lrt.lt<\/a>.<\/p>\nKokku k\u00fcsitleti 9553 vastajat, mis on esinduslik valim veidi \u00fcle 1000 inimesest \u00fcheksas erinevas EL-i liikmesriigis: Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Portugal ja Hispaania.<\/p>\n
K\u00fcsimused esitati novembri l\u00f5pus.<\/p>\n
Prantsuse vastajad olid k\u00f5ige enam mures v\u00f5imaliku s\u00f5ja p\u00e4rast, kus 86% pidas \u201eoma riiki h\u00f5lmava avatud s\u00f5ja\u201d t\u00f5en\u00e4osust k\u00f5rgeks v\u00f5i v\u00e4ga k\u00f5rgeks.<\/p>\n
Vastajatelt k\u00fcsiti ka s\u00f5ja ohu kohta Hiina, Iraani v\u00f5i USA-ga, kuid alla 20% pidas t\u00f5en\u00e4osust k\u00f5igil kolmel juhul suureks.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas suurriigid \u201et\u00f5esti tahavad rahu\u201d, oli Venemaa k\u00f5ige kehvem, 81% vastanutest vastas eitavalt, ja EL k\u00f5ige parem, 77% vastanutest vastas jaatavalt. Hiina sai 59% jaatavate vastustega veidi parema tulemuse kui USA 57%.<\/p>\n
Rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest ei usu, et nende riigid on suureks s\u00f5jaks valmis. Eriti mures olid vastajad Belgias (87%), Itaalias ja Portugalis (m\u00f5lemas 85%).<\/p>\n
K\u00fcsitletud sakslastest 69% arvas, et riik ei ole valmis Teise maailmas\u00f5ja kaotuse j\u00e4rel aastak\u00fcmneid kestnud piiratud s\u00f5jalise tegevuse \u00fcmberm\u00f5testamiseks. See n\u00e4itaja oli peaaegu t\u00e4pselt koosk\u00f5las mandri keskmisega.<\/p>\n
\u00dcldiselt tajub 63% suurenenud riski, v\u00f5rreldes 31%-ga, kes pidas seda madalaks v\u00f5i t\u00fchiseks. Sama osa, 63%, usub et s\u00f5ja oht l\u00e4hiaastatel \u201eterroristlike organisatsioonide vastu\u201d on suurenenud.<\/p>\n
Veidi v\u00e4iksem osa, 51% peab s\u00f5ja t\u00f5en\u00e4osust Venemaaga suureks Moskva sissetungi ajal Ukrainasse. Kuid Poolas, ainsas k\u00fcsitletud Venemaa naabris, tajub suurenenud riski 77%. Samal ajal \u00fctlesid 46% vastanutest, et nad n\u00e4evad v\u00e4ikest v\u00f5i olematut v\u00f5imalust s\u00f5jaks Venemaa vastu.<\/p>\n
Enamik, 61% pooldab Ukraina toetuse s\u00e4ilitamist v\u00f5i suurendamist. Toetuse v\u00e4hendamist v\u00f5i peatamist pooldab 31%.<\/p>\n
Vaid 10% k\u00fcsitletutest usub, et USA president Donald Trump on Euroopa s\u00f5ber.<\/p>\n
Veidi rohkem vastajaid, 48% peab teda vaenlaseks, v\u00f5rreldes 40% vastanutega, kes \u00fctlesid, et ta pole ei s\u00f5ber ega vaenlane.<\/p>\n
Ainult Poola vastajad andsid talle positiivse hinnangu, kusjuures 24% \u00fctles, et ta on s\u00f5ber, 19% \u00fctles, et ta on vaenlane ja 48% \u00fctles, et mitte kumbki.<\/p>\n
K\u00f5ige rahulolematumad olid belglased, 7% pidasid teda s\u00f5braks ja 62% vaenlaseks. Ainult 8% sakslastest kiitsid teda.<\/p>\n
Vaatamata sellele ei pooldanud uuringus osalejad konfrontatsiooni USA-ga. Enamus, 48% n\u00f5udis kompromissi. Iga kolmas inimene n\u00f5udis Trumpi administratsioonile selget vastuseisu, samas kui 19% pooldas \u00fchist poliitikat.<\/p>\n
