![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3028719h69e5t24.jpg\"\/)
L\u00e4ti s\u00f5lmis Hamburgis Rheinmetalliga vastastikuse m\u00f5istmise memorandumi Autor\/allikas: L\u00e4ti televisioon\/Kri\u0161s Kairis<\/p>\nEesti j\u00f5uab peagi esialgsete kokkulepeteni laskemoonatehase rajamiseks, mis ei n\u00f5ua Eesti riigilt nii suuri kohustusi, nagu Saksa relvafirma Rheinmetall, mis asub tehaseid rajama nii L\u00e4tti kui ka Leetu.<\/p>\n
L\u00e4ti teatas neljap\u00e4eval Saksa relvafirmaga Rheinmetall s\u00f5lmitud kokkuleppest rajada riiki 275 miljoni euro eest suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoonatehas, milles riigi osalus on 49 protsenti. Kaitseminister Hanno Pevkur \u00fctles, et Rheinmetall on teinud sarnase pakkumise ka Eestile, kuid Eestile ei tundunud see pakkumine sobiv.<\/p>\n
“Need pakkumise tingimused olid sellised, et Eesti maksumaksja taskust oleks l\u00e4inud v\u00e4ga suur hulk esiteks selle osaluse omandamiseks, siis kohustus neilt osta ja sellega ei oleks kaasnenud Eestile enamusosalust \u2013 nii, nagu me n\u00e4eme praegu ka L\u00e4ti pakkumisest,” s\u00f5nas Pevkur.<\/p>\n
Eesti otsustas korraldada moonatootja leidmiseks avaliku konkursi, kus Rheinmetall ei osalenud. N\u00fc\u00fcd on j\u00f5utud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega nii kaugele, et l\u00e4hin\u00e4dalatel j\u00f5utakse esimeste allkirjadeni. Nendes pakkumistes Eesti riigile nii suuri kohustusi ei ole.<\/p>\n
“Nende pakkumiste seas, mis on praegu k\u00f5ik kaitset\u00f6\u00f6stusparki tehtud, on nii suurekaliibrilise moona tootjaid – 155 mm moona tootja – kui ka erinevaid teist t\u00fc\u00fcpi moona, n\u00e4iteks l\u00f5hkelaenguid. Erinevat t\u00fc\u00fcpi moona tootmist kindlasti Eestisse tuleb,” selgitas Pevkur.<\/p>\n
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Leo Kunnase s\u00f5nul on aga Eesti naabritest selgelt maha j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
“M\u00f5nev\u00f5rra kurb vaadata, kuidas L\u00e4tis ja Leedus, kes on samades tingimustes kui meie, suudetakse neid otsuseid teha ja viia asjad nii kaugele, et suurtootjad tulevad ja meil seda ei suudeta,” s\u00f5nas Kunnas.<\/p>\n
Kaitset\u00f6\u00f6stusliidu juht Taavi Veskim\u00e4gi aga ei n\u00e4e \u00fcldse selles traagikat, et Rheinmetall ega m\u00f5ni muu laskemoonatootja Eestisse veel tehast pole rajanud.<\/p>\n
“Eesti kaitset\u00f6\u00f6stuspoliitika eesm\u00e4rk on see, et me arendame Eestis just selliseid murrangulisi ja uusi tehnoloogiaid, mis on Eestis enda v\u00e4ljaarendatud tooted, mis loovad Eestis palju k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6kohti. Eesti majandusarengu seisukohalt, just t\u00f6\u00f6kohtade ja majandusliku lisav\u00e4\u00e4rtuse loomise seisukohalt, saab Eesti kaitset\u00f6\u00f6stus olla ainult ekspordit\u00f6\u00f6stus, sest Eesti kaitsev\u00e4gi ja Eesti riik ise on liiga v\u00e4ike klient, et majanduslikult need ettev\u00f5tted oleksid edukad,” s\u00f5nas Veskim\u00e4gi.<\/p>\n
L\u00e4ti v\u00f5ttis Rheinmetalli pakkumise vastu<\/p>\n
Rheinmetall rajab koos L\u00e4ti kaitsekorporatsiooniga l\u00f5unanaabrite juurde suurt\u00fckiv\u00e4e laskemoona tehase. Sellesse investeeritakse 275 miljonit eurot ja tootmine peaks algama \u00fclej\u00e4rgmise aasta kevadel. Raamleping allkirjastati Hamburgis. \u00dchisfirma loodetakse asutada veel sel aastal.<\/p>\n
L\u00e4tlaste ja sakslaste ajalooline otsus on p\u00e4lvinud t\u00e4helepanu k\u00f5ikjal \u00fcle maailma. Rheinmetall saab loodavas firmas 51-protsendilise ja L\u00e4ti kaitsekorporatsioon 49-protsendilise osaluse. 155 mm suurt\u00fckim\u00fcrske hakatakse tootma nii L\u00e4ti kaitsej\u00f5udude vajadusteks kui ka teistele partnerriikidele – k\u00fcmne aasta jooksul peaks L\u00e4tti rajatava tehase ekspordimaht j\u00f5udma kolme miljardi euroni aastas. Plaanitakse luua 150 uut t\u00f6\u00f6kohta ja teha koost\u00f6\u00f6d kohalike ettev\u00f5tjatega.<\/p>\n
