{"id":58354,"date":"2025-12-06T10:07:09","date_gmt":"2025-12-06T10:07:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/58354\/"},"modified":"2025-12-06T10:07:09","modified_gmt":"2025-12-06T10:07:09","slug":"mattias-agabus-mitmiklinn-tartu-arhitektuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/58354\/","title":{"rendered":"Mattias Agabus. Mitmiklinn Tartu | Arhitektuur"},"content":{"rendered":"

Tartu vald on avanud riigihanke Raadi alevi uue keskuseala planeeringu- ja ideev\u00f5istluse.\u00a0<\/a>V\u00f5istlust\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on 30. jaanuar 2026. See v\u00f5istlus on k\u00e4esoleval hetkel \u00fcks m\u00e4rgilistest s\u00fcndmustest Tartu maakonna l\u00e4hituleviku arenguajaloos.<\/p>\n

V\u00f5istlusala pindala on 0,6 km\u00b2. See paikneb Raadi linnastu potentsiaalikamas keskmes ja h\u00f5lmab pea poole uue perspektiivse linna arengualast. V\u00f5imalused midagi linnaehituslikult olulist selles asupaigas algatada on suured. Alustades uue linna nimest: kas see on Raadi linn v\u00f5i Ermi linn v\u00f5i muu pakutav linnaline identiteet?<\/p>\n

V\u00f5istlusala paikneb Raadi s\u00f5jav\u00e4elennuv\u00e4lja endisel territooriumil Stardiraja t\u00e4nava, Ermi t\u00e4nava ja Raadi looduskaitseala vahelisel alal. V\u00f5istluse eesm\u00e4rgiks on leida alale planeeringuline ideelahendus ja \u00fchtlasti \u00fchendada varasemad planeeringuv\u00f5istlused v\u00f5istluse kontaktv\u00f6\u00f6ndis.<\/p>\n

V\u00f5istlusel tuleb lahendada \u00fcldisem planeeringuline linnaehituslik ideelahendus, mille baasil on v\u00f5imalik minna edasi lahendust t\u00e4psustama detailplaneeringute menetlustega. Planeeritav uus linn saab valla tulevikus olema terviklikult multifunktsionaalne, tihe ja intensiivne, arvestades Tartu linnapiirkonna kujuneva pol\u00fctsentrilise linnav\u00f5rgustiku mudeliga. Lisaks oodatakse v\u00f5istluse ettepanekutelt ka laiemat anal\u00fc\u00fcsi ja uut linlikku identiteeti. Mis on Tartu linnapiirkonna identiteet, iseloom ja tulevik?<\/p>\n

V\u00f5istluse kontaktala linnaehituslik v\u00f5istlusala sinise kontuuriga Autor\/allikas: Egle N\u00f5mmoja<\/p>\n

V\u00f5istlusalale ja selle vahetusse l\u00e4hedusse koodub valla ehk uue Raadi linna teenusekeskuste tuumikala. V\u00f5imalik paigutus ja identiteet loomelinnakule. Tihedam linnakese peab olema inimm\u00f5\u00f5tmelise linnav\u00f5rgustikuga, moodustades terviku \u00fchistranspordi s\u00fcsteemi, eri liiki t\u00e4navate ja loodusv\u00f5rgustikega, n\u00e4iteks nagu loodavad ja olemasolevad kureeritud v\u00f5sad<\/a>. Ainult hoonestuskihistustest j\u00e4\u00e4ks kindlasti v\u00e4heks, nagu j\u00e4\u00e4ks eeldatavalt v\u00e4heks hoonestuse identiteedist, kus pakutakse v\u00f5istlusalal ainult Tartu linnale uusmagala versiooni. <\/p>\n

Bussipeatuste v\u00f5rgustik oleks v\u00f5ib-olla 500 meetri asemel parem sihtida 200 meetri kuni 300 meetri vahemikku. See v\u00f5iks olla tunnetuslikult inims\u00f5bralikum, kui vanemad inimesed enam ei jaksaks ning tervemad inimesed ei viitsiks \u00fcle 200 meetri k\u00e4ia. <\/p>\n

\u00dchiskondlike hoonete ettepaneku v\u00f5rgustiku ja hierarhia anal\u00fc\u00fcsis v\u00f5iks ka g\u00fcmnaasiumi ideed k\u00e4sitleda v\u00f5istlusalal v\u00f5i kontaktv\u00f6\u00f6ndis. V\u00f5ib-olla uus Raadi saab ulatada abik\u00e4e puuduva 1000 g\u00fcmnaasiumi kohaga Tartu linnale?<\/p>\n

V\u00f5istlus\u00fclesanne on julge ettev\u00f5tmine, kuna meelega ei ole ette antud elanike arvu ega saavutatava lahenduse v\u00e4ljakujunemise aastaarvu. See paneb v\u00f5istlusele ainulaadse v\u00f5imaluse urbanismi teooriate l\u00e4bi simuleerimiseks ja v\u00e4ljavalitu \u00e4ra vormistamiseks.<\/p>\n

