u00f5hjalikumalt kui teisi.<\/p>\n
5. Maksukuulekuse parandamine<\/p>\n
Maksukuulekuseks (ingl\u00a0tax compliance) nimetame makstud maksude suhet sellesse, kui palju tuleks makse maksta siis, kui k\u00f5iki seadusi j\u00e4rgitaks. Nii nagu ei pea \u00fcheski riigis k\u00f5ik elanikud kinni k\u00f5ikidest teistest seadustest, nii on ka maksuseadustega. Maksukuulekus on osa seaduskuulekusest.<\/p>\n
Siiski on riigiti maksuseadustest kinnipidamine v\u00e4ga erineval tasemel. N\u00e4iteks \u00dchendkuningriigis on see 93,5 protsenti, Rootsis 91 protsenti, USAs 84 protsenti ning Itaalias 70\u201373 protsenti.2\u00a0Piltlikult \u00f6eldes on maksude maksmata j\u00e4tmine nagu piletita reisimine, kus reisi\u00adj\u00e4nese s\u00f5idukulu maksavad l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kinni teised reisijad.<\/p>\n
“Eesti varimajanduse osakaal aastal 2017 oli 20,1 protsenti, mis on veidi k\u00f5rgem kui Euroopa Liidu idapoolsete riikide keskmine.”<\/p>\n
Maksukuulekusega l\u00e4hedalt seotud m\u00f5\u00f5dik on varimajanduse osakaal. Varimajanduse m\u00f5\u00f5tmisel on viimaste aastate edusammud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed, nii et andmebaas sisaldab 157 riiki.3\u00a0[Medina ja Scheider, 2019.] Varimajanduse k\u00f5ige madalama osakaaluga riigid on \u0160veits ja USA (aastate 1991 kuni 2017 keskmine vastavalt 6,4 protsenti ja 7,6 protsenti), aga k\u00f5ige k\u00f5rgema osakaaluga on Boliivia ja Gruusia (vastavalt 62,9 ja 61,7 protsenti). Nii et riikidevahelised erinevused on peaaegu k\u00fcmnekordsed. Eesti varimajanduse osakaal aastal 2017 oli 20,1 protsenti, mis on veidi k\u00f5rgem kui Euroopa Liidu idapoolsete riikide keskmine (19,1 protsenti).<\/p>\n
Maksude maksmata j\u00e4tmisel on mitu vormi. K\u00f5ige leebem vorm on see, kui inimene t\u00e4helepanematusest v\u00f5i rahapuudusest tulenevalt j\u00e4tab mingi maksu t\u00e4htajaks tasumata. Tavaliselt leiab maksuv\u00f5lg mingi aja p\u00e4rast lahenduse, nii et see riigieelarvele m\u00f5ju ei avaldagi.<\/p>\n
T\u00f5sisem vorm on see, mida meil laialdaselt tuntakse “maksude optimeerimise” all. See on maksupettuse liik, \u00f5igemini “agressiivne maksude v\u00e4ltimine” (ingl\u00a0aggressive tax avoidance).4<\/p>\n
Mingi sissetulek pannakse kirja sellise sissetuleku liigina, mille pealt tuleb k\u00f5ige v\u00e4hem v\u00f5i \u00fcldse mitte makse maksta. N\u00e4iteks kui ettev\u00f5tte omanik nimetab omaenda juhtimist\u00f6\u00f6 eest firmalt saadava tasu mitte t\u00f6\u00f6tasuks, vaid ettev\u00f5tlustuluks. V\u00f5i kui ettev\u00f5tja registreerib oma firma teises riigis nn maksuparadiisis.<\/p>\n
Agressiivset maksude v\u00e4ltimist loetakse legaalseks (ehkki ebamoraalseks) tegevuseks, aga sellesarnast illegaalset tegevust nimetatakse veidi teisiti, nimelt maksudest k\u00f5rvale hiilimiseks (ingl\u00a0tax evasion). Sel juhul j\u00e4etakse mingi tulu v\u00f5i varandus deklareerimata (v\u00f5i esitatakse v\u00f5ltsitud andmeid), ehkki seadus k\u00e4sib seda kajastada. N\u00e4iteks \u00fcmbrikupalga maksmine. V\u00f5i k\u00fcsitakse tagasi k\u00e4ibemaks kulutuste eest, mida tehtud pole v\u00f5i mille tagasi saamine pole ette n\u00e4htud.<\/p>\n
Millest s\u00f5ltub maksukuulekus?<\/p>\n
