{"id":58741,"date":"2025-12-07T05:45:30","date_gmt":"2025-12-07T05:45:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/58741\/"},"modified":"2025-12-07T05:45:30","modified_gmt":"2025-12-07T05:45:30","slug":"opetajate-karjaarimudel-mitte-hupe-tulevikku-vaid-kukkumine-minevikku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/58741\/","title":{"rendered":"\u00d5petajate karj\u00e4\u00e4rimudel: mitte h\u00fcpe tulevikku vaid kukkumine minevikku"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Haridust\u00f6\u00f6tajate Liit arvavad, et munenud kuldmuna. Tegelikkus on, et arvatava munemise tulemusel on hoovi peale tekkinud j\u00e4rjekordne hunnik, mille sisse kellelgi astuda ei soovita.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui HTM ja EHL r\u00e4\u00e4givad \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudelist v\u00f5i ametij\u00e4rkudest, v\u00f5ib tegelikkust mitte tundvale publikule esmapilgul tunduda, et tegemist on millegi uue ja progressiivsega. Tegelikult meenutab kavandatav s\u00fcsteem \u00fcsna t\u00e4pselt seda s\u00fcsteemi, mis Eestis kehtis kuni 2013. aastani ning mis p\u00e4rast k\u00fcmmet tegutsemisaastat vaikselt \u00e4ra l\u00f5petati, kuna see ei \u00f5igustanud ennast.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKavandatav s\u00fcsteem meenutab seda s\u00fcsteemi, mis Eestis kehtis kuni 2013. aastani ning mis p\u00e4rast k\u00fcmmet tegutsemisaastat vaikselt \u00e4ra l\u00f5petati, kuna see ei \u00f5igustanud ennast.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Tollal olid \u00f5petajatel neli ametij\u00e4rku: noorem\u00f5petaja \u2013 anti p\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist automaatselt; \u00f5petaja \u2013 omistati m\u00f5neaastase t\u00f6\u00f6tamise j\u00e4rel samuti automaatselt; vanem\u00f5petaja \u2013 selle andis kooli enda atesteerimiskomisjon, ning pedagoog-metoodik \u2013 \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4riredeli k\u00f5rgeim aste, mille taotlemiseks pidi \u00f5petaja p\u00f6\u00f6rduma \u00fcleriigilise komisjoni poole.<\/p>\n<p>\u00d5petajatele, kes soovisid oma ametij\u00e4rku t\u00f5sta, t\u00e4hendas m\u00f6\u00f6da karj\u00e4\u00e4riredelit k\u00f5rgemale ronimine aastatepikkust paberite, mappide ja mitmesuguste koolitus l\u00e4bimist t\u00f5endavate tunnistuste kogumist ning regulaarselt iga viie aasta tagant b\u00fcrokraatiast kubisevate taotluste koostamist. Ei taotlus ega ametij\u00e4rgu omistamine andnud tagasisidet, kuidas edasi areneda, ega m\u00f5jutanud kooli igap\u00e4evast \u00f5ppet\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>Ajakulukas b\u00fcrokraatia<\/p>\n<p>Enamik kadalipu ette v\u00f5tnud \u00f5petajatest tunnetas seda ajakuluka b\u00fcrokraatina, mis oli pigem vormit\u00e4ide kui sisuline kvaliteedihinnang. Tean paljusid koole, kus \u00f5petajatele, keda \u00f5pilased, lapsevanemad ja kolleegid k\u00f5rgelt hindasid, suruti sisuliselt vanem\u00f5petaja ametij\u00e4rk koos sellega kaasnenud pisikese palgakasvuga sunniviisiliselt peale, neile selleks vajaminevaid dokumente sisuliselt fabritseerides. Ainus eesm\u00e4rk oli maksta hinnatud \u00f5petajatele pisutki k\u00f5rgemat t\u00f6\u00f6tasu, et motiveerida teda t\u00f6\u00f6tama edasi just selles koolis.<\/p>\n<p>Eelkirjeldatu t\u00f5ttu loobutigi 2013. aastal ametij\u00e4rkudest lootuses, et koolid ja omavalitsused loovad kohalikud, paindlikumad \u00f5petajate motiveerimise ja arengu toetamise s\u00fcsteemid. N\u00fc\u00fcd on haridusministeeriumis valminud aga uus karj\u00e4\u00e4rimudel, mis sisuliselt taastab selle vana s\u00fcsteemi, lihtsalt uue nime ja veelgi tsentraliseerituma korraldusega.<\/p>\n<p>Kui kunagi toimusid vanem\u00f5petaja hindamised (koos sellega kaasnenud anomaaliatega) kooli sees, siis n\u00fc\u00fcd soovitakse juba vanem\u00f5petaja tasemest alates koondada otsustamine riikliku komisjoni k\u00e4tte ning muuta see taotlejate jaoks tasuliseks. Tundub mitte progressi, vaid tagasip\u00f6\u00f6rdumisena vanasse s\u00e4ngi, mis kuivendati p\u00f5hjusega.