\u00dche \u017e\u00fcrii liikmena viiest tase keheksa arhitekt-eksperdist avaldan, et mitte tihti ei ole v\u00f5istlustel niiv\u00f5rd kogenud ja k\u00f5rgetasemeline kutsutud ekspertide valik, kes on iseenesestm\u00f5istetavalt tuttavad nii Tartu maakonnaplaneeringu, \u00fcleriigilise planeeringu kui ka muude alusdokumentidega. Selline \u017e\u00fcrii koosseis annab k\u00f5igile osalejatele v\u00f5istluse korraldaja ja maaomanike poolt inspiratsiooniimpulsi julgete ja ajatute ideede pakkumiseks. <\/p>\n

T\u00e4ites v\u00f5istlustingimuste programmi, soovitan minna veel edasi \u2013 kaasata v\u00f5istlusmeeskonda juurde ka teoreetilist linnageograafia, inimgeograafia, liikuvuse ja kuvandiloome ekspertiisi, mis vaataks kaugemale k\u00e4esolevast v\u00f5istlusest, et anda oma v\u00f5istlusettepanekule t\u00f5elise vision\u00e4\u00e4ri terviks\u00fcmbioos.<\/p>\n

Siinkirjutaja eesm\u00e4rk on lisada v\u00f5istlusele inspiratsiooni ja koondada linkidena soovituslikke t\u00e4iendmaterjale, selbet mitte piirduda v\u00f5istluse kuulutusega. Avardan j\u00e4rgnevate m\u00f5tisklustega inspiratsiooni v\u00f5istlust\u00f6\u00f6dele ja laiendan pakutavate t\u00f6\u00f6de m\u00f5ju areaale.<\/p>\n

Kaasake v\u00f5istlust\u00f6\u00f6desse v\u00f5imalikult rohket ekspertiisi!<\/p>\n

Linnageograafia p\u00f5hit\u00f5de on, et linnal on neli p\u00f5hilist m\u00e4\u00e4ratlust: linna kuvandiline m\u00e4\u00e4ratlus, linna majandus-poliitiline m\u00e4\u00e4ratlus, linna sotsiaal-kultuuriline m\u00e4\u00e4ratlus ja linna f\u00fc\u00fcsiline m\u00e4\u00e4ratlus, toob v\u00e4lja linnageograaf Jussi Sakari Jauhiainen. Esitasin need m\u00e4\u00e4ratlused minu meelest ajakohases j\u00e4rjekorras, t\u00f5stes kuvandilise m\u00e4\u00e4ratluse k\u00f5ige ette. <\/p>\n

Kuvandiline m\u00e4\u00e4ratlus on kaasajal silmapaistvaim. T\u00e4nap\u00e4eva digiajastul suhestuvad elanikud ja k\u00fclalised kodu- ja sihtkohaga eelk\u00f5ige kuvandiliselt, sest sotsiaalmeedia ja \u00fcldse meedia kiirus seljatab k\u00f5ik muud infokanalid. Infomeedia kiirusest innustunult unistavad samast kiiruses nii ettev\u00f5tjad kui elanikud oma omavalitsusega suhtledes. Omavalitsusest, mis on nende endi valitud. M\u00e4rkides \u00e4ra selbet juhul, kui v\u00f5istlusj\u00e4rgselt on vallal uue linna nime \u00e4raotsustamisel vaja k\u00fcsida selles vallaelanike arvamust.<\/p>\n

Eesti omavalitsused teavad, et elame kahaneva rahvastiku ajastul. Maksuresidentide liikumine omavalitsustesse ja neist v\u00e4lja on kiire ja vaba. Alati kiirem omavalitsuste strateegiliste planeeringu- ja arengukavades ettekujutatud protsessidest. <\/p>\n

Ent p\u00f5hjused rahvastiku ja ettev\u00f5tete liikumiseks ei ole alati \u00fchem\u00f5ttelised ja lihtsad, kuvandiliselt selgelt teadvustatavad. Et omi otsuseid teha, tuleb p\u00fc\u00fcda rahvastiku ja ettev\u00f5tete liikumist m\u00f5ista ja ette kujutada. Seda tehes tuleb alati ruumilise arengu iseloome ja toimeprintsiipe arvestada. Teadvustades, et tegemist on ruumilist arengut m\u00f5jutavate mitmete vastastikm\u00f5judega ja \u00fcheaegselt toimivate protsesside l\u00e4bi. Protsessidega, mis kujundavad igap\u00e4evaselt linna eelnimetatuid m\u00e4\u00e4ratlusi reaalajas. K\u00f5ik korraga \u00fcsnagi hoomamatu \u00fclesanne \u00fchele inimesele. Seda k\u00f5ike arvestada, oma v\u00e4ljavalitud otsuse m\u00f5ju hinnat ja siis \u00e4ra otsustada, olgu ta poliitik v\u00f5i erialaspetsialistist poliitik. <\/p>\n