Teadlased on p\u00f5hjalikult uurinud, millest s\u00f5ltub maksukuulekus, ning sellest tulenevalt andnud ka soovitusi, millisel viisil seda parandada. Neoklassikalise teooria kohaselt s\u00f5ltub maksukuulekus pettuse avastamise riski ja v\u00f5imaliku karistuse vahekorrast. Uuemad teooriad arvestavad kogutud andmeid ja neist tulenevalt ka paljusid teisi m\u00f5jutegureid.5<\/p>\n
“Maksukuulekust m\u00f5jutab ka horisontaalne usaldus. Kui inimene teab v\u00f5i usub, et teised petavad, siis on ka temal kalduvus petta.”<\/p>\n
K\u00f5ige tugevamini m\u00f5jutab suhtumist maksupettusesse vertikaalse usalduse tase. Kui inimene hindab, et maksukoorem on \u00f5iglaselt jaotunud ning maksuamet on maksude kogumisel efektiivne, ning et valitsus kasutab maksuraha \u00fcldiste teenuste osutamiseks \u00f5iglasel viisil, siis maksab inimene makse kohusetundlikult. Maksukuulekust m\u00f5jutab ka horisontaalne usaldus. Kui inimene teab v\u00f5i usub, et teised petavad, siis on ka temal kalduvus petta.<\/p>\n
Asjakohane k\u00fcsimus on see, mida peetakse maksukoorma \u00f5iglaseks jaotuseks. Andmed n\u00e4itavad, et mitte ainult vaesed, vaid ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa j\u00f5ukamatest pooldab k\u00f5rgemat maksum\u00e4\u00e4ra rikkamatele kui vaestele, ehkki neil endil on sellest reeglist kaotada. Doerrenberg ja Peichl on leidnud, et \u00fcksikisiku maksumoraal on seda k\u00f5rgem, mida k\u00f5rgem on maksus\u00fcsteemi progressiivsus riigis, kus ta elab.6<\/p>\n
On tuvastatud ka muid maksukuulekust puudutavaid korrelatsioone. N\u00e4iteks kalduvad naised olema maksukuulekamad kui mehed, abielus inimesed maksukuulekamad kui \u00fcksikud. Usklikud, kes sageli kirikus k\u00e4ivad, kalduvad olema maksukuulekamad kui usuleiged. \u00dcksikettev\u00f5tjad on v\u00e4hem maksukuulekad kui suurettev\u00f5tjad.<\/p>\n
Tugevam \u00fchtsustunne ja patriotism kallutab maksukuulekust k\u00f5rgemale, \u00fchiskonna polariseeritus madalamale. Rikkamad kalduvad olema madalama maksukuulekusega kui keskklass, aga samas on ka v\u00e4ga vaesed ja t\u00f6\u00f6tud teistest madalama maksukuulekusega.<\/p>\n
\u00dcllatavalt on leitud, et immigrantide maksukuulekus on keskmiselt isegi k\u00f5rgem kui kohalikel. Mida madalam on ebav\u00f5rdsus, seda k\u00f5rgem on maksukuulekus. Mida k\u00f5rgem on mingis maksuliigis maksum\u00e4\u00e4r, seda madalam on selles liigis maksukuulekus. Mida k\u00f5rgem on riigi arengutase (SKP elaniku kohta), seda k\u00f5rgem on maksukuulekus.<\/p>\n
Selletaolisi korrelatsioone on leitud palju. Eriti olulised on sellised, mida valitsus ja maksuamet saavad kasutada maksukuulekuse parandamiseks. Poliitikutel v\u00f5ib olla huvitav teada, et v\u00f5rdlevate andmete alusel kokku pandud kirjeldus maksude ja maksukuulekuse kohta erineb neoliberaalse m\u00f5tteviisi seisukohtadest (mis eelistavad \u00f5hukest riiki). Nimelt j\u00e4reldub andmetest, et enam arenenud riikides on k\u00f5rgem maksutase, k\u00f5rgem sotsiaalse kindlustatuse tase, k\u00f5rgem \u00fcmberjagamise tase ja suurem maksukuulekus.7<\/p>\n
Kuidas parandada maksukuulekust?<\/p>\n
Loodame, et \u00fchegi siinse kirjutise lugeja jaoks ei t\u00e4henda maksukuulekuse parandamine valitsuse vigureid eesm\u00e4rgiga “uimaselt eesti rahvalt veel rohkem pappi v\u00e4lja pressida” (nagu arvas netikommentaator \u00fcht maksualast kirjutist kommenteerides).<\/p>\n
