{"id":58771,"date":"2025-12-07T07:12:11","date_gmt":"2025-12-07T07:12:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/58771\/"},"modified":"2025-12-07T07:12:11","modified_gmt":"2025-12-07T07:12:11","slug":"kirke-kangro-ajaloolise-ebaoigluse-tahis-tuleb-avalikust-ruumist-valja-torjuda-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/58771\/","title":{"rendered":"Kirke Kangro: ajaloolise eba\u00f5igluse t\u00e4his tuleb avalikust ruumist v\u00e4lja t\u00f5rjuda | ID"},"content":{"rendered":"

Alustame teie paar n\u00e4dalat tagasi Tallinnas Draakoni galeriis avatud isikun\u00e4itusest “Kalevipoja kiljatus. \u00dche monumendi unen\u00e4gu”. Mis on selle n\u00e4ituse s\u00fcnnilugu?<\/p>\n

Olen monumentide teemaga jooksvalt tegelenud juba aastak\u00fcmneid, nii kunstniku kui kuraatorina, samuti oleme koos \u00fcli\u00f5pilastega monumentide teemadel m\u00f5elnud ja \u00fclesandeid teinud.<\/p>\n

Monument on oluline t\u00e4his, millest alustada diskussiooni. See on meelsuse v\u00f5i hoiaku malenupp, mis asub keset avalikku ruumi. Kaks aastat olen tegutsenud uurimisgrandi projektis “Monumendi uued raamid”, tehes koost\u00f6\u00f6d kunstikultuuri teaduskonna uurijatega. Projekti juhib Linda Kaljundi. Tegeleme keerulise p\u00e4randiga: n\u00f5ukogude ajast j\u00e4\u00e4nud monumendid, mis ikka veel seisavad Eesti avalikus ruumis. Sama probleemiga on h\u00e4das ka teised Balti riigid.<\/p>\n

P\u00e4rast Venemaa r\u00fcnnakut Ukrainale aktiveerusid k\u00f5ik s\u00f5jahauad. Riigikantselei p\u00f6\u00f6rdus Eesti Kunsiakadeemia poole k\u00fcsimusega, kuidas korvata hauat\u00e4histel olev tekst, mis on eksitav ja eba\u00f5iglane. Pakkusin v\u00e4lja, et kunstnikud v\u00f5iksid monumentide probleemiga tegeleda individuaalselt, leides omapoolseid uusi lahendusi autori pilguga.<\/p>\n

N\u00e4itus “Kalevipoja kiljatus. \u00dche monumendi unen\u00e4gu” sai algimpulsi aga juhuslikult. Sattusin lugema artiklit, kus Tapa linna elanikud nurisesid, miks on keset Tapa linna sureva Kalevipoja skulptuur<\/a>. Linna nimi k\u00f5lab isegi negatiivselt. Miks ei v\u00f5iks seal olla midagi muud? Ja kas keskne koht kirikuplatsi k\u00f5rval on ikka \u00f5ige paik?<\/p>\n

Skulptuuri autor on Kalju Reitel, paljude praeguste skulptorite \u00f5petaja. Kuju valmis aastal 1991, olles \u00fcks esimesi avaliku ruumi teoseid, mis teise vabariigi ajal \u00fcles pandi. Minu meelest on tegemist v\u00e4ga p\u00f5neva ja omap\u00e4rase t\u00f6\u00f6ga. See on kuidagi ebaeestilikult alternatiivne: henrymooreliku figuuriasetuse ja kristjanraualiku puutega, ilus ja traagiline vorm. Miks seda skulptuuri ei taheta? Millist tahetakse? Millist Kalevipoega me tahaksime? Mida Kalevipoeg meile \u00fcldse t\u00e4hendab?<\/p>\n

Suvel hakkasin tasapisi lugema ka eepost. Ma arvan, et neid eestlasi on v\u00e4ga v\u00e4he, kes oleks “Kalevipoja” l\u00e4bi lugenud. Rahvuslik kirjandus ja rahvalaulud tulevad kirjandustundidesse v\u00e4ga varakult ja lapsed ei oska neid sel ajal alati hinnata. Neljandas klassis ei osanud ma regilaulust \u00fcldse lugu pidada, see tundus parajalt rusuv. Hiljem muidugi k\u00f5ik muutus ja avanes \u2013 Eesti rahvaluule on \u00fcliv\u00f5imas, poeetiline, tabav, vaimukas. Ja “Kalevipoega” tasub samuti avastama hakata.<\/p>\n

N\u00e4eme Kalevipoja kujutist \u0161okolaadi peal ja teame, kuidas teda on kunstis kujutatud, aga see, et Kreutzwald Kalevipoja surma kirjeldades kasutab s\u00f5napaari “Kalevipoja kiljatus”, oli mulle ootamatu. See on kuidagi t\u00e4nap\u00e4evaselt laetud. N\u00e4itusel on see l\u00f5ik tumeda r\u00e4tikuna v\u00e4lja prinditud, gooti kirjas, v\u00f5etud 1862. aasta v\u00e4ljaandest.<\/p>\n

Kirke Kangro Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Mind k\u00f5netas eesk\u00e4tt k\u00fcsimus, millises raamistikus Kalevipoega \u00fcldse kujutada. Mis juhtub siis, kui v\u00f5tta \u00fcks unen\u00e4oline monument ja hakata seda unen\u00e4oliste m\u00f5tetega edasi ehitama? Nii avanevad juba uued kihid ja k\u00fcsimused: miks me vajame Kalevipoega? Kas Eestil on vaja uut suurt jutustust ja millist t\u00e4hendust see t\u00e4nap\u00e4eval kannaks?<\/p>\n