Kas on linnaga vald v\u00f5i linn vallaga?<\/p>\n

Kas Tartu vald on k\u00f5igi seni tehtud \u00f5igete valikutega oma ruumilise arenguga j\u00f5udnud v\u00e4lja teataval m\u00e4\u00e4ral v\u00f5rreldavaks Tartu linnaga? On Tartu valla f\u00fc\u00fcsiline m\u00e4\u00e4ratlus, sotsiaal-kultuuriline m\u00e4\u00e4ratlus, majandus-poliitiline m\u00e4\u00e4ratlus v\u00f5rreldav t\u00e4naseks piisaval m\u00e4\u00e4ral Tartu linnaga?<\/p>\n

Kui nendes m\u00e4\u00e4ratlustes on k\u00e4tte j\u00f5udnud aeg Tartu valla uue linna nimi v\u00e4lja \u00f6elda, siis on k\u00e4imasolev planeerimis- ja ideev\u00f5istlus ainus \u00f5ige hetk selleks. Selgituste ja visuaalidega esitatud linnav\u00f5rgustiku kontekst loob v\u00f5imaluse kujundada tervikpilti ning hinnata muu hulgas ka Tartu valla uue nime ja s\u00f5na m\u00f5ju.<\/p>\n

Kui valida uut linna v\u00f5i valla nime Tartu mitmiklinnastus, siis kas siin on linnaga vald v\u00f5i linn vallaga? Linn ja vald on ametlikult v\u00f5rdustatud administratiiv terminid, ent avalik vestlus selles k\u00fcsimuses on pidamata j\u00e4\u00e4nud, kuna valdade liitmine tuli \u00fchel hetkel \u00e4ra teha.<\/p>\n

Traditsioonilise avaliku linnaruumiga t\u00e4nav on elusa linna milj\u00f6\u00f6garant<\/p>\n

“Mis on linnadel viga<\/a>?” ja “Kes v\u00f5i mis peataks linnade allak\u00e4igu?” k\u00fcsisid \u00fcle 20 aasta tagasi arhitekt-ekspert \u00dclar Mark ja geograaf Rein Ahas. Need k\u00fcsimused on endiselt aktuaalsed. Olgugi, et Tartu linn tundub hetkel olevat k\u00f5igist Eesti linnadest esimene Eesti suuremate linnade seas, kes ei ole lohistanud jalgu t\u00e4navaruumi h\u00e4vimisele reageerimisel ega h\u00e4vitamisega tegelenud, mille juhtumise eest kaasaegses linnades hoiatas juba ammu urbanist Joseph Rykwert. <\/p>\n

Traditsiooniline avaliku linnaruumiga t\u00e4nav on vabalt l\u00e4bitav jalak\u00e4igutee, millel on oma poed, teenused, ajaveetmise v\u00f5imalused ning aktiivne ja mitmek\u00fclgne suhtlusruum. See on t\u00e4nava\u00e4\u00e4rsete parkimisv\u00f5imaluste, \u00e4ride ja k\u00f5igi liikuvusvahendite juurdep\u00e4\u00e4sudega toimiv v\u00f5rgustik. T\u00e4nav on linnaehituslikult oman\u00e4oline, kuid samas edasiarendatav tervik, mida rikastavad haljastus, v\u00e4ljakute laiendused ja v\u00e4iksemad platsinurgad: imeline ruum, kus liikumine viib alati kuskilt kuhugi. T\u00e4nava milj\u00f6\u00f6 kvaliteet v\u00e4ljendub juhuslikest kohtumistest s\u00fcndivas r\u00f5\u00f5mus ja \u00fcllatustes, \u00fchises linnaruumis talletuvas ajatus kohavaimus, mis naeratab vastu.<\/p>\n

Tallinna puhul tundub see vana artikkel ikka veel nagu eile kirjutatud, eriti m\u00f5eldes j\u00e4lle kord Tallinna peat\u00e4nava kafkalikuks kiskunud protsessile. Kui linnadel on midagi viga, siis on see sageli nende n\u00e4gu. Monokeskse ja hierarhilise linnav\u00f5rgustiku isevoolu j\u00e4tkunud areng ongi olnud \u00fche poliitilise koalitsioonihierarhia otsustusprotsessi n\u00e4gu.<\/p>\n

See poliitiline otsustusprotsess on meie traditsiooniliste t\u00e4navate ja linnade allak\u00e4igu allikas, paigalseisu h\u00e4bipost ja pranger. See toodab edasi n\u00f5ukogudeaegset linnaehituslikku v\u00f5rgustikku, juhuslikku ja l\u00fcnklikku, sikutatud moel valmivaid osi. Tulemuseks on fragmenteeritud kaasaegse linnaruumi laadne toode. Hea seegi \u2013 vahepeal paistis, et Tallinnal on areng sootuks seiskunud.<\/p>\n

