Allj\u00e4rgnev uudis on oluline paari momendi poolest. Esiteks, Euroopa Prokuratuur uurib rahaasju 24 liiduvabariigis. Kas Eesti \u00fchiskond teab sellistest uurimistest, sest ilmselt on ka Eesti \u00fcks neist?<\/p>\n
Teine moment peitub nn euromeelsetes re\u017eiimides, kus sageli on peategelasteks ekskommunistid, kes on selga pannud uued r\u00fc\u00fc ja hakanud Br\u00fcsseli lojalistideks, et p\u00e4\u00e4seda ligi eurorahadele. Sobiv n\u00e4ide on Rumeenia, kus Br\u00fcssel hoidis \u00e4ra v\u00f5imu \u00fclemineku konservatiividele, \u201ceuromeelsed\u201d aga on sotsialismiaja taustaga tegelased, kes j\u00e4tkavad korruptsiooniga eurosiltide all. Ja b\u00fcrokraatlik EL annab varastele suuri v\u00f5imalusi\u2026<\/p>\n
\u201cJ\u00e4lle Ukraina? Ei, seekord Euroopa omaenda rahadega sahkerdamine\u2026<\/p>\n
P\u00e4rast nelja ja poole tegevusaastat on Euroopa Prokuratuur tuvastanud Euroopa eelarves 51 miljardi euro ulatuses pettusi. Prantsuse Euroopa prokur\u00f6r Fr\u00e9d\u00e9ric Baab selgitab v\u00e4ljaandes Lib\u00e9ration.<\/p>\n
\u201cPraegu on meil 24 liikmesriigis k\u00e4imas 3300 uurimist Euroopa eelarvele tekitatud kahju kohta, mille suurus on hinnanguliselt 51 miljardit eurot. Seega on tegemist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse eduga, sest algselt me \u200b\u200babsoluutselt ei oodanud, et avastame sellise suurusega pettusi! Ja kuna oleme alles k\u00e4ivitusfaasis, leiame kahtlemata l\u00e4hiaastatel suuremaid summasid. [\u2026]<\/p>\n
Kui j\u00e4\u00e4da kahju ulatuse juurde, siis see, mis Euroopa Prokuratuuri k\u00f5ige enam mobiliseerib, on pettus \u00fchenduse tuludes [Euroopa maksud, toimetaja m\u00e4rkus], palju rohkem kui kuludes.<\/p>\n
Edetabeli tipus on k\u00e4ibemaksupettus, millest v\u00e4ike osa l\u00e4heb \u00fchenduse eelarvesse. See pettus on veelgi ahvatlevam, kuna selle korraldamine pole eriti keeruline: kuna k\u00e4ibemaksu makstakse riigis, kus kaupa m\u00fc\u00fcakse, mitte riigis, kus see toodetakse v\u00f5i imporditakse, piisab selle eri riikide vahel ringi liigutamisest, nii et me kaotame selle \u00fcle \u00fclevaate ja me ei pea selle eest kunagi maksma. Ja muidugi m\u00fc\u00fcakse vara koos k\u00e4ibemaksuga\u2026<\/p>\n
Seda nimetatakse \u201ck\u00e4ibemaksukarusselliks\u201d. See lisandub sageli tollimaksupettustele, kui kaup imporditakse kolmandast riigist: v\u00e4hendatakse selle v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5i esitatakse valeandmeid, mis v\u00f5imaldab maksta v\u00e4hem tollimakse. [\u2026]<\/p>\n
Aga kuidas on lood \u00fchenduse kulutustega?<\/p>\n
Pettused m\u00f5jutavad k\u00f5iki kulutusi, alates \u00fchisest p\u00f5llumajanduspoliitikast kuni Erasmuse programmini ja 750 miljardi euro suuruse Covid-j\u00e4rgse taastumiskavani. N\u00e4iteks praegu t\u00f6\u00f6tame MaPrimeR\u00e9novi juhtumi kallal, mida otsustatakse Pariisi kohtus m\u00e4rtsis. [\u2026]<\/p>\n
Milline on nimekiri riikidest, kus esineb k\u00f5ige rohkem pettusi?<\/p>\n
Mahu poolest on see eriti m\u00f5jutatud neljast riigist: ootusp\u00e4raselt Itaaliast, kuna maffia on Euroopa vahenditega seotud pettustes v\u00e4ga tugevalt juurdunud. Seej\u00e4rel Saksamaa, kuna tegemist on m\u00e4nguga kaupade v\u00e4\u00e4rtuse \u00fcmber, seej\u00e4rel Rumeenia ja Bulgaaria, kus organiseeritud kuritegevus on samuti v\u00e4ga levinud. J\u00e4rgmisel kohal on Prantsusmaa. Kuid n\u00e4iteks Itaalias on \u00fclit\u00f5hus uurimisteenistus \u201cGuardia di Finanza\u201d. [\u2026]\u201d\u201d<\/p>\n
Autor: Michel Janva<\/p>\n