N\u00e4itus koosneb v\u00e4iksematest peat\u00fckkidest. Lisaks dokumentatsioonile Kalju Reiteli Tapa Kalevipojast on mul Tehumardi m\u00f5\u00f5gamonumendi pealt korjatud v\u00e4iksed m\u00e4nnid, mis on alles kasvama hakanud ja suutnud pae peal kehvades tingimustes ellu j\u00e4\u00e4da. M\u00e4nnid p\u00e4\u00e4steti restaureerimise k\u00e4igus ja ma t\u00f5in need galeriiruumi. Minu jaoks on need m\u00e4nnid lootuse m\u00e4rk, liigutava vastupidavuse n\u00e4ide. V\u00e4ikesed, seemnest sirgunud puud, mis on t\u00e4rganud elule v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu p\u00fcstitatud m\u00e4lestusm\u00e4rgil.<\/p>\n

N\u00e4itusel on ideekorje Kalevipoja \u2013 ehk siis Eesti enesem\u00fc\u00fcdi \u2013 kujutamise v\u00f5imalustest. Alguses m\u00f5tlesin luua v\u00e4ikese luulekogu moodi tr\u00fckise, kus v\u00f5imalikke monumente oleks vabalt kirjeldatud. Selle v\u00e4ike k\u00f5rvaleesm\u00e4rk oli julgustada erinevate alade inimesi loominguliselt m\u00f5tlema \u2013 et kui tulevad j\u00e4rgmised avaliku ruumi kultuuridebatid v\u00f5i konkursid, v\u00f5iks iga\u00fcks kaasa m\u00f5elda ja midagi omalt poolt pakkuda.<\/p>\n

Mida selle ideekorje k\u00e4igus v\u00e4lja toodi?<\/p>\n

V\u00e4ga seinast seina m\u00f5tteid oli. Kunstikriitikud ja kunstiteadlased kartsid, et \u00e4kki luuaksegi uus monument, ning arvasid, et seda ei ole vaja. See on v\u00f5ib-olla niisugune eestlase skeptiline esimene monumentaalne reaktsioon.<\/p>\n

Maarja Kangro pakkus, et Kalevipoja monument v\u00f5iks olla elav inimene \u2013 keegi, kes kehastab igap\u00e4evast hoolt ja abivalmidust. Selline eetiline Eesti Superman. Monument ei oleks enam objekt, vaid sotsiaalne tegu, mis teeb n\u00e4htavaks kogukondliku vastutuse. Ta oleks eeposliku kangelase kohaselt linnaruumis olemas, mitte mingisuguse metallist v\u00f5i kivist tahutud objektina.<\/p>\n

Kristjan Haljak kujutleb Kalevipoega kinni j\u00e4\u00e4nuna v\u00f5beleva, pooleldi l\u00e4bipaistva mineraali sees \u2013 kangelane, kes ei suuda enam m\u00fctoloogilisest kivist vabaneda. See on kujund tardumusest. Marek Tamm pakub peegelinstallatsiooni, kus vaataja n\u00e4eb end ise Kalevipojana. Monument muutub k\u00fcsimuseks identiteedist: millist kangelaslikkust me endas otsime ja milliseid v\u00e4\u00e4rtusi oleme valmis kandma? Mart Kangur n\u00e4eb Kalevipoja figuuri t\u00e4nap\u00e4evase poisina, sportliku lapse kujundina, kelle kaudu kangelaslugu kandub edasi argistesse identiteetidesse ja m\u00e4ngumaailmadesse. Margus Ott laenab veidi Neeme K\u00fclma kunagist ideed ja asetab Tallinna lahte n\u00e4htamatu veealuse kuubi, mille olemasolu reedab ainult lainetus. Kalevipoeg on kadunud, aga t\u00fchimik ise on monument.<\/p>\n

Rein Raud leiab, et kui \u00fcldse midagi ses suunas luua, siis pigem Juhan Liivi kuju hetkel, mil ta annab oma pintsaku teatri heaks \u2013 v\u00e4ikese, ent moraalselt suure teo monument.<\/p>\n

Liina Siib r\u00f5hutab, et Kalevipoja parimad monumendid on juba looduses olemas: Pandivere k\u00f5rgustiku k\u00fcnnivaod, r\u00e4ndrahnud ja teised maastikuvormid, mis r\u00e4\u00e4givad lugusid ilma inimese sekkumiseta.<\/p>\n

Helena Tulve n\u00e4eb Kalevipoja monumendis \u00f5hulist, tuhandest eri materjalist killust koosnevat struktuuri, mis loob tuulega helisid, laguneb ajapikku ja vajub l\u00f5puks k\u00e4\u00e4paks. Kunstnik Sigrid Viir pakkus, et selline kuju peaks olema v\u00e4ga suur \u0161okolaadist ja inimesi r\u00f5\u00f5mustama.<\/p>\n

Jass Kaselaan on \u00f6elnud<\/a>, et Eesti riigis on avaliku ruumi kunst v\u00e4ga tundlik teema. Kui linnaruumi tuleb m\u00f5ni uus skulptuur v\u00f5i monument, kiputakse v\u00e4ga teravalt reageerima. Miks see nii on? Miks me oleme nii tugevalt meelestatud selle osas, mis kunst meie linnaruumis on?<\/p>\n

Hea k\u00fclg on see, et eestlased on k\u00f5ik v\u00e4ga isem\u00f5tlevad indiviidid. Meid \u00fchendab skeptitsism. Me ei v\u00f5ta \u00fchtegi lugu puhta kullana. Meile ei ole \u00f5nnestunud maha m\u00fc\u00fca v\u00e4ljastpoolt tulnud suuri lugusid. Oleme selline paganate rahvas, v\u00f5\u00f5rv\u00f5imud pole suutnud meid k\u00f5igutada.<\/p>\n

Eesti monumentide maastik on l\u00e4bi aja olnud sama muutlik kui Eesti ajalugu. Stabiilset aega on olnud v\u00e4ga v\u00e4he, kogu aeg on tulnud millegi kiuste hakkama saada v\u00f5i endaks j\u00e4\u00e4da. Selles m\u00f5ttes on v\u00e4ga loomulik, et igasugune uus v\u00e4lja pandud pea v\u00f5i uus ideoloogiline statement \u2013 isegi kui see tuleb oma v\u00f5imu poolt \u2013 tekitab kohe k\u00fcsimusi. Positiivne on see, et iga\u00fche arvamus loeb ja iga\u00fcks saabki midagi \u00f6elda. See on vaba riigi tunnus. Kui k\u00f5ik kogu aeg kaasa noogutaksid, oleks ka halb.<\/p>\n

Aga kuidas olukorda parandada? L\u00f5puks muutub see kunstnike jaoks p\u00e4ris raskeks. Sa ei julgegi millegagi v\u00e4lja tulla, sest tead, et tegemise r\u00f5\u00f5mule j\u00e4rgneb kohe see rahe, mis tuleb \u00fcle elada. Peaks natuke rohkem autorit usaldama ja aru saama, et see on kunstniku teos.<\/p>\n

Praegusel hetkel peame kindlasti oma ruumist v\u00e4lja t\u00f5rjuma igasuguse ajaloolise eba\u00f5igluse t\u00e4hise, sest avalik ruum justkui \u00fctleb, et k\u00f5ik, mis siin on, on see, millega ma n\u00f5ustun. Loomulikult me seda ei taha. Aga kuidas teha nii, et kunsti ja autori k\u00e4si mingist ajastust ei kaoks t\u00e4ielikult?<\/p>\n

Lihtne on \u00f6elda, et ei oleks tohtinud teha koost\u00f6\u00f6d, aga ma arvan, et toonased autorid andsid, mis nad suutsid, et kuidagi p\u00f5igata k\u00f5rvale nendest n\u00f5uetest ja raamidest, mida toonane ideoloogia j\u00f5uga peale surus. Kui me r\u00e4\u00e4gime Tehumardist v\u00f5i Maarjam\u00e4e memoriaalist, siis \u00fcritati teha pigem minimalistlikku maastikukunsti kui midagi muud.<\/p>\n

Monument on tegelikult midagi v\u00e4ga muutuvat. V\u00f5ib-olla ainsad monumendid, mis ei ole \u00fcldse muutunud, on r\u00e4ndrahnud, mida vahepeal \u00fcritati Eesti embleemina kasutada. Nende nimi on r\u00e4nd, aga nemad on t\u00f5esti kaua paigal olnud.<\/p>\n

Kas meie kunstnikud peaksid olema julgemad? M\u00f5ned kunstnikud on \u00f6elnud, et n\u00e4iteks protsendikunsti konkurssidel minnakse teed, mis k\u00f5igile v\u00f5imalikult palju meeldiks. Aga kui kunstnik laseks end vabaks ja teeks seda, mida ta tegelikult tahab, siis \u00e4kki kui see esimene vaataja ehmatus \u00fcle l\u00e4heb, kujundaks see meie maitset julgemaks?<\/p>\n

Ma olen sellega v\u00e4ga n\u00f5us. Ma arvan, et seal ongi v\u00f5ti. T\u00f5epoolest, kui pead konkureerima ja \u017e\u00fcriid koosnevad nii erinevast inimesest, siis p\u00f5randale tuleb kokku dekoratiivne, kui mitte \u00f6elda kit\u0161ilik valik. Midagi sellist, mis kedagi ei \u00e4rrita, aga ei anna midagi juurde ka. Edasiviiv j\u00f5ud saab seal tasal\u00fclitatud.<\/p>\n

\u00dcks asi on see, et kui autor julgeks tulla v\u00e4lja millegi ootamatuga, aga teine asi on komisjon, kes selle valiku teeb. Avaliku ruumi kunsti puhul on ikka v\u00e4ga t\u00e4htis, kelle kontroll see on, kes otsustab, mis on n\u00e4htav. Seep\u00e4rast tuleks kindlasti m\u00f5elda otsustajate koosseisule. Olen mitu korda pakkunud ideed, et v\u00f5iks olla \u00fchise n\u00e4gemusega tiim, n\u00e4iteks Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, Tallinna Kunstihoone v\u00f5i Kumu kunstiekspertide meeskond. Seal osatakse vaadata \u00fcle sellest, et liidame kokku punktid \u00fcks, k\u00fcmme ja viis ja vaatame, mis keskele tuleb.<\/p>\n

Kirke Kangro Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Olukorda leevendaks kindlasti ka see, kui avalikku ruumi tellitaks palju rohkem teoseid. Protsendikunst on olukorda juba paremaks muutnud ja tasapisi hakkab ka huvitavaid teoseid tulema. Paar korda olen ise olnud komisjonis, kes peab otsustama. Olen l\u00e4inud sinna t\u00f5elise kire ja entusiasmiga, et ma ei lase huvitavat asja k\u00e4est ja suudan selle eest seista, olen diplomaatiline, kena, veenan ja k\u00fcllap tuleb, aga siis tulevad t\u00e4iesti \u00fcletamatud takistused. N\u00e4iteks kui komisjon valib v\u00e4lja \u00fche v\u00e4\u00e4rtusliku kavandi, aga siis selle hoone v\u00f5i objekti omanik ei suuda sellest \u00fcldse aru saada. Ta tunneb, et tema vastutab selle valiku eest oma asutuse piires.<\/p>\n

Kuraatori t\u00f6\u00f6 ei saa alati olla sotsiaalselt \u00f5iglane v\u00f5i demokraatlikult l\u00e4bipaistev. Seal tuleb teha otsuseid. Kuraator on peaaegu nagu kaasautor, kui me r\u00e4\u00e4gime n\u00e4itusest. Linnaruum on veel n\u00f5udlikum ruum kui galerii. Kuidas sinna hea kunst p\u00e4\u00e4seb? Originaalne autor ei tagane oma subjektiivsest j\u00f5ust. Just see on olnud p\u00f5hjus, miks kunstiajaloos on toimunud huvitad p\u00f6\u00f6rded: on leidunud keegi, kes on olnud nii julge ja ei ole taganenud.<\/p>\n

Kuidas te rahvusraamatukogu sisehoovi kunstikonkursi v\u00f5idut\u00f6\u00f6ga “Kapsapea” <\/a>(autorid Jass Kaselaan ja Jenny Gr\u00f6nholm) rahule j\u00e4ite?<\/p>\n

Siiani on k\u00f5ik sellest vaimustuses, sest \u00fcks asi, mis eestlasi \u00fchendab, on huumor. Jassi ja Jenny t\u00f6\u00f6 oli v\u00e4ga tore ja naljakas. See oli \u00fcldse v\u00e4ga tore konkurss. Ma ise ka m\u00f5tlesin konkureerida, aga kahjuks ei j\u00f5udnud, sest tegelesin oma n\u00e4ituse ja akadeemia probleemidega.<\/p>\n

“Kapsapea” on suurep\u00e4rane. See on v\u00e4ga tore ja iseloomulik ning laiemalt k\u00f5nekas: me avame uut rahvusraamatukogu, aga samal ajal k\u00f5ik lapsevanemad, mina kaasa arvatud, teavad, kui raske on lapsi lugema saada. Selline kapsapea on mitmekordse t\u00e4hendusega. Raamat kapsaks loetud v\u00f5i pea, mis ei ole piisavalt raamatuid lugenud. V\u00e4ga vaimukas, tore ja m\u00f5nus \u017eest.<\/p>\n

Millised on lood meie avalikus ruumis olevate monumentidega: kas meil on neid piisavalt? V\u00f5i peaks neid ehk rohkem vahetama?<\/p>\n

Mina arvan k\u00fcll, et on vaja rohkem. Tore oleks, kui linnaruumis oleks teoseid, mis loovad paiga. Selle nimi ei pea olema monument, aga sellest v\u00f5ib kujuneda aja jooksul ja heas m\u00f5ttes monument. Monumendi all v\u00f5ib m\u00f5ista v\u00e4ga erinevaid asju. S\u00f5na monument tekitab m\u00f5nes m\u00f5ttes isegi soovi oponeerida millelegi, mida peale surutakse, aga ma arvan, et suured formaadid on v\u00e4ga vajalikud. Nagu ooper v\u00f5i naljakas kirjutus\u017eanr ood. Monument on samamoodi p\u00f5nev.<\/p>\n

Kui Eesti linnaruumist r\u00e4\u00e4kida, siis see v\u00f5iks olla julgem, anal\u00fc\u00fctilisem, panna m\u00f5tlema, mitte lihtsalt dekoreerida v\u00f5i tekitada head tunnet. Kuigi kindlasti on ka nii-\u00f6elda nunnudel teostel oma roll.<\/p>\n

Kui me r\u00e4\u00e4gime punamonumentidest v\u00f5i -s\u00fcmboolikast, mis on majade k\u00fcljes, siis tundub, et nende arutelude k\u00e4igus on tekkinud kaks v\u00f5rdlemisi tugevat poolust: on inimesed, kes arvavad, et k\u00f5ik, mis meenutab n\u00f5ukogude aega, tuleks \u00e4ra h\u00e4vitada, ja need, kes v\u00e4idavad, et see oleks meie ajaloo kustutamine. Kas selles arutelus tuleks leida mingi kesktee v\u00f5i mis teie hinnangul see \u00f5ige lahendus oleks?<\/p>\n

N\u00f5ukogudeaegne s\u00fcmboolika ei peaks olema meie linnaruumis. On m\u00f5istagi keeruline k\u00fcsimus, kuidas see eemaldada, mida maha v\u00f5tta, kui palju ja mismoodi kaardistada. Me ei hakka ju k\u00f5iki maju maha t\u00f5mbama. See oleks v\u00e4ga rumal ja ka ebapraktiline tegevus.\u00a0<\/p>\n

Minu meelest tuleks iga juhtumit k\u00e4sitleda eraldi. Tahaks m\u00f5elda, et valikuid on rohkem kui kaks. Mitte k\u00fcsida vastust \u00fche v\u00f5i teise suunaga v\u00f5imul olijalt, vaid k\u00fcsida kunstnikult. Kunstnikul on j\u00f5ud ja vabadus siin midagi ette v\u00f5tta. Poliitikul sellist vabadust ei ole: poliitik v\u00f5tab maha \u2013 \u00f6eldakse, et on halb; poliitik j\u00e4tab alles \u2013 on ka halb. Toksilise materjaliga saab hakkama ainult loomeinimene.<\/p>\n