Elektrit\u00f5ukerataste saabumise j\u00e4rellainetus l\u00f5i segi \u00fchiskasutuses olnud k\u00f5nni- ja jalgrattateed. Pole v\u00f5imatu, et peagi tuleb m\u00f5ni j\u00e4rgmine leiutis ja jagab kiiruspiirangute t\u00f5ttu kaheks nii kaupade kui autode s\u00f5iduteed: \u00fcksikisikute transpordi teed eraldi mitmeisikuliste transpordivahendite teedest, v\u00f5ib-olla kihutavad neil tulevikus monorattalised elektrilised tugitoolid, mille vajadusel saab \u00fchenduda kaarikugruppidest s\u00f5prusgondliteni, suuremateks liiklusvahendite gruppideks. T\u00e4nava kohal laiuv \u00f5huruum v\u00f5ib kujuneda takistusv\u00e4ljaks pakki- ja personaaltranspordi droonidele. Ettevaatlikult on Berliin lahendanud sarnased probleemid juba ammu, asendades oma \u00f5huliinid maakaablitega ja luues selgepiirilise maakaabliteede v\u00f5rgustiku.<\/p>\n

Liiklusuuendustest tingitud t\u00e4navaruumi muutused ja nendega kaasnev k\u00e4ra ei kao kuhugi. Poliitiliselt on petlik kakelda definitsioonide v\u00f5i liiklusm\u00e4rkide metsaga. See segadus toodab edasi linna, millel on endise otsustusprotsessi n\u00e4gu. Detailidesse takerdudes j\u00e4\u00e4b suur pilt n\u00e4gemata. M\u00f5istmine ei s\u00fcnni.<\/p>\n

Ometi teame, et linnaehituslikud suundumused, isetekkelised protsessid ja soov tasakaalustada regionaalset arengut suures mastaabis eeldavad paljude spetsialistide koost\u00f6\u00f6d: hierarhiavaba, pol\u00fctsentriliste keskuste m\u00f5tteviisi. Just nagu “Eesti 2050” \u00fcleriigilise planeeringu meeskond<\/a> seda kehastab.<\/p>\n

\u00c4rgem lubagem poliitilisel otsustusprotsessil kujundada meie linnu nii, et need muutuvad ankruks, mis lohiseb arengul j\u00e4rele<\/p>\n

“Tugevad t\u00f5mbekeskused on alternatiiv pealinnastumisele. Eesti vajab tasakaalu pealinna ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud riigi vahel. Mis rolli saaksid kanda v\u00e4iksemad linnad?” avab arutelu<\/a> arhitekt Anna Semjonova, “Eesti 2050” \u00fcleriigilise planeeringu projektijuht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.<\/p>\n

Koroona\u00adpandeemia tingitud kaugt\u00f6\u00f6 ja veebikoosolekud t\u00f5id pered \u00fcle Eesti tagasi neisse paikadesse, kuhu ulatus mobiilse interneti levi. See t\u00f6\u00f6kultuuri j\u00e4rsk muutus k\u00e4ivitas v\u00e4ikeasumites taaslinnastumise ja suurlinnades vastulinnastumise protsessi. Paljud pered naasid oma lapsep\u00f5lvepaikadesse ning eelistavad seal siiani kaugt\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. Kaugt\u00f6\u00f6 laialdane lubatavus muutis t\u00f6\u00f6, kodu ja maakodu eeliseid ning identiteete, kujundas \u00fcmber sihtkohtade vahelise pendelr\u00e4nde mahtu ja aegu. T\u00f5mbekeskuste perifeeriatesse lisandus kogukonnaellu s\u00fcvenevat v\u00e4rsket verd ja uusi ideid. Loodetavasti ulatuslikult ja p\u00fcsivalt.<\/p>\n

See oli \u00fcllatav juhus, kuid \u00e4rgem laske neil taaslinnastumise klastritel k\u00e4est libiseda. T\u00f6\u00f6andjate suhtumine t\u00f6\u00f6- ja koosolekukorraldusse m\u00f5jutab otseselt seda, kas v\u00e4ikekohtade h\u00e4\u00e4bumine j\u00e4tkub v\u00f5i p\u00f6\u00f6rdub \u00fcmber ning kas Eesti liigub regionaalselt tasakaalustatuma arengu poole.<\/p>\n

See habras, ent loodetavasti p\u00f6\u00f6rdumatu taaslinnastumise laine \u00fcle Eesti v\u00e4ikeasumite kannab suurt potentsiaali, et realiseeruks “Eesti 2050” \u00fcleriigilises planeeringus eelistatud stsenaarium<\/a>: regionaalselt tasakaalustunum ruumiline areng. Planeering on teekaart, mitte k\u00e4sulaud \u2013\u00a0kaasaegsetele erialateadmistele tuginev juhis karide v\u00e4ltimiseks ja \u00f5igete otsuste tegemiseks, mis haakub suure regionaalpoliitilise pildiga. Kui “Eesti 2050” l\u00f5ppversioon soovib k\u00e4egakatsutavaid tulemusi, siis tuleks keskenduda \u00fchele peamisele eesm\u00e4rgile: pealinnastumise trendi selgele \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramisele.<\/p>\n

Oluline on, et poliitiline tasand n\u00e4eks end \u00fche olulise osalisena \u00fcleriigilise planeeringu suure pildi loomisel, tajuks \u00f5igeaegsete otsuste t\u00e4htsust ning m\u00f5istaks oma vastutust selles \u00fchises koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Selleks et regionaalne ebav\u00f5rdsus ei s\u00fcveneks, vaid suunduks tasakaalustatuma stsenaariumi poole, on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega k\u00f5igi linnapiirkondade omavalitsusjuhtide panus. Teadvustamine, m\u00f5istmine ja strateegiline tegutsemine on h\u00e4davajalik. Rahvastiku kahanemise foonil kujuneb areng kahesuunaliseks: linnapiirkonnad tugevnevad regiooniti, kuid \u00fcldine areng riigis ja globaalselt n\u00f5rgeneb. Samas muutub areng \u00fcha glokaalsemaks, toimudes mitmes asupaigas ja mastaabis samaaegselt erinevate infov\u00f5rgustike toel.<\/p>\n

Omavalitsusjuhtidel tasub meeles hoida, et maksuresidentide hulk on \u00fcleriigiliselt kahanev ning arenguotsustega on kiire. Vajaliku hoo annavad kvaliteetne avalik linnaruum ja p\u00e4riselt toimivad t\u00e4navad. Ka ettev\u00f5tluskeskkonna kujundamine peab s\u00fcndima omavahel v\u00f5istlevate, kuid sisuliselt koost\u00f6\u00f6d tegevatena toimivate omavalitsuste koost\u00f6\u00f6s<\/a>. Elu ei ole konkurents, vaid pesastunud v\u00f5rgustike s\u00fcmbiootiline koost\u00f6\u00f6 suurest mastaabist v\u00e4iksemani, parafraseerides m\u00fckoloogi ja m\u00f5tleja Rupert Sheldrake’i.<\/p>\n

Eesti Arhitektide Liidu ja arhitekt-ekspert Kalle Vellevoogi juhitud programm “Hea avalik ruum” on paljudele tuttav. Selle 38 arhitektuuriv\u00f5istlust ja 12 teostunud keskv\u00e4ljakut v\u00e4ikelinnades<\/a> \u00fcle Eesti on kinnitanud sama t\u00f5de: traditsiooniline avalik linnaruum keskv\u00e4ljakutel ja t\u00e4navatel aitab hoida kogukonna identiteeti ja annab lootust, et uuenduskuuri l\u00e4binud teenuskeskus ei h\u00e4\u00e4bu, isegi v\u00e4henema kippuva rahvastikuga piirkondades. “Hea avalik ruum”<\/a> ei l\u00f5ppenud punktiga, vaid on pigem semikoolon \u2013\u00a0endiselt avatud uuendusmeelsetele omavalitsusjuhtidele.<\/p>\n

Aeg ei peatu, sest aeg on raha, raha eelistab v\u00e4ljakutseid ja risk vaatab tulevikku optimistlikult. Kui avalik linnaruum ajaga sammu ei pea, siis tegevusetus ja otsustamatus muutuvad suurimaks h\u00e4vitajaks, asumite kiire kahanemise k\u00e4ivitajaks.<\/p>\n

Tartu v\u00f5imalik teekond pealinnastumisel<\/p>\n

Kas Tartu linn ja uus Raadi linn v\u00f5tavad teineteiselt midagi \u00e4ra v\u00f5i muudavad Tartu v\u00e4iksemaks? V\u00f5i vastupidi: kas Tartu mitmiklinnana hoopis v\u00f5idab, kasvab suuremaks, edukamaks ja tugevamaks linnapiirkonnaks?<\/p>\n

Tartu on funktsionaalselt ja eelarveliselt juba praegu faktiliselt kaksiklinn: Tartu linn ja \u00fclikoolidelinn. Seda tunnistab ka kehtiv Tartu 2040+ \u00fcldplaneering<\/a>, kuid kahjuks \u00fcksnes kirjelduste tasandil \u2013 kuvandiliselt, ajalooliselt, sotsiaal-kultuuriliselt. \u00dclikoolidelinna ruumilise strateegiaga, mis looks ka rakendusliku tegevusjada, ei tegeleta pea \u00fcldse. Ometi peaks \u00fclikoolidega seotud inimeste liikumine ja paiknemine Tartu linnapiirkonnas olema selgelt teadvustatud ning kajastuma linnaplaneerimise ruumilistes valikutes. Erialaringkondades on kaua oodatud, et Tartu linn k\u00e4sitleks \u00fclikoolidelinna samav\u00e4\u00e4rse partnerina ning projitseeriks selle rolli ka ruumilisse arengusse. Kui Tartu linna initsiatiiv selles n\u00f5rgeneb, on Tartu \u00dclikoolil igati loomulik see l\u00fcnk t\u00e4ita teadusp\u00f5hiselt, laiap\u00f5hjaliselt ja erinevate valdkondade ekspertiisi<\/a> koondades.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu ei ole p\u00f5hjust karta, et uus Raadi linn Tartut kuidagi tagasi hoiaks v\u00f5i v\u00e4iksemaks muudaks, ammugi mitte ainu\u00fcksi linnanime t\u00f5ttu. Vastupidi: Tartu tegutseb juba t\u00e4na suurelt ja edasivaatavalt. Nimepoliitiliselt on Tartu olnud mitmiklinn juba kaua aega. Terviklik Tartu linnapiirkond peab tegutsema \u00fchiselt, t\u00f6\u00f6tama v\u00e4lja \u00fchise strateegia ja astuma aktiivseid samme globaalsel tasandil. Et Tartumaa maakonnaplaneering 2030+<\/a> ei peaks aastaks 2030 taas t\u00f5dema, et Tartu \u00fchendus maailmaga pole paranenud. Lootus Rail Balticu abil Tartu ja Riia omavaheliseks sidumiseks kadus, kuid Tartu\u2013Riia rongi taastamise v\u00f5imalus ei ole veel p\u00f6\u00f6rdumatult kadunud.<\/p>\n