<\/p>\n<p>Tekib k\u00fcsimus: kui 2013. aastal j\u00f5uti j\u00e4reldusele, et see mudel ei t\u00f6\u00f6tanud (kunagi), siis miks peaks sisuliselt sama loogika j\u00e4rgi loodav uus mudel n\u00fc\u00fcd ootamatult t\u00f6\u00f6le hakkama?<\/p>\n<p>Koormus aina paisub<\/p>\n<p>Enamik Eesti \u00f5petajaid ei t\u00f6\u00f6ta praegu\u00a0 neile seadusega ette n\u00e4htud 35-tunnise t\u00f6\u00f6ajaga, vaid nende t\u00f6\u00f6n\u00e4dal kestab palju-palju kauem. Eriti teravalt on seda tunda nn puudusainetes \u2013 matemaatikas, f\u00fc\u00fcsikas, keemias \u2013, kus kvalifitseeritud \u00f5petajaid lihtsalt ei j\u00e4tku. Selle tulemusena \u00f5petavad need, kes veel ametisse j\u00e4\u00e4nud on, sageli ainet mitmes koolis korraga, annavad 30 ja enamgi kontakttundi n\u00e4dalas, koostavad \u00f5pilastele individuaalseid \u00f5ppekavasid, parandavad kontrollt\u00f6id, suhtlevad lapsevanematega ja t\u00e4idavad l\u00f5putuid aruandeid.<\/p>\n<p>Kokku moodustab see koormuse, mis on aastast aastasse \u00fcha suuremaks paisunud ning mille eest \u00f5petajad ei saa tegelikult t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rilist tasu. Paljud teevad mitme koha peal t\u00f6\u00f6d mitte ambitsioonist, vaid soovist elementaarselt \u00e4ra elada. Paljud ka seet\u00f5ttu, et neil ei ole s\u00fcdant j\u00e4tta koolis, kus kvalifitseeritud \u00f5petajat pole, lapsed \u00f5petamata v\u00f5i \u2013 mis sageli veelgi hullem \u2013, lubada klassi ette \u201e\u00f5petama\u201c inimene, kes on \u00f5ppekava l\u00e4bimisel \u201e\u00f5petatavas\u201c aines  lastest \u00fche tunni v\u00f5rra  ees.<\/p>\n<p>Ma ei imestaks, et kui sellisele katkemise piiril t\u00f6\u00f6tavale \u00f5petajale pakutakse \u201ekarj\u00e4\u00e4rimudelis sammuke k\u00f5rgemale liikumist\u201c \u2013 n\u00e4iteks vanem\u00f5petaja taset \u2013, siis k\u00fcsiks enamik: \u201eKust ma selleks aja v\u00f5tan?\u201c<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKui katkemise piiril t\u00f6\u00f6tavale \u00f5petajale pakutakse \u201ekarj\u00e4\u00e4rimudelis sammuke k\u00f5rgemale liikumist\u201c \u2013 n\u00e4iteks vanem\u00f5petaja taset \u2013, siis k\u00fcsiks enamik: \u201eKust ma selleks aja v\u00f5tan?\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Karj\u00e4\u00e4rimudelil t\u00f5usmine ja sellel p\u00fcsimine eeldab mahuka portfoolio kokkupanekut: t\u00f5endusmaterjalid, anal\u00fc\u00fcsid, arenguplaanid, tunnivaatluste kokkuv\u00f5tted, eneseanal\u00fc\u00fcsid, koolituste kirjeldused ja veel palju muud. Lisaks tuleb tasuda kutsekomisjonile taotlustasu, mis ulatub sadadesse eurodesse. Kui sellele k\u00f5igele lisada, et vanem\u00f5petaja \u201etiitlit\u201c omavale \u00f5petajale lubatav lisatasu on umbes paarsada eurot kuus, meister\u00f5petaja puhul siiski veidi enam, k\u00fcsibki \u00f5petaja endalt: \u201eKas see t\u00f5esti on seda v\u00e4\u00e4rt?\u201c, ja leiab, et ei ole.<\/p>\n<p>Eriti loodusainete \u00f5petajad, kellest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa on juba pensionieas v\u00f5i sinna l\u00e4henemas, eelistaksid kulutada oma v\u00e4hest vaba aega (ja raha) lapselaste, hobide v\u00f5i lihtsalt puhkuse peale, mitte j\u00e4rjekordsele dokumendipaki v\u00f5i portfoolio koostamisele.<\/p>\n<p>Mudel kogenumaid spetsialiste ei k\u00f5neta<\/p>\n<p>Tulemuseks on paradoks: karj\u00e4\u00e4rimudel, mis peaks motiveerima ja hoidma parimaid \u00f5petajaid, ei k\u00f5neta just k\u00f5ige tugevamaid ja kogenumaid spetsialiste, sest nende jaoks on see ajamahukas b\u00fcrokraatia, mille t\u00f6\u00f6alane ega ka aineline kasu ei kaalu \u00fcles ajakulu. Need sadakond eurot, mille \u201ek\u00f5rge\u201c tiitel juurde lisab, saab teenida veel heledamalt p\u00f5ledes, paar tundi n\u00e4dalas rohkem lapsi \u00f5petades.