Selline kriitiline ja loominguline sekkumine oleks k\u00f5ige tugevam ja targem edasiliikumine. Me oleme kriitilised selle suhtes, mis on toimunud. Iga ajalugu ei ole v\u00e4\u00e4rt seda, et see peaks olema kogu aeg silme all.\u00a0<\/p>\n

Kas me oleme selle aruteluga kolmk\u00fcmmend aastat hiljaks j\u00e4\u00e4nud? Tundub, et kuni s\u00f5da Ukrainas algas, olid need monumendid rahuliku s\u00fcdamega igal pool p\u00fcsti.<\/p>\n

V\u00f5ib ju nii m\u00f5elda, aga see, et seda ei tehtud, oli ka osa ajaloost. See oli osa sellest ajastust, kus kogu see n\u00f5uka tont muutus meie jaoks lihtsalt naljakaks zombiks, kelle k\u00fc\u00fcnej\u00e4ljed ongi meenutuseks, et kujutate ette, siin m\u00fcrises selline v\u00f5\u00f5rv\u00f5im. Tundus, et see on p\u00f6\u00f6rdumatu ajalugu.\u00a0Sellel ei olnudki enam seda kaalu ja see ei olnud aktiveerunud.<\/p>\n

Kirke Kangro Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kuidas L\u00e4ti ja Leedu punamonumentide teema on lahendanud?<\/p>\n

Neil on t\u00e4pselt samasugused probleemid. L\u00e4tis on minu meelest paar kraadi kangemalt selle teemaga tegeletud. Nemad v\u00f5tsid avalikust ruumist v\u00e4ga kiiresti ja peaaegu kaalumata maha enamuse n\u00f5ukat\u00e4histega objekte, ka nii-\u00f6elda kunstiv\u00e4\u00e4rtuslikud t\u00f6\u00f6d. Samamoodi Leedus.<\/p>\n

K\u00f5rvaldatud on ka kultuuritegelased, kes toonase riigikorraga liiga otseselt koost\u00f6\u00f6d tegid, nagu meil n\u00e4iteks Juhan Smuul. Nii L\u00e4tis kui Leedus on terve rida kirjanikke, kelle monument on parkidest eemaldatud. Aga siin on ka paljud kunstnikud proovinud vahel sekkuda ja midagi omalt poolt \u00f6elda. Olen osalt ka n\u00f5us, et paljude selliste t\u00f6\u00f6de t\u00f5eline koht on muuseum, kus nad saavadki olla osa ajaloost.<\/p>\n

Mainisite enne Tehumardi m\u00e4lestusm\u00e4rki<\/a>, millest sai m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi Eestis esimene \u00fcmberm\u00f5testatud monumentaalm\u00e4lestis. Kui reaalne see p\u00e4riselt on, et kui me muudame monumendi juures mingeid asju, siis selle vana t\u00e4hendus v\u00f5i see taak, mis sellega kaasas k\u00e4ib, p\u00e4riselt \u00e4ra kaob?<\/p>\n

Tehumardi m\u00e4lestusm\u00e4rgi traagikat on s\u00f5nadesse raske mahutada, sest langenuid ei oodanud vabaduse v\u00f5i \u00f5iglasema maailma v\u00f5it. Kuidas kasutada ajalugu ja selle valusaid j\u00e4lgi nii, et need aitaksid m\u00f5ista kannatanute saatust ja toimiksid kriitilise m\u00f5tlemise allikana tulevikuks. Vana taak ei saa kaduda, aga usun, et kaasaegse kunsti kaudu saab asetada selle kriitilisse raami. Neeme K\u00fclm lagundab senise s\u00f5numi abstraktseks t\u00e4hestikuks ja katab n\u00f5ukogudeaegse kirja Saaremaa dolomiidiga. \u00dclemisse serva j\u00e4etud sondaa\u017e laseb n\u00e4ha kahte v\u00e4ga erineva taotlusega tekstiosa.<\/p>\n

Sellised monumendid on nagu majakad. Kui me k\u00f5ik ohum\u00e4rgid maha v\u00f5taksime, tekiks segadus. Ma arvan, et praegune noorte p\u00f5lvkond v\u00f5ib-olla ei tajugi seda ohtu. On olemas ka v\u00e4ga radikaalseid n\u00e4iteid, n\u00e4iteks koonduslaagrid Auschwitzis. Need on kriitilised ja valusad, aga samas vajalikud monumendid. Nad on sellises kohas, eemal k\u00f5igest, ja ongi omaette muuseum. See ei ole aktiivse linnaruumi osa. Sellises kohas on hea, kui need n\u00e4ited on alles.<\/p>\n

Tehumardi monumendi esteetika p\u00fc\u00fcdis toonasest kaanonist eemalduda, luua omaette teose. Kui me n\u00fc\u00fcd n\u00e4itame, milline tempel sinna k\u00fclge pandi, paneb see m\u00f5tlema. Monumendile kinnitatud t\u00e4hestik \u00fctleb meile, et nende t\u00e4htedega v\u00f5ib kirjutada \u00f5igesti, aga v\u00f5ib ka j\u00e4rgmisel korral valesti kirjutada. M\u00f5neti on see hoiatus.<\/p>\n

Kas meil on ka suuremates linnades selliseid monumente, mis peaksid kindlasti j\u00e4\u00e4ma, aga vajaksid \u00fcmbertegemist v\u00f5i lisatahvlit k\u00f5rvale?\u00a0<\/p>\n