“Meie jaoks on see ka osa riskide jagamisest. Ma ei taha, et Euroopas oleks ainult \u00fcks v\u00f5i kaks investeeringut. V\u00f5iks \u00f6elda, et kindlasti on Saksamaal v\u00f5imalik toota miljon v\u00f5i 1,5 miljonit suurt\u00fckim\u00fcrsku. Jah, me suudaksime seda teha. Ent sellise l\u00e4henemisviisi risk on v\u00e4ga suur. Teine pool on see, et me oleme Euroopa ettev\u00f5te ehk me m\u00f5tleme Euroopa moodi ja kui sa m\u00f5tled Euroopa moodi, siis pead investeerima ka Euroopa poolele,” \u00fctles Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger.<\/p>\n
L\u00e4ti s\u00f5lmis Hamburgis Rheinmetalliga vastastikuse m\u00f5istmise memorandumi Autor\/allikas: L\u00e4ti televisioon\/Kri\u0161s Kairis<\/p>\n
L\u00e4ti peaminister Evika Silina r\u00f5hutas, et Rheinmetalliga tehakse koost\u00f6\u00f6d seep\u00e4rast, et tegu on Euroopa firmaga ja nii saadakse \u00fchiselt tugevdada kogu piirkonna kaitsev\u00f5imet ja parandada varustuskindlust.<\/p>\n
“T\u00e4htis on, et Rheinmetall suudab tagada ekspordi ja kaasata meid \u00fchtsesse varustusketti. Nii muutub L\u00e4ti Rheinmetalli oluliseks tootmiskeskuseks, kus saame vajadusel valmistada ka midagi muud, mida me algul tegema ei hakka. Sellest tuleb kohanemisv\u00f5imeline tehas ja me v\u00f5ime tunda end palju turvalisemalt,” s\u00f5nas Silina.<\/p>\n
L\u00e4ti majandusminister Viktors Valainis kinnitas, et tehas hakkab t\u00f6\u00f6le \u00e4rip\u00f5him\u00f5tteist l\u00e4htuvalt ja riigieelarve raha sinna ei investeerita. K\u00fcll aga annab L\u00e4ti riik teatud garantiid ja kasutatakse riiklikke programme, mis on k\u00e4ttesaadavad k\u00f5igile ettev\u00f5tjatele. Valainis m\u00e4rkis, et L\u00e4ti loodab v\u00e4ltida Leedus tootmise ettevalmistamisel tehtud vigu. Tehase asukoht on teada, kuid seda veel ei avalikustata.<\/p>\n
“Oleme Rheinmetalli esindajatega k\u00e4inud kohapeal krunte vaatamas. Selgitasime, kas neile sobivad elektri\u00fchendused ja teedev\u00f5rk. Neil on palju teiste riikide kogemusi, kuidas sellist objekti ehitada ja arendada. Olulised on ka turva- ja keskkonnan\u00f5uded. Oleme leidnud ideaalse koha, mis ettev\u00f5ttele t\u00e4ielikult sobib,” \u00fctles L\u00e4ti majandusminister Viktors Valainis.<\/p>\n
L\u00e4ti kaitsekorporatsioon juba rajab L\u00e4tti teistki tehast – Iecavas hakatakse valmistama suurekaliibrilist laskemoona.<\/p>\n
“Tegu on v\u00e4ga kogenud partneriga. V\u00f5ime olla kindlad, et tehnoloogia, seadmed ja vajalikud materjalid saavad olema. Nad teavad, kuidas laskemoona toota. Meie peame \u00e4ra tegema oma kodut\u00f6\u00f6. Eeskujuks on Rheinmetalli tehas Saksamaal. See avati kuu aja eest ja on L\u00e4tti kavandatust veelgi suurem. Kuid sakslased ehitasid selle valmis 14 kuuga!” lausus L\u00e4ti kaitsekorporatsiooni juhatuse liige Ingrida Kirse.<\/p>\n
L\u00e4tis peetakse v\u00e4ga t\u00e4htsaks, et j\u00e4rjest suurenevast kaitse-eelarvest tehakse v\u00f5imalikult palju investeeringuid L\u00e4ti enda majandusse. Nii on Valmieras hoo sisse saanud Patria soomukite valmistamine. Samuti juhib L\u00e4ti koos Suurbritanniaga droonikoalitsiooni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti j\u00f5uab peagi esialgsete kokkulepeteni laskemoonatehase rajamiseks, mis ei n\u00f5ua Eesti riigilt nii suuri kohustusi, nagu Saksa relvafirma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5854,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,4803,130,37,33,35,34,36,4804,492,4806,4576,114,115,4801,4518,4802,4805],"class_list":{"0":"post-5853","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-armin-papperger","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-evika-silina","17":"tag-hanno-pevkur","18":"tag-ingrida-kirse","19":"tag-laskemoonatehas","20":"tag-lati","21":"tag-leedu","22":"tag-leo-kunnas","23":"tag-rheinmetall","24":"tag-taavi-veskimagi","25":"tag-viktors-valainis"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5853","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5853"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5853\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5854"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5853"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5853"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5853"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}