Madal seaduskuulekus, sealhulgas madal maksukuulekus, on riigi arengu seisukohast m\u00fcrk. Hea maksulaekumine on riigi arengu nurgakivi.8\u00a0Maksunduse p\u00f5hialuseks loetakse \u00fchiskondlikku lepet kodanike ja valitsuse vahel selle kohta, et inimesed maksavad makse ja valitsus osutab vastutasuks avalikke teenuseid.<\/p>\n
Maksumaksmist kontrollitakse, aga heidutusmeetoditega pole m\u00f5istlik liialdada. Maksuauditeid tehakse tavaliselt juhusliku valiku teel sagedusega alla \u00fche protsendi. Auditite sageduse suurendamine v\u00f5i karistuste karmistamine on see, mida asjatundjad soovitavad maksukuulekuse parandamise eesm\u00e4rgil mitte teha, ehkki auditite kvaliteedi t\u00f5stmine v\u00f5ib olla asjakohane.<\/p>\n
Ka moraalilugemine pole soovituste hulgas. Vahendid, mis m\u00f5juvad, on parandada avalike teenuste kvaliteeti ning edendada koost\u00f6\u00f6d maksuametnike ja maksumaksjate vahel. Eelt\u00e4idetud deklaratsioonid ja hea tugi maksudeklaratsioonide t\u00e4itmisel parandavad maksulaekumist m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n
\u00dcks konkreetne soovitus on anda neile maksuametnikele, kes suhtlevad maksumaksjatega, v\u00e4ga hea v\u00e4lja\u00f5pe. Maksumaksjatesse \u2013 isegi maksuv\u00f5lglastesse \u2013 suhtutakse mitte nagu klassikaline vangivalvur kurjategijasse, vaid nagu teenindaja oma klienti \u2013 s\u00f5bralikult ja lugupidavalt. (Erand tehakse vaid parandamatute maksupetturite suhtes.)<\/p>\n
K\u00f5ik see t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6d vertikaalse usalduse kasvatamiseks. Ka horisontaalset usaldust saavad valitsus ja maksuametnikud parandada. Otsitakse mitmesuguseid teid, et kiita maksukuulekaid inimesi ja ettev\u00f5tteid. Meenutatakse hilinevatele maksumaksjatele, milliste avalike teenuste jaoks maksuraha kulutatakse. Antakse maksuv\u00f5lglastele muu hulgas teada, kui v\u00e4ike protsent teisi inimesi on v\u00f5lglaste hulgas.<\/p>\n
Maksumoraali kasvatab m\u00e4rgatavalt seegi \u2013 nii n\u00e4itavad T\u00fcrgis ja Hispaanias tehtud katsed \u2013, kui \u00fclikoolide \u00f5ppeprogrammidesse (ka muudel kui majanduse erialadel) on lisatud maksunduse alusteadmised.<\/p>\n
T\u00e4htsaks tuleb pidada ka \u00fchise identiteedi arendamist. Hoiduda tuleb m\u00f5tteviisidest, mis \u00fchiskonda polariseerivad, \u00fcksk\u00f5ik missugust suunda pidi. N\u00e4iteks peab hoiduma rikaste ja vaeste vaenulikust vastandamisest. Niisama l\u00f5hestav nagu ettev\u00f5tjate k\u00e4sitlemine t\u00f6\u00f6tajate ekspluateerijana (mille suhtes on Eestis ajalooliselt kujunenud immuunsus) on pidada neid eriliseks ja teistest paremaks \u00fchiskonna osaks, kelle edukust pole s\u00fcnnis “karistada” k\u00f5rge maksum\u00e4\u00e4raga.<\/p>\n
M\u00f5nes riigis lubatakse anda maksualast n\u00f5u vaid litsentsi alusel. Eesm\u00e4rk on t\u00f5kestada agressiivset maksude v\u00e4ltimist ning maksudest k\u00f5rvale hiilimist, mille suunas n\u00f5uandjad kipuvad muidu kalduma, et saaks oma teenuse eest heldet hinda k\u00fcsida.<\/p>\n