\u00dcks on kindlasti Maarjam\u00e4e memoriaal, mis on v\u00e4ga keeruline. Minu meelest v\u00f5iks see olla ajaloomuuseumi osa. Siis kaoks \u00e4ra k\u00fcsimus, miks on nii suurel alal n\u00f5ukogude v\u00f5imu poolt \u00fcles ehitatud memoriaal. Aga ta on maastikukunstina t\u00f5esti erakordne. Kui ta oleks ajaloomuuseumi osa, annaks see kohe raami: muuseum on k\u00f5rval ja siin on muuseumi eksponaat.<\/p>\n

Loomulikult Vene kultuurikeskus, mis on praegu v\u00e4ga suurtes raskustes hoone. See on ehitatud n\u00f5ukogude baroki stiilis, kus on viisnurgad igal pool vanikute vahel ja laemaalil. V\u00e4ga j\u00f5ulise toonase esteetika ja meelsusega hoone. Seal tuleks midagi ette v\u00f5tta. K\u00fcsimus on, kuidas lahendada nii keerulist objekti.<\/p>\n

Monumentidega tuleks k\u00e4ituda m\u00e4ngulisemalt ja paindlikumalt, mitte karta nende materjali liigutamist. Need v\u00f5iksid olla m\u00f5tlemise m\u00e4rgid.<\/p>\n

H\u00fcppame aga vastavatud isikun\u00e4ituse juurde tagasi h\u00fcppame. Teie eelmine isikun\u00e4itus oli viis aastat tagasi. Millest nii pikk vahe tingitud oli? Kui seda tohib pikaks vaheks nimetada.\u00a0<\/p>\n

Kunstniku jaoks on see v\u00e4ga pikk vahe. Dekaani t\u00f6\u00f6 kunstiakadeemias on aga n\u00f5udlik, see on v\u00f5tnud enamuse mu ajast. Kui ma viis aastat tagasi tegin Hobusepea galeriis n\u00e4itust, siis n\u00e4gin, kui keeruline on selleks aega leida. Lisaks ka isiklikud asjad, laps l\u00e4ks kooli ja muud ametialased kohustused.<\/p>\n

Naiskunstnikud r\u00e4\u00e4givad tihti, kui keeruline on hoida oma loomingut \u00fcleval, olles samal ajal professionaal ka ametis, millega end elatad. Minul on kunstiakadeemia t\u00f6\u00f6 olnud v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane. See ongi \u00fcks minu suuremaid loomingulisi projekte, vedada ja arendada vabade kunstide teaduskonda. Olen k\u00fcll kureerinud \u00fcli\u00f5pilaste projekte, aga kunstiteoseid olen teinud v\u00e4he, pigem \u00f5ppet\u00f6\u00f6 raames v\u00f5i \u00fcksikteostena. M\u00f5tlesin, et ma lihtsalt pean hoidma loomingulist musklit t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Ma ei tea \u00fchtegi kolleegi, kelle jaoks ei ole kunstin\u00e4ituse tegemine paras katsumus. Sa paned ennast v\u00e4ga n\u00e4htavale, aga samas on see v\u00f5ib-olla ka maailma k\u00f5ige parem t\u00f6\u00f6. Viimasel n\u00e4itusel nautisin v\u00e4ga, et sain kaasata teisi inimesi ja proovida uusi tehnoloogiaid: digiskaneerimist ja 3D-printimist. M\u00e4ngisin m\u00f5ttega, et kristjanraualik Kalevipoeg j\u00f5uab minuni l\u00e4bi Reiteli ja mina muudan ta antiikskulptuuri sarnaseks, selliseks valgeks Apolloks, kellel on Eesti rahvuslooma jalad all.<\/p>\n

Kirke Kangro Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kas kunstniku hing ka kripeldas need vahepealsed viis aastat?<\/p>\n

Oi\u2026 see kannatas meeletult. See on t\u00f5esti raske. Emaks olemise projekt on monumentaalse t\u00e4htsusega. Kunstiakadeemia vabade kunstide vedamine on monumentaalse t\u00e4htsusega. Ja loomulikult on ka kunstitegemine enda olemise \u00f5igustuseks v\u00e4ga vajalik. Olen tohutult t\u00e4nulik, et l\u00f5puks \u2013 v\u00f5ib-olla ka teiste inimeste ja tegemiste arvelt \u2013 leidsin selle aja. Looming annab k\u00f5igele muule m\u00f5tte.<\/p>\n

Teate olete EKA-s \u00f5ppej\u00f5ud olnud 15 aastat, dekaan \u00fcheksa. Kuidas EKA nende aastatega muutunud on?\u00a0<\/p>\n

EKA on nende aastatega m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt muutunud \u2013 nagu laps, kes j\u00e4\u00e4b k\u00fcll endiseks, kuid kasvab siiski millekski uueks. Kui asusin skulptuuriosakonna dotsendiks, \u00f6eldi mulle esimene asjana, et osta midagi ei saa, mist\u00f5ttu kujunes koos Taavi Talvega v\u00e4lja kontseptuaalne l\u00e4henemine, kus p\u00f5himaterjaliks oli m\u00f5te ise.<\/p>\n

