Veel k\u00fcmme aastat tagasi t\u00e4hendas \u201et\u00f5sine juht\u201c pigem kinniseid koosolekuruume, rangeid pressiteateid ja paari ettevaatlikku meediaintervjuud aastas. T\u00e4na on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane, et sama juht ilmub t\u00f6\u00f6tajate, klientide ja tulevaste talentide ette hoopis teises keskkonnas \u2013 n\u00e4iteks Instagrami story\u2019s, jooksuringi videol v\u00f5i \u00f5htusel pildil koos lastega. K\u00fcsimus ei ole enam selles, kas juht on n\u00e4htav, vaid millise j\u00e4lje see n\u00e4htavus tema usaldusv\u00e4\u00e4rsusele j\u00e4tab.<\/p>\n
Instagram ei ole enam ainult \u201enoorte platvorm\u201c v\u00f5i turunduskanal. Paljudele juhtidele on see muutunud osaks nende t\u00f6\u00f6vahenditest \u2013 kohaks, kus nad s\u00f5nastavad oma v\u00e4\u00e4rtusi, seletavad otsuseid ja ehitavad usaldust nii organisatsiooni sees kui ka v\u00e4ljaspool. See ei ole enam PR-osakonna m\u00e4ngumaa, vaid juhtimiskommunikatsiooni laiendus.<\/p>\n
Tema Instagrami voog on segu ettev\u00f5tlusest, investeerimisest, esinemistest ja v\u00e4ga igap\u00e4evasest elust kahe poja ema ja partnerina. Profiilis seisabki: asutaja, ema, abikaasa. See ei ole \u201ekujundatud t\u00e4iuslikkus\u201c, vaid teadlik otsus n\u00e4idata, et globaalse tehnoloogiaettev\u00f5tte ehitamine ja pereelu ei ole vastandid, vaid sama loo erinevad k\u00fcljed. Juht, kes r\u00e4\u00e4gib laval noortele ettev\u00f5tjatele julgusest alustada, kinnitab oma s\u00f5numit igap\u00e4evaste piltide ja l\u00fchikeste kirjeldustega: ma olen p\u00e4riselt olemas, ma ei ole ainult konverentsilava figuur.<\/p>\n
Teine hea n\u00e4ide uuest juhtimisest on investor ja ettev\u00f5tja Kristi Saare<\/a> <\/p>\n Tema Instagrami konto @kristiinvesteerib on sisuliselt t\u00e4nap\u00e4evane finantshariduse klassiruum. Profiilist vaatab vastu lihtne, aga k\u00f5nekas kombinatsioon: investor, autor, \u00f5petaja, ettev\u00f5tja, mentor. Tema sisu ei ole ehitatud \u201eeduportfelli\u201c n\u00e4itamise peale, vaid j\u00e4rjepidevale selgitamisele \u2013 kuidas investeerimist alustada, millised vead on tal endal ette tulnud ning miks pika plaani hoidmine on raskem kui kiire adrenaliin.<\/p>\n Ta ei r\u00e4\u00e4gi ainult numbritest, vaid ka hirmudest, vigadest ja distsipliinist, mis sellise tee taga on. Selline avatud, hariv ja samas selgepiiriline kohