![\"Oma](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/ae41c4e9-7669-47d3-8a10-839e291e56c8.jpg\")
<\/p>\n\u201eSee on v\u00e4ga suur vastutus ja au saada see tunnustus \u2013 eriti veel esimese naisena Eesti Inseneride Liidu ajaloo jooksul. Ma tunnen, et olen tegelikult alles teekonna alguses: tahan inseneride maailmas veel palju luua ning see tunnustus kinnitab, et ju olen \u00f5igel teel,\u201c \u00fctles v\u00e4rskelt tiitliga p\u00e4rjatu.<\/p>\n
Oma tiitli soovib ta p\u00fchendada k\u00f5ikidele naisinseneridele. \u201eSee on t\u00f5estus sellest, et s\u00f5na insener taga ei ole alati stereot\u00fc\u00fcpne, paar numbrit liiga suures \u00fclikonnas ja pika lipsuga keskealine mees. Inseneeria vajab rohkem naisi! Kui mina \u2013 Harju keskmine kahe lapse ema \u2013 saan hakkama, siis saate teie ka,\u201c \u00fctles ta k\u00f5igile naistele julgustuseks.<\/p>\n
Eelmisel kuul p\u00e4lvis P\u00f5lluveer ka aasta soojusenergeetika inseneri tiitli.<\/p>\n
P\u00f5lluveer meenutab, et g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petades polnud tal veel kindlat \u201eunistuste eriala\u201c. Talle meeldisid nii reaal- kui ka humanitaaraineid \u2013 alates arstiteadusest ja l\u00f5petades filmikunstiga. L\u00f5pliku otsuse aitas langetada vestlus vanematega: \u201eNad \u00fctlesid, et maailmas on v\u00e4ga palju inimesi, kellele matemaatika ei meeldi \u2013 ja kuna mulle meeldis \u2013 soovitasid nad kaaluda m\u00f5nda insenerieriala.\u201c<\/p>\n
Nii v\u00f5ttiski P\u00f5lluveer TalTechi kodulehel ette insenerierialade nimekirja ja hakkas iga valdkonda uurides ette kujutama, kas ta suudab end sellel alal t\u00f6\u00f6tamas n\u00e4ha. S\u00f5elale j\u00e4id kaks valikut: soojusenergeetika ja elektroenergeetika. Esimene tundus talle p\u00f5nevam \u2013 ja nii oligi valik tehtud. Ometi ei hakanud P\u00f5lluveer valitud eriala kohe armastama: \u201eMa ei tundnud kohe alguses, et vau, kui \u00e4ge, aga kuna ma tahan alustatu alati l\u00f5pule viia, j\u00e4tkasin \u00f5pinguid ning erialane kirg hakkas ajapikku kasvama.\u201c<\/p>\n
Inseneeria pole meeste p\u00e4rusmaa<\/p>\n
<\/p>\n
\u00dclikoolis ei j\u00e4\u00e4nud P\u00f5lluveerile muljet, et inseneri\u00f5pe oleks ilmtingimata poiste p\u00e4rusmaa. Alles t\u00f6\u00f6ellu astudes hakkas ta aeg-ajalt kuulma k\u00fcsimusi nagu: \u201eMiks sa t\u00fcdrukuna tahad sellist mustaks peetavat eriala \u00f5ppida v\u00f5i sellises keskkonnas viibida?\u201c<\/p>\n
Ometi ei ole P\u00f5lluveer tundnud, et peaks end meestega v\u00f5rreldes rohkem t\u00f5estama: \u201eMind on v\u00f5etud kui v\u00f5rdset. Pigem tekitab mu sugu isegi rohkem t\u00e4helepanu \u2013 kui l\u00f5puks s\u00f5na v\u00f5tan, hakatakse v\u00e4ga t\u00e4helepanelikult kuulama.\u201c<\/p>\n
Probleemi n\u00e4eb P\u00f5lluveer aga mujal \u2013 liiga v\u00e4hesed t\u00fcdrukud julgevad insenerierialade kasuks otsustada. M\u00f5nikord ei osata sellist v\u00f5imalust isegi kaaluda. P\u00f5lluveer usub, et huvi tehnika ja ehitamise vastu peab arenema juba lapsep\u00f5lves. T\u00fcdrukuid ei tohiks suruda sotsiaalsetesse raamidesse ega eeldada, et nad tahavad m\u00e4ngida vaid nukkude v\u00f5i iluasjadega.<\/p>\n
\u201eEks nukkudel ole t\u00fcdrukuks kasvamise juures oma roll, aga samas tahavad t\u00fcdrukudki seigelda \u2013 joosta, ronida ja turnida nii, et p\u00f5lved sinised. \u00c4rme piira neid! Samamoodi ei tohiks panna<\/p>\n
raamidesse ka poisse, kes tunnevad huvi rollim\u00e4ngude, kaisukate, nukkude v\u00f5i kost\u00fc\u00fcmikarnevalide vastu.\u201c<\/p>\n
P\u00f5lluveeri meelest saab tehniline huvi tekkida ainult siis, kui lapsele antakse juba maast madalast v\u00f5imalus viibida tehnika keskel. \u201eKindlasti tuleb kasuks, kui noor saab osaleda robootikaringides v\u00f5i k\u00fclastada teadusteatreid, aga tehnikahuvi pole m\u00f5tet ka peale pressida. Huvi tehnika ja inseneeria vastu peab tulema kuskilt s\u00fcgavalt inimese seest.\u201c<\/p>\n
Kui lapsele on maast madalast korrutatud, et juhtmed, masinad ja tehnika on ohtlikud ning neist tuleb suure kaarega eemale hoida, ei vali selline noor t\u00f5en\u00e4oliselt g\u00fcmnaasiumi l\u00f5pus inseneeriaeriala. \u201eTehnika on osa meie igap\u00e4evaelust ja kui tahame sellest aru saada, peaksime koos sellega \u00fcles kasvama.\u201c<\/p>\n
Insenerit\u00f6\u00f6d lihtsustav rakendus<\/p>\n
Teise kursuse tudengina l\u00e4ks P\u00f5lluveer praktikandiks t\u00f6\u00f6stuslikke energia- ja veelahendusi pakkuvasse ettev\u00f5ttesse Filter. T\u00e4na t\u00f6\u00f6tab ta seal osalise koormusega insenerina. Paralleelselt p\u00f5hit\u00f6\u00f6ga ehitab ta \u00fcles inseneride t\u00f6\u00f6d lihtsustavat iduettev\u00f5tet Nave Tech. Igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s j\u00f5udis P\u00f5lluveer arusaamisele, kuiv\u00f5rd suure osa oma ajast peavad insenerid kulutama failide, tabelite ja programmide vahel laveerimisele. Nii otsustas ta luua tarkvararakenduse, mis muudab inseneride t\u00f6\u00f6protsessid sujuvamaks.<\/p>\n
Kuna turul on inseneridest puudus, v\u00f5ib P\u00f5lluveeri loodav rakendus tuua m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kasu kogu sektorile. Selle eesm\u00e4rk on parandada inseneride t\u00f6\u00f6j\u00f5udlust ja v\u00e4hendada ajakulu. \u201eKui inseneril on kasutada nutikad t\u00f6\u00f6riistad, ei t\u00e4henda keerukam projekt enam automaatselt n\u00e4dalates m\u00f5\u00f5detavaid t\u00f6\u00f6tunde,\u201c v\u00f5tab P\u00f5lluveer idee kokku.<\/p>\n
Nave Tech on veel noor iduettev\u00f5te, mis tegutseb kiirendiprogrammi toel. Aasta l\u00f5pus plaanitakse l\u00e4bi viia esimene rahakaasamine, et arendada toodet ja tulla sellega turule.<\/p>\n
Kaks maailma: insenerit\u00f6\u00f6 ja iduettev\u00f5tlus<\/p>\n
![\"\u201eAasta](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/f705c960-cef3-4659-a409-befd3af9c09d.jpg\")
<\/p>\n
Kui P\u00f5lluveer idufirmade maailma sukeldus, pidi ta end t\u00e4ielikult \u00fcmber h\u00e4\u00e4lestama: \u201eK\u00f5ik on uus \u2013 alates inimestest ja l\u00f5petades \u00e4ri \u00fclesehitusega.\u201c<\/p>\n
Kui v\u00f5rrelda insenerimaailma idufirmade kultuuriga, tuleb suurim kontrast esile t\u00f6\u00f6stiilis. Iduettev\u00f5tteid iseloomustab \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4pne ja napp ajakasutus \u2013 avalikel \u00fcritustel antakse oma idee tutvustamiseks aega kolm kuni seitse minutit ning kui aeg t\u00e4is saab, tuleb lavalt lahkuda. \u201eInsenerikonverentsil on vastupidi: tunnine ettekanne v\u00f5ib rahulikult veerand tunni v\u00f5rra \u00fcle minna ja keegi ei pea seda probleemiks,\u201c m\u00e4rkis P\u00f5lluveer.<\/p>\n
Ka n\u00e4htavus on P\u00f5lluveeri jaoks uus teema: \u201eInsenerid ei ole harjunud oma tegemisi sotsiaalmeedias jagama, kuid iduettev\u00f5ttes on see t\u00f6\u00f6 loomulik osa.\u201c<\/p>\n
Samas usub ta, et klassikalisel t\u00f6\u00f6stusel oleks iduettev\u00f5tluselt palju \u00f5ppida \u2013 n\u00e4iteks missioonitunnet, otsustavust ja valmisolekut kiiresti tegutseda ning vajadusel v\u00e4ltida l\u00f5putuid koosolekuid.<\/p>\n