Maksuteenuseid ostavadki sisse tavaliselt k\u00f5ige rikkamad maksumaksjad. Elanikkonna k\u00f5ige rikkama segmendi (0,01 protsenti elanikest) maksukoormus kipub olema v\u00e4ga madal k\u00f5ikides riikides. Seda n\u00e4hakse probleemina ja sellest on saanud rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6 aktuaalne teema.<\/p>\n
Maksuseadusi koostades soovitatakse hoiduda maksuerandite tegemisest, sest erandeid kiputakse kurjasti kasutama, ning soovitatakse sulgeda mitmesuguseid teisi legaalseid teid, mida saab kasutada maksude v\u00e4ltimiseks. Maksuerandite hulgas on esile t\u00f5stetud “perverssed” maksusoodustused v\u00e4lisinvestoritele eesm\u00e4rgiga neid oma riiki kohale meelitada.<\/p>\n
Mida on oodata Eesti erakondadelt?<\/p>\n
Kui vaatame eespool toodud maksupoliitiliste ideede ja eelarveseisu parandamise ettepanekute valguses Eesti erakondi, siis on pilt, pehmelt \u00f6eldes, h\u00f5re. Valitseb ignorantsus, uute ideede v\u00e4hesus ja kolme aastak\u00fcmne tagustesse dogmadesse kinnij\u00e4\u00e4mine.<\/p>\n
Isegi kui retoorikas k\u00f5neldakse maksustruktuuri muutmise vajadusest (n\u00e4iteks SDE), siis reaalseid ettepanekuid ja sisulise debati algatamise katseid pole me seni peaaegu n\u00e4inudki. Idee, et v\u00f5iksime t\u00f5sisemalt hakata tegelema varamaksudega (peale automaksu), on paljudele paremparteidele \u00fcsna vastuv\u00f5etamatu, sest liigitub kohe kategooriasse, et kuidas me asume n\u00fc\u00fcd maa- ja kinnisvara omanikke “karistama”, kui seni oleme r\u00e4\u00e4kinud, et maksud peavad v\u00f5imalikult madalad olema.<\/p>\n
M\u00f5ttek\u00e4ik, et \u00f5iglasema ja struktuurilt mitmekesisema maksustamisega saaks alandada muid makse sellelesamale varaomanikest keskklassile, ei tule justkui kellelegi p\u00e4he.<\/p>\n
Maksukuulekuse ja varimajanduse temaatika on Eesti parteide radariekraanilt t\u00e4iesti m\u00f6\u00f6da lipsanud \u2013 valitseb arusaam, et meil on maksukuulekuse ja varimajandusega k\u00f5ik korras ning kui probleeme ongi olnud, siis need j\u00e4id 1990. aastatesse. Praegustesse andmetesse, v\u00f5rdluses n\u00e4iteks P\u00f5hjamaadega, ei s\u00fc\u00fcvi keegi.<\/p>\n
Klassikalisest ettev\u00f5tte tulumaksust ja kapitalimaksust ei taheta paremleeris midagi kuulda, sest valitseb m\u00f5tteviis, et ettev\u00f5tete v\u00e4hene maksustamine on just see, mis tegi Eesti omal ajal j\u00f5ukaks, meelitas siia v\u00e4lisinvesteeringuid ning sellest loobumine t\u00e4hendaks Eesti eduloole tagasik\u00e4igu andmist.<\/p>\n
M\u00f5te, et Eesti majanduse, ettev\u00f5tluse struktuur ja \u00fcldine riigi arengutase ning positsioon maailmamajanduse v\u00e4\u00e4rtusahelas on hoopis midagi muud kui 30 aastat tagasi, kui praegune ettev\u00f5tluse maksustamiss\u00fcsteem loodi, ei tule kellelegi meelde.<\/p>\n
“Kus on Keskerakonna ja sotside m\u00f5ttekojad\/t\u00f6\u00f6grupid, kes anal\u00fc\u00fcsiks maksu- ja eelarvepoliitilisi valikuid?”<\/p>\n
Kui paremtiiba iseloomustab eitus, et midagi ei saa teha peale kosmeetiliste paranduste meie juba peaaegu “ideaalsesse” maksupoliitikasse, siis vasakparteide seas valitseb \u00fcksnes letargia. Kus on Keskerakonna ja sotside m\u00f5ttekojad\/t\u00f6\u00f6grupid, kes anal\u00fc\u00fcsiks maksu- ja eelarvepoliitilisi valikuid ning \u00fcritaks avalikkuses edendada argumenteeritud sisulist debatti?<\/p>\n