Tartu v\u00f5imalus on parandada \u00fchendust maailmaga eesk\u00e4tt l\u00e4bi lennu\u00fchenduste ning tagada lennujaama hea ligip\u00e4\u00e4s nii kesklinnast kui k\u00f5igist linnapiirkonna teenuskeskuste tuumikutest. Tartu peaks koos Kambja vallaga looma oma peat\u00e4nava \u2013 toimiva ja kiire liikumistelje, mis \u00fchendaks lennujaama Tartu kesklinnaga ning tooks kesklinna omakorda lennujaamale l\u00e4hemale.<\/p>\n

Tartu tiheasumi t\u00e4na Autor\/allikas: Peep M\u00e4nniksaar<\/p>\n

T\u00e4na asub Tartu lennujaam endiselt justkui \u00fcle p\u00f5llu, sarnaselt sellele, kuidas Tallinna lennujaam paiknes kuni 2006. aastani aedade ja raudteetammide taga enne, kui \u00dclemiste City kasvatas aktiivse linnaruumi lennujaama uksel\u00e4veni. V\u00f5ib k\u00fcsida, kas Tartu peaks taotlema ka lennujaama omandisuhete \u00fclevaatamist \u2013\u00a0et Tallinna Lennujaam AS ei hoiaks \u00dclenurme lennuv\u00e4lja v\u00e4hem t\u00e4htsana kui Tallinna oma. Samuti v\u00f5ib k\u00fcsida, kas Kambja vald on oma \u00fcldplaneeringu valikutega selleks arenguks valmis. Ja kas kuvandiliselt v\u00f5iks aidata m\u00f5ni julge ennetav samm, n\u00e4iteks nimetada Tartu lennujaam Tartu \u00dclikooli lennujaamaks v\u00f5i m\u00f5neks muuks rahvusvaheliselt k\u00f5lavaks ja m\u00e4rgatavaks nimeks.<\/p>\n

Kuid kusagilt peab Tartu koos oma \u00fclikoolidega alustama, et tekiks teadvustatus ja algaksid teod, mis kujundavad Tartust rahvusvahelise linna pealinnastumise teel. Tartu ei peaks muretsema valglinnastumise p\u00e4rast, kui ta usub mitmiklinna edusse. Muretsema peaks selle p\u00e4rast, mis on Tartu taaslinnastumise strateegia pealinnastumisel. Strateegia, mille suunas pole praegu veel samme seatud.<\/p>\n

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kirjeldab k\u00fcll arengu v\u00f5imalusi ja k\u00e4imasolevaid suundumusi, kuid \u00fckski strateegiadokument ei k\u00e4sitle Tartumaad \u00fchtse pealinnastumisega \u2013 see t\u00e4hendab rahvusvahelistumisega \u2013 aktiivselt tegeleva linnapiirkonnana. Praegu puudub visioon Tartust kui t\u00f5elisest mitmikpealinnast.<\/p>\n

Tartu on L\u00f5una-Eesti pealinn ja saab olla ka Kirde-L\u00e4ti pealinn<\/p>\n

Mitmiklinnal Tartul tasuks kokku kutsuda Tartumaa linnade ning maakonna \u00fclikoolide ja akadeemiate koost\u00f6\u00f6kogu. Tartu linn peab l\u00e4hituleviku otsuseid tegema juba t\u00e4na ning tegema seda oma administratiivpiiridest v\u00e4ljaspool: kogu linnapiirkonna toimepiirkonnas, sealhulgas k\u00f5igis senistest piiridest kaugemal ulatuvates seostes.<\/p>\n