Uus maja on toonud murrangu: EKA on kujunenud Euroopa ja Baltikumi kunstiharidusmaastikul oluliseks tegijaks, kelle kompetentsi kutsutakse kaasama nii koost\u00f6\u00f6projektides kui akadeemilistes komisjonides. Meie tudengid liiguvad kunstiv\u00e4ljal kiiresti, j\u00f5uavad n\u00e4itustele juba enne diplomit ning see on t\u00f5eline edulugu. Kui v\u00f5rrelda L\u00e4ti v\u00f5i Leedu kunstiakadeemiatega, siis meie seis on nii ressursside kui ka \u00fcldise l\u00e4bipaistvuse ja liikuvuse m\u00f5ttes palju parem. See \u00f5nnestumine on olnud \u00fclimalt motiveeriv.\u00a0<\/p>\n

Ka kaasaegse kunsti maine on paranenud. Ma ei loe enam netikommentaare, aga kunagi oli nii, et kunstnik on sinise peaga t\u00fc\u00fctu olend ja maksumaksja vaenlane, kuigi tegelikult juhib kunstnik t\u00e4helepanu sotsiaalsetele eba\u00f5iglusele ja seisab r\u00f5hutute eest. Seda ei osatud \u00fcldse n\u00e4ha.\u00a0\u00dcha enam n\u00e4hakse kunsnikku mitte ebamugava k\u00f5rvalh\u00e4\u00e4lena, vaid olulise partnerina \u00fchiskondlikes aruteludes.<\/p>\n

Kus EKA Eesti haridusmaastikul asetseb?<\/p>\n

Mulle tundub, et EKA on haridusmaastikul \u00fcsna armastatud institutsioon, mida me k\u00fcmme aastat tagasi ei tajunud, kui me olime oma majata lindpriid. See oli masendav ajaj\u00e4rk. Mina tulingi EKA-sse t\u00f6\u00f6le 2010. aasta s\u00fcgisel, kui maja oli just maha lammutatud ja \u00f5hus oli uue ehitamise lootus. Vaatasin l\u00e4bi terveid korruseplaane: k\u00f5igepealt 17 korrust kunstiakadeemiat, siis 15 korrust, seej\u00e4rel 13 ja siis tuli \u00e4kki uudis, et seda maja ei tulegi. See stress ja masendus, mis siis meie seas valitses, oli raskesti talutav, aga tohutu j\u00f5uga ja aastaid ilma palgat\u00f5usuta on kunstiakadeemia kogukond edasi t\u00f6\u00f6tanud. Siin tuleb teha kummardus k\u00f5ikidele kolleegidele, kes selle aja l\u00e4bi tegid.<\/p>\n

Praegu on Eesti riiklikud \u00fclikoolid \u00fcksteist v\u00e4ga toetavad, nii peakski olema. K\u00f5ik rektorid on s\u00fcmpaatsed. Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on k\u00fcll v\u00e4ikesed, \u2013 nagu eelmine rektor Mart Kalm aeg-ajalt irooniaga \u00fctles, et me oleme ni\u0161i\u00fclikool \u2013, aga \u00fcliolulised. V\u00e4ga h\u00e4sti on k\u00e4ima l\u00e4inud koost\u00f6\u00f6projektid \u00fclikoolide vahel ja ettev\u00f5tetega.<\/p>\n

Me ei tohi unustada, et meie p\u00f5hiline fookus on ikkagi noortel kunstnikel, disaineritel, arhitektidel ja kunstiteadlastel. See ongi praegu kunstiakadeemia suur v\u00e4ljakutse: kuidas v\u00e4ikese \u00fclikooli ja v\u00e4ikese meeskonnaga nii palju \u00e4ra teha. Ma arvan, et ka Pallas on Tartus t\u00f5usmas.<\/p>\n

Kui valitsus ning ministeerium oskavad hinnata seda tohutult olulist ressurssi, mis on k\u00f5rgharidus, siis n\u00e4en \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6s v\u00e4ga ilusat s\u00fcnkroonsust. Aga k\u00f5rgharidus ei ole vajalik ainult haridus- v\u00f5i kultuuriministeeriumile. See on vajalik k\u00f5igile. Haridusse investeerimine on ka v\u00e4ga oluline investeering n\u00e4iteks kaitsekuludesse, sest tark ja k\u00f5rgharitud inimene on olulisem kui m\u00f5ni relv.<\/p>\n

Millised on hetkel EKA suurimad v\u00e4ljakutsed?<\/p>\n

Peamine v\u00e4ljakutse on ikkagi see, kuidas p\u00fcsida nendes rahastusraamides, mis meil on. Meie meeskond ei ole v\u00e4ga suur ja maja on ilus, aga meie jaoks v\u00e4ike. Sellest on r\u00e4\u00e4kinud paljud kolleegid: ilus ja uus arhitektuuriteos, aga stuudioteks siiski liiga v\u00e4ike. Vabade kunstide dekaanina n\u00e4en ma seda eriti selgelt. Kunsti eksponeerimiseks peab keskp\u00f5randale ise seinu ehitama.<\/p>\n

Igal aastal kerkib k\u00fcsimus, kus teha meie l\u00f5put\u00f6\u00f6de n\u00e4itus “Tase”. Oleme otsinud v\u00f5imalust minna m\u00f5nda hoonesse, mis on parasjagu t\u00fchi, et mahutada k\u00f5ik l\u00f5petajad \u00e4ra. Nii on tekkinud omalaadne nomaadlik formaat: k\u00e4ime m\u00f6\u00f6da hooneid, mis l\u00e4hevad renoveerimisele v\u00f5i lammutamisele, ja saame n\u00e4itusega koos publikule n\u00e4idata ka seda hoonet. See on aga seotud lisakuludega. T\u00e4navu oleme siiski kaalunud teha “Tase” oma majas.<\/p>\n