Miks me oleme nii kaua, eriti paremtiival, takerdunud vanadesse neoliberaalsetesse dogmadesse, mis v\u00f5isid olla omal kohal t\u00f5esti kolme aastak\u00fcmne eest, kuid ei teeni meid enam kaugeltki nii h\u00e4sti? Seda just olukorras, kus Eestist on saanud rinderiik (k\u00f5rgete ja p\u00fcsivate kaitsekulutustega) ning majanduses on meie v\u00e4ljakutseks keskmise sissetulekuga maa l\u00f5ksust v\u00e4lja murdmine, mitte odava t\u00f6\u00f6j\u00f5uga ja madalate maksudega postkommunistliku maa kuvandi hoidmine.<\/p>\n
P\u00f5hjus selliseks kinnijooksmiseks on \u00fcldine poliitiliste muutuste loogika, kus v\u00f5tmeterminiks on “rajas\u00f5ltuvus”. Lahtiseletatuna: kui ollakse m\u00f5nel kriitilisel ajalooperioodil teatud poliitilised valikud teinud ja need on andnud positiivseid tulemusi, siis on hiljem v\u00e4ga raske suunda muuta, sest tehtud valikute \u00fcmber on koondunud juba liiga palju eri huvisid, institutsioone, ideoloogilisi m\u00fc\u00fcte ja narratiive.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu tekib tugev surve\u00a0status quo’st ikkagi kinni hoida, mis sest, et keskkond on muutunud ja positiivse tagasiside asemel tuleb s\u00fcsteemist valdavalt ainult negatiivseid signaale. Eesti maksu- ja majanduspoliitika on praegu just sellises rajas\u00f5ltuvuse l\u00f5ksus.<\/p>\n
Teine p\u00f5hjus, miks poliitikud pelgavad maksupoliitikaga t\u00f5sisemalt tegeleda, on see, et praeguses seisus, kus kaitsekulutusi tuleb k\u00f5rgel hoida, n\u00e4ib erakondadel olevat ainult kaks valikut: kas t\u00f5sta makse ja enam-v\u00e4hem s\u00e4ilitada sotsiaalkulutuste ja avalike teenuste (haridus, tervishoid jne) tase v\u00f5i \u00f6elda rahvale, et edaspidi on sotsiaalsed h\u00fcved madalamal tasemel ning iga\u00fcks v\u00f5iks oma pensioni, tervishoiu ja k\u00f5rghariduse eest omast taskust rohkem maksta.<\/p>\n
M\u00f5lemad valikud on poliitiliselt \u00fches v\u00f5i teises suunas kulukad ning kui m\u00f5ni partei (n\u00e4iteks Isamaa) teeb n\u00e4o, et seda kahvlit ei eksisteerigi, siis nad petavad oma valijat.<\/p>\n
Meie pakume siin vahetee, kus l\u00e4bim\u00f5eldud muudatused maksustruktuuris, maksubaasi mitmekesistamine, maksukuulekuse parandamine ning maksudebatti \u00f5igluse ja ebav\u00f5rdsuse teema lisamine v\u00f5imaldaksid n\u00e4iteks keskklassi ja madalama sissetulekuga inimeste jaoks m\u00f5ned maksud (k\u00e4ibemaks, tulumaks) alla viia, nii et eelarvesituatsioon ei halveneks ning me ei pea minema hariduse, tervishoiu, pensionide ja teiste kulutuste kallale.<\/p>\n
Teisis\u00f5nu, maksustruktuuri reformid on poliitiliselt palju v\u00e4hem kulukad kui binaarsed valikud “t\u00f5stame makse” v\u00f5i “langetame makse”. Ometi vajab selliste ambitsioonikate muudatuste k\u00e4ivitamine ning end rajas\u00f5ltuvuse taagast lahti raputamine poliitilist visiooni, eestvedamist ja julgust. Kui vaadata erakonnajuhtide galeriid, siis praegu me neid kvaliteete m\u00e4rganud ei ole. Loodame, et eksime.<\/p>\n
\u00d5nneks on \u00f5hus ikkagi ka optimismi m\u00e4rke. Nii tippettev\u00f5tjate kui ka majandusteadlaste seast kostab h\u00e4\u00e4li, mis kutsuvad \u00fcles vanadest dogmadest lahti laskma.9\u00a0Kuigi varjatult, siis tegelikult m\u00f5eldakse mitmes erakonnas sellele, millise maksupoliitilise programmiga minna vastu 2027. aasta valimistele. Ringlevad ideed pole takerdunud ainult minevikku.<\/p>\n