Alustada tuleks transpordi\u00fchendustest, eesk\u00e4tt lennujaamast ja raudteest. Raudteeliiklus on ajas k\u00f5ige p\u00fcsivam ja kiirem; Tartu l\u00e4hirongid v\u00f5imaldavad strateegiliselt valitud peatuste \u00fcmber kavandada k\u00f5ige perspektiivikamaid asumikeskusi. Ajalooliselt on raudteejaam, mis on \u00fchendatud bussijaamaga, olnud linnade transpordis\u00fcda. Investeeringud \u00fchte \u00fchendjaama tasuvad end pika aja jooksul mitmekordselt \u00e4ra, erinevalt hajusalt paiknevatest eraldiseisvatest transpordi\u00ads\u00f5lmedest.<\/p>\n

Raudtee\u00fchenduse kvaliteedi m\u00e4\u00e4ravad s\u00f5iduaeg ja v\u00e4lp, mitte kaugus ega administratiiv\u00fcksus. Olgu selleks N\u00f5o, Elva, K\u00e4rkna, Tabivere v\u00f5i Vana-Kuuste ja P\u00f5lva. Muuseas, \u00dclenurme-T\u00f5rvandi peatus vajaks \u00fcmberpaigutamist Aia t\u00e4nava \u00fcles\u00f5idu juurde, et teenindada m\u00f5lemat asulat \u00fcheaegselt. Ka mitmed teised peatused vajaksid ilmselt t\u00e4helepanu.<\/p>\n

L\u00f5una-Eesti olemasolev raudteev\u00f5rk vajab tugevdamist eesk\u00e4tt reisirongiliikluse jaoks. Valga-Antsla-V\u00f5ru-Koidula l\u00f5ik ei pea olema \u00fcksnes kaubarongidele. T\u00fc\u00fcpiline tulevikuv\u00e4ljavaade on tugevdada kogu Kagu-Eesti raudteekolmnurka: Tartu-Valga-Antsla-V\u00f5ru-Koidula-P\u00f5lva-Tartu. Miks Tartumaa ei n\u00f5ua riigilt transpordi ja liikuvuse arengukavasse<\/a> 2021\u20132035 vastavaid parandusi?<\/p>\n

Omaette k\u00fcsimus on piiri\u00fclene \u00fchendus L\u00e4tiga. Vene piirilt \u00fclesv\u00f5etavad liiprid<\/a> v\u00f5iksid aidata taastada Gulbene-Al\u016bksne ja Valka\u2013Valmiera suunalisi l\u00f5ike, integreerituna meie raudtees\u00fcsteemiga. Keegi peaks v\u00f5tma eesm\u00e4rgiks heanaaberliku raudteekoridori planeerimise koos L\u00e4tiga. Samuti tasuks ette valmistada v\u00f5imalus, et tulevikus v\u00f5iks Tartu suunal liikuda mitte \u00fcksnes Valga-Valka-Valmiera-C\u0113sise-Sigulda-Riia koridoris, vaid ka suunal Tartu-P\u00f5lva-V\u00f5ru-R\u00f5uge-Al\u016bksne-Gulbene-Riia. Viimane ringsuund oleks julgeoleku vaates v\u00e4hemalt sama oluline.<\/p>\n

Lennujaam tuleb siduda Tartu linnapiirkonna toimepiirkonna raudteepeatustega. \u00dclikoolid, akadeemiad ning kiire ja toimiv lennu- ja raudtee\u00fchendus m\u00e4\u00e4ravad Tartu rahvusvahelistumise tempo ja ulatuse.<\/p>\n

Tartu tiheasumi laienemisala 2030+ Autor\/allikas: Peep M\u00e4nniksaar<\/p>\n

Tartul on k\u00f5ik eeldused olla Uus-Liivimaa pealinn. Selleks tuleb aga ka ise panustada. Miks ei v\u00f5iks Tartu \u00fclikoolid rahastada eesti keele \u00f5pet Kirde-L\u00e4ti omavalitsustes? V\u00f5i pakkuda inglise keele \u00f5pet eesm\u00e4rgiga tuua noori edasi \u00f5ppima Tartu \u00fclikoolidesse? Miks ei v\u00f5iks Tartumaa p\u00f5hikoolide valikainete hulgas olla l\u00e4ti keel? Kui Tallinna kandis osatakse \u00fcldiselt soome keelt, siis miks ei v\u00f5iks Tartu kandis omaks saada l\u00e4ti keel?<\/p>\n

Kirde-L\u00e4ti omavalitsused asuvad geograafiliselt l\u00e4hemal Tartule ja P\u00e4rnule kui Riiale. Seal elab teise Tartu jagu inimesi, kes ei ole seni harjunud Tartusse vaatama. Seda suunda tasub kujundada Tartu ettev\u00f5tete, teenuste ja lennujaama poole. Nii nagu AHHAA keskus on juba l\u00e4tikeelsele publikule avanemas.<\/p>\n

Miks ei v\u00f5iks Tartumaa linnade ning maakonna \u00fclikoolide ja akadeemiate koost\u00f6\u00f6kogu valida Tartu v\u00f5imukoalitsioonile linnapead, kes looks ja hoiaks koost\u00f6\u00f6d ka kaugemal kui Tartu piirid?<\/p>\n