Kas EKA on ka v\u00e4listudengite seas j\u00e4tkuvalt populaarne ja tahetud? Kui Venemaa Ukrainale kallale tungis, siis esialgu ikkagi kardeti Ida-Euroopasse tulla.<\/p>\n

S\u00f5jahirm tuli vahetu lainena, kui s\u00f5da oli \u00e4sja puhkenud. Praegu ollakse juba harjunud. Sageli tahetakse \u00e4ra tulla USA-st, seejuures v\u00e4ga headest koolidest, nagu Rhode Island School of Design, kus \u00fcks haridusaasta maksab \u00f5ppijale 70 000 kuni 80 000 dollarit. Tahetakse liikuda teise \u00f5hkkonda, kui see, mis Ameerikas praegu valitseb. Poliitika m\u00f5jutab otseselt rahvusvahelist mobiilsust. V\u00e4ga populaarsed on EKA rahvusvahelised \u00f5ppekavad, kus saab \u00f5ppida kuni diplomi saamiseni, n\u00e4iteks meie Animatsioon v\u00f5i Kaasaegse kunsti MA.<\/p>\n

Palju tudengeid saabub Erasmuse kaudu. Kui v\u00f5rrelda omavahel Eesti riiklikke \u00fclikoole, siis on EKA kindlasti k\u00f5ige rahvusvahelisem. See omakorda paneb m\u00f5ningad meie s\u00fcsteemid proovile, sest administratiivtegevust on palju. \u00d5nneks on meil suurep\u00e4rane v\u00e4lissuhete osakond, kes saab sellega v\u00e4ga h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n

Jaanuaris tuleb vabade kunstide teaduskonda ka Balti- ja P\u00f5hjamaade v\u00f5rgustiku kontor neljaks aastaks. See v\u00f5rgustik \u00fchendab k\u00f5iki selle piirkonna kunstiakadeemiaid ja on v\u00e4ga toetav tugigrupp, kus saab omavahel koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n

Milline on \u00fcks t\u00e4nasel p\u00e4eval EKA-s \u00f5ppiv noor? Neid on muidugi keeruline \u00fche vitsaga l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Kunstiakadeemia meelsus on minu meelest v\u00e4ga julge ja avatud. Tudengid on tundlikud, taiplikud ja teadlikud, valmis riskima ja eksperimenteerima. \u00dcldiselt on nad ka \u00fcsna t\u00f6\u00f6kad. Ja mulle tundub, et EKA ja \u00fcli\u00f5pilaste vahel on erakordselt usalduslik suhe: see v\u00f5ib-olla ongi k\u00f5ige t\u00e4htsam.<\/p>\n

Kirke Kangro Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ja kui n\u00fc\u00fcd veel \u00fche korra ringiga intervjuu algusesse tagasi j\u00f5uame, siis l\u00f5petuseks k\u00fcsin: millal j\u00e4rgmist isikun\u00e4itust oodata on?<\/p>\n

Mul on oma maakodu \u00f5ue peal \u00fcks suurem puuskulptuur pooleli. Kui tekib ajaline v\u00f5imalus, hakkan sellega tegelema. Puuteema ilmuski “Kalevipoja kiljatust” tehes. Mainisin juba neid v\u00e4ikseid m\u00e4nde. N\u00e4itusel \u00fcles pandud puuskulptuur on just \u00fche Eesti m\u00e4nnipuu suuruse mahuga. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see Kalevipoja keha, kujutluslik s\u00fcsteem. Kalevipoeg on meie seas ja tal on n\u00fc\u00fcd ka jalad.<\/p>\n

N\u00e4itusel on ka kaks tekstiilile tr\u00fckitud fotot, m\u00f5lemad m\u00e4nnimetsast: \u00fcks on t\u00e4isj\u00f5us m\u00e4nnimets ja teine lagendik p\u00e4rast raiumist. Eesti rahvuspuu on k\u00fcll tamm, aga m\u00e4nd on k\u00f5ige rohkearvulisem puu Eestis. See on v\u00e4ga oluline k\u00fcsimus: mida me raiume, mis j\u00e4\u00e4b alles, miks me seda teeme, kus me siis oleme ja kes me tahame olla.<\/p>\n

Tulemas on ka mitmeid kuraatoriprojekte, millega ma alles tegelen. \u00dcks neist on “MUR-i” raames Tallinna Lennujaama vana peahoone monumentaalmaale anal\u00fc\u00fcsiv n\u00e4itus. Need telliti 1955. aastal kahelt Eesti maalikunstnikult. \u00dcks on Moskva, teine Tallinna vaade. Lennujaam tahtis kuidagi nende maalidega rahu teha. Praegu on nad maha v\u00f5etud, aga jaanuaris teeme EKA galeriis \u00fche n\u00e4ituse.<\/p>\n

<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustame teie paar n\u00e4dalat tagasi Tallinnas Draakoni galeriis avatud isikun\u00e4itusest “Kalevipoja kiljatus. \u00dche monumendi unen\u00e4gu”. Mis on selle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58772,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[29717,26,27,37,33,35,14111,34,36,31,32,21,5218,23799,23798,28,29,95,21345,19,25,12300,192,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-58771","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-avalik-kunst","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-kunstiakadeemia","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-id","21":"tag-kalevipoja-kiljatus-uhe-monumendi-unenagu","22":"tag-kirke-kangro","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-maailm","26":"tag-monumendid","27":"tag-news","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-punamonumendid","30":"tag-skulptuur","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115677046177498811","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58771","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58771"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58771\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58772"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58771"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58771"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58771"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}