Kuid ehk on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et 19%, kes toetasid USA-ga \u00fchist poliitikat, on k\u00f5rgem kui m\u00e4rtsi 13% ja septembri 11%, mis registreeriti Trumpi suvise tariifidel p\u00f5hineva poleemika ajal.<\/p>\n
J\u00e4llegi oli Poola erand, olles ainus riik, kus rohkem inimesi (47%) n\u00f5uab USA-ga pigem \u00fchist poliitikat kui vastuseisu v\u00f5i kompromissi. Hispaania oli ainus riik, kus enamus (41%) toetas vastuseisu.<\/p>\n
K\u00fcsitluste l\u00e4biviijad leidsid, et selge enamus, 77% vs 19% pooldas \u00fcheksas liikmesriigis EL-i j\u00e4\u00e4mist lahkumisele.<\/p>\n
Ibeeria elanikud olid selles k\u00fcsimuses eriti selged, kusjuures Portugalis vastas 90% ja Hispaanias 89% j\u00e4\u00e4mise poolt.<\/p>\n
Kuid EL-i asutajaliige Prantsusmaa, bloki suuruselt teine \u200b\u200bmajandus, kus asub \u00fcks mandri tugevamaid parempoolseid populistlikke parteisid, oli k\u00f5ige vastuolulisem. Sellegipoolest pooldas 61% j\u00e4\u00e4mist ja 27% lahkumist.<\/p>\n
Isegi Marine Le Pen, kes kunagi pooldas Frexiti referendumit, on viimastel aastatel oma poliitikat selles k\u00fcsimuses \u00fcmber s\u00f5nastanud. N\u00fc\u00fcd v\u00e4idab ta, et tahab EL-i j\u00e4\u00e4da, aga seda p\u00f5hjalikult reformida.<\/p>\n
K\u00fcsimusele Suurbritannia EL-ist lahkumise kohta, viis aastat p\u00e4rast selle l\u00f5puleviimist ja peaaegu k\u00fcmme aastat p\u00e4rast sellele viinud referendumit vastas vaid 19%, et see oli \u00dchendkuningriigile kasulik. Kuusk\u00fcmmend kolm protsenti pidas seda \u00dchendkuningriigi jaoks negatiivseks. Poolakad ja horvaadid andsid Brexiti eelistele keskmisest k\u00f5rgema hinnangu.<\/p>\n
Ka Euroopa \u00fchisraha euro kohta valitsesid \u00fcsna \u00fchesugused arvamused. Seitsme pikaajalise eurokasutaja vastajad v\u00e4ljendasid k\u00f5ik rahulolu valuutaga v\u00f5rreldes rahvusvaluutaga, k\u00f5ige enam Hispaanias (86%) ja k\u00f5ige v\u00e4hem Prantsusmaal (59%).<\/p>\n
Kuid Horvaatia, kellest sai 2023. aastal 20. eurot kasutav riik, oli s\u00fcgavalt l\u00f5henenud: 43% \u00fctles, et eelistaks eurot, 46% pooldas oma valuutat, 9% uskus, et see pole oluline, ja 2% \u00fctles, et nad ei tea.<\/p>\n
L\u00f5puks \u00fctlesid k\u00fcsitletud poolakad selgelt, et nad soovivad s\u00e4ilitada oma rahvusvaluuta zloti. Vaid 14% \u00fctles, et eelistaks eurot, samas kui 72% n\u00f5udis oma valuutat.<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4rske k\u00fcsitluse kohaselt tajub napp enamus eurooplastest \u00fcheksas riigis l\u00e4hitulevikus suurenenud s\u00f5jaohtu Venemaaga. Veel enamad tundsid, et Donald…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13708,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-58457","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115672759922018752","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58457"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58457\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13708"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}