V\u00f5rreldes olukorraga enam kui 20 aastat tagasi on meie k\u00e4sutuses t\u00e4nu mitmetele arengukavadele m\u00e4rksa p\u00f5hjalikum ja mitmek\u00fclgsem ekspertiis. N\u00fc\u00fcd on vaja see teadmine ka p\u00e4riselt rakendada omavalitsuste tasandil ja piiri\u00fcleses koost\u00f6\u00f6s L\u00e4tiga. Lootuses, et teadmiste rakendamisel p\u00fcsib tarkus Tartus v\u00f5imul.<\/p>\n

Hoidkem v\u00f5imet lugeda ja m\u00f5ista riigi, linnade ja maakonna arengu\u00admaterjale nii, et see viiks \u00f5igete tegudeni \u00f5igel tasandil ning ulatuks kaugemale kui \u00fcks valimists\u00fckkel.<\/p>\n

***<\/p>\n

1. Raadi alevi uue keskuseala planeeringu- ja ideev\u00f5istluse riigihange nr. 301458, Tartu vallas. https:\/\/riigihanked.riik.ee\/rhr-web\/#\/procurement\/9429844\/general-info<\/a><\/p>\n

2. V\u00f5sav\u00f5rgustik. Uue-Raadi linnafoorum, t\u00f6\u00f6gruppide tulemuste esitlemine Karin Bachmann, Toomas Paaver, Antti Roose, 7. oktoober 2021. https:\/\/youtu.be\/N4i253nq-oY?si=fA7bG_N6dfI3Rna_<\/a><\/p>\n

3. \u00dclar Mark, Rein Ahas. Postimees, 18. veebruar 2004. https:\/\/www.postimees.ee\/1399157\/kes-peataks-linnade-allakaigu<\/a><\/p>\n

4. Anna Semjonova, Tugevad t\u00f5mbekeskused on alternatiiv pealinnastumisele. ERR, 17. mai 2025. https:\/\/www.err.ee\/1609695060\/anna-semjonova-tugevad-tombekeskused-on-alternatiiv-pealinnastumisele<\/a><\/p>\n

5. “Eesti 2050” \u00dcleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring. https:\/\/www.riigiplaneering.ee\/uleriigiline-planeering\/uleriigiline-planeering-eesti-2050\/uuringud#asustuse-arengustsen<\/a><\/p>\n

6. Mark Levitoni intervjuu Merlin Sheldrake’iga. The Sun Magazine, mai 2021. https:\/\/www.thesunmagazine.org\/articles\/25281-hidden-worlds<\/a><\/p>\n

7. Kalle Vellevoog. P\u00f5lva raekoda ja keskv\u00e4ljak ning Eesti regionaalareng, Sirp, 14.november 2025. https:\/\/www.sirp.ee\/polva-raekoda-ja-keskvaljak-ning-eesti-regionaalareng\/?fbclid=IwY2xjawOFkslleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyCGNhbGxzaXRlAjMwAAEeaQKQlTD64Etk-9DAo00ZQp9gEDPc12OJvk2IAP-OXNie54rkqZ8q6zYAI4g_aem_ngnX2KDHIoHeMJWCGiKlSg<\/a><\/p>\n

8. Eesti Arhitektide Liit. Videokokkuv\u00f5te “L\u00f5petamata avalik ruum”. https:\/\/arhliit.ee\/videos\/lopetamata-avalik-ruum-vestlusring-ja-kokkuvote\/<\/a><\/p>\n

9. Tartu 2040+ \u00fcldplaneeringu seletuskiri. https:\/\/pildipank.tartulv.ee\/yldplaneering2040\/YP2040_seletuskiri.pdf<\/a><\/p>\n

10. Tartu \u00dclikool. Planeerimisest, protsesse, meetodeid, n\u00e4iteid. https:\/\/dspace.ut.ee\/server\/api\/core\/bitstreams\/b214f204-cd55-4fdd-8003-2e26a489ee3f\/content<\/a><\/p>\n

11. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. https:\/\/planeeringud.ee\/plank-web\/#\/planning\/detail\/10100021<\/a><\/p>\n

12. MKM. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. https:\/\/mkm.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2022-03\/transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2021-2035_en.pdf<\/a><\/p>\n

13. ERR. L\u00e4ti kaalub venemaa suunalise raudtee \u00fclesv\u00f5tmist. https:\/\/www.err.ee\/1609868817\/lati-kaalub-venemaa-suunalise-raudtee-ulesvotmist<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu vald on avanud riigihanke Raadi alevi uue keskuseala planeeringu- ja ideev\u00f5istluse.\u00a0V\u00f5istlust\u00f6\u00f6de esitamise t\u00e4htaeg on 30. jaanuar 2026.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58355,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,29568,19,25,11539,29569,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-58354","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-mattias-agabus","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-raadi","24":"tag-raadi-alev","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115672071796825801","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58354","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58354"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58354\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58355"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58354"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58354"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58354"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}