Rahvusvahelised v\u00f5rdlused n\u00e4itavad, et Eesti maksus\u00fcsteemi struktuur erineb arenenud riikide omast mitmel kriitilisel moel: maksukoormus on koondunud t\u00f6\u00f6j\u00f5ule ja tarbimisele, samal ajal kui vara, kapital ning k\u00f5rge sissetulek on alakoormatud. See ei ole lihtsalt tehniline k\u00f5rvalekalle \u2013 see on p\u00f5hjus, miks maksulaekumine ei kasva piisavalt kiiresti ning miks eelarve tasakaalust on saanud illusioon.<\/p>\n
Riigieelarve ei ole kriisis sellep\u00e4rast, et me kulutame liiga palju ja meil on liiga “paks” riik. See on kriisis, sest meie maksus\u00fcsteem on ajaliselt nihkes. Ta loodi maailma, mida enam ei ole, ning ei sobi enam maailma, kuhu me paratamatult liigume. J\u00e4rgmiste aastate k\u00fcsimus pole see, kas maksustruktuur muutub \u2013 k\u00fcsimus on, kes on eestvedaja ning millal Eesti selle muudatuse \u00e4ra teeb.<\/p>\n
2 Fred Pampel, Giulia Andrighetto, Sven Steinmo, How institutions and attitudes shape tax compliance: A cross-national experiment and survey. \u2013 Social Forces 2019, kd 97, nr 3, lk 1337\u20131364.<\/p>\n
4 Katharina Gangl, Benno Torgler, How to achieve tax compliance by the wealthy: A review of the literature and agenda for policy. \u2013 Social Issues and Policy Review 2020, kd 14, nr 1, lk 108\u2013151.<\/p>\n
5 Ioana Alexandra Horodnic, Tax morale and institutional theory: a systematic review. \u2013 International journal of sociology and social policy 2018, kd 38, nr 9\/10, lk 868\u2013886.<\/p>\n
6 Philipp Doerrenberg, Andreas Peichl, Progressive taxation and tax morale. \u2013 Public Choice 2013, kd 155, nr 3, lk 293\u2013316.<\/p>\n
7 Colin C. Williams, \u00c1lvaro Mart\u00ednez, Explaining cross-national variations in tax morality in the European Union: an exploratory analysis. \u2013 Studies of Transition States and Societies 2014, kd 6, nr 1, lk 5\u201318.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti riigieelarve aastaks 2026 on 4,5-protsendilise puuduj\u00e4\u00e4giga. Eesti on k\u00fcll praegu veel suhteliselt madala v\u00f5lakoormaga riik, aga kestev…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58294,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1279,747,28,29,95,778,29543,1281,19,29542,25,1016,1278,10350,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-58293","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-imf","19":"tag-karped","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-maksud","24":"tag-maksukuulekus","25":"tag-maksupoliitika","26":"tag-news","27":"tag-peet-kask","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-riigieelarve","30":"tag-sirp","31":"tag-tonis-saarts","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115671670871842890","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58293"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58293\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58294"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58293"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58293"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}