<\/p>\n<p>Meenub aeg, mil olin veel algaja \u00f5petaja. Millegip\u00e4rast omistati mulle (k\u00fcllap tegi toonane koolidirektor seda absoluutselt ebaseaduslikult) kohe \u00fclikoolist tulles \u00f5petaja ametij\u00e4rk. Minu k\u00f5rvalklassis t\u00f6\u00f6tas pedagoog-metoodik, legendaarne \u00f5petaja T\u00f5nu, kes n\u00fc\u00fcd juba aastaid taevases koolis \u00f5ppijaid harib.<\/p>\n<p>Elasime m\u00f5lemad Kuusalu alevikus, mis asub umbes 1,5 kilomeetri kaugusel koolimajast, ning tookord oli kombeks kodust koolimajja jalutada.<\/p>\n<p>Nii juhtusime sageli hommikul kohaliku Nurga poe juures kokku ning k\u00f5ndisime koos kooli, ise samal ajal nii kooli kui maailma asju puudutavatel teemadel arutledes. Mina ei j\u00f5udnud \u00e4ra imestada kui tore, inimlik ja heas m\u00f5ttes lapsemeelne oli T\u00f5nu (oma pedagoog-metoodiku staatusest hoolimata), T\u00f5nu aga ei unustanud pidevalt r\u00f5hutada ja imestada, kui tark ja laia silmaringiga noor inimene olen mina. Tundsin end seda kiitust kuuldes s\u00f5na otseses m\u00f5ttes k\u00f5rvust t\u00f5stetuna. Nii me siis k\u00f5ndisime koos kooli ikka kohe mitu-mitu aastat. \u00dchel hetkel sain T\u00f5nu jutust teada, et ta ei olegi enam pedagoog-metoodik, vaid \u201ek\u00f5igest\u201c vanem\u00f5petaja.<\/p>\n<p>M\u00e4letan, et k\u00fcsisin tookord \u00fcllatusega, miks k\u00fcll nii l\u00e4ks. T\u00f5nu rehmas k\u00e4ega ja \u00fctles, et ei viitsinud selle paberimajandusega, mis \u201ek\u00f5rge ametikoha\u201c ja \u201esuure palgaga\u201c kaasas k\u00e4is, jamada, vaid p\u00fchendas oma aja pigem lastele keemia, bioloogia ja rahvatantsu \u00f5petamisele.<\/p>\n<p>Viie aasta m\u00f6\u00f6dudes sai T\u00f5nust vanem\u00f5petaja asemel \u201elihtne\u201c \u00f5petaja, sest ka vanem\u00f5petajaks saamiseks tuli l\u00e4bida k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid tunde enamasti sisutuid, suure kogemusega \u00f5petajale v\u00e4ikese kasuteguriga koolitusi, ning t\u00e4ita tonnide kaupa dokumente.<\/p>\n<p>Kas nende umbes seitsme aastaga, mille jooksul pedagoog-metoodik T\u00f5nust sai \u00f5petaja T\u00f5nu, tema \u00f5petamise tase langes? V\u00e4idan, et mitte! K\u00fcsimus on prioriteetides. Kas pidada oluliseks \u00a0ametij\u00e4rgu ning k\u00f5rgema palga s\u00e4ilimist v\u00f5i p\u00fchendumist \u00f5pilastele? Selles on k\u00fcsimus!<\/p>\n<p>Ja n\u00fc\u00fcd plaanib ministeerium sajad, kui mitte tuhanded meisterlikud, laste, vanemate ja kolleegide poolt palavalt armastatud \u00f5petajad panna valiku ette: kas p\u00fchenduda \u00f5pilastele v\u00f5i ametij\u00e4rgu taotlemisele? Ilmselt on enamiku, nagu ka allakirjutanu jaoks vastus lihtne: ikka lastele, sest niikaua kuni juba algajale \u00f5petajale elamisv\u00e4\u00e4rset palka maksta ei kavatseta, j\u00e4\u00e4vad palga ja karj\u00e4\u00e4rimudeli p\u00e4rast kooli t\u00f6\u00f6le m\u00f5ned \u00fcksikud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Haridust\u00f6\u00f6tajate Liit arvavad, et munenud kuldmuna. Tegelikkus on, et arvatava munemise tulemusel on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58742,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19177,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-58741","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-karjaarimudel","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115676703898762498","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58741","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58741"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58741\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58742"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58741"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58741"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58741"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}