Insenerit\u00f6\u00f6 ja iduettev\u00f5tte k\u00e4imal\u00fckkamise k\u00f5rval kasvatab P\u00f5lluveer koos abikaasaga kahte v\u00e4ikest last. Kuidas aga k\u00f5ik kohustused \u00f6\u00f6p\u00e4eva sisse \u00e4ra mahutada? \u201ePanen suurt r\u00f5hku ajaplaneerimisele ning pean kalendrit t\u00e4pselt. Kui aega on v\u00e4he, ei saa endale lubada, et l\u00e4hed t\u00f6\u00f6le ja hakkad niisama telefonis skrollima. Iga minut peab olema arvel.\u201c<\/p>\n
Samas on m\u00f5nikord oluline v\u00f5tta aega ka selleks, et inimestega lihtsalt r\u00e4\u00e4kida \u2013 elust ja olust juttu puhuda. \u201eT\u00f6\u00f6 v\u00f5ib meid tihti defineerima hakata, aga see ei ole ju maailma k\u00f5ige olulisem asi,\u201c lisab P\u00f5lluveer.<\/p>\n
P\u00f5lluveer peab oluliseks ka oskust \u00f5igel hetkel abi k\u00fcsida. Ta ei \u00fcrita olla korraga jurist, raamatupidaja ja turundusspetsialist \u2013 vajadusel tellib ta teenuse sisse v\u00f5i k\u00fcsib tuge neilt, kes on valmis oma kogemust jagama. \u201eOlen v\u00e4ga \u00fcllatunud, kuiv\u00f5rd paljud inimesed on olnud n\u00f5us mind lihtsalt, heast tahtest ja vabast ajast aitama, ilma et nad midagi vastu ootaksid. Kui k\u00fcsin, miks nad seda teevad, \u00f6eldakse: ma lihtsalt tahan, et sul h\u00e4sti l\u00e4heks. Ilmselt olen osanud enda k\u00f5rvale \u00f5iged inimesed leida.\u201c<\/p>\n
Hirmul on suured silmad<\/p>\n
P\u00f5lluveer on aktiivselt populariseerinud inseneeriakutset \u2013 ta on esinenud Enerhacki lastelaagrites, noorteprogrammis, mis tutvustab inseneeriat l\u00e4bi praktiliste t\u00f6\u00f6tubade ja ideev\u00f5istluste, ning olnud mentor Enerh\u00e4katoni programmis, kus g\u00fcmnasistid pakkusid v\u00e4lja oma ideid inseneriprobleemide lahendamiseks.<\/p>\n
Kui P\u00f5lluveer peaks andma \u00fche soovituse noortele \u2013 eriti t\u00fcdrukutele \u2013, kes kaaluvad inseneri\u00f5pet, oleks see lihtne: proovi \u00e4ra. \u201ePole midagi hullemat kui j\u00e4tta m\u00f5te j\u00e4rele proovimata \u2013 kasu on juba sellestki, kui proovimise k\u00e4igus selgub, et see tee polnud sulle m\u00f5eldud,\u201c julgustab ta.<\/p>\n
Kui otsus on tehtud, tasub kogu teekond v\u00f5tta ette sammhaaval ning mitte lasta end liigselt m\u00f5jutada teiste hirmujuttudest. \u201eTegelikult algab k\u00f5ik lihtsatest etappidest: astud \u00fclikooli sisse, l\u00e4hed esimesse loengusse, teed \u00e4ra esimese eksami. \u00dchel hetkel avastad ootamatult, et suurem osa teekonnast on juba m\u00e4rkamatult selja taga,\u201c julgustab P\u00f5lluveer. <\/p>\n
* Artikkel valmis koost\u00f6\u00f6s Inseneriakadeemiaga. Inseneriakadeemia \u00fcks eesm\u00e4rk on suurendada t\u00fcdrukute osakaalu inseneeria erialadel.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare (21) <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eSee on v\u00e4ga suur vastutus ja au saada see tunnustus \u2013 eriti veel esimese naisena Eesti Inseneride Liidu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58871,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,246,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-58870","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-taltech","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115677698748021367","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58870","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58870"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58870\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58871"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58870"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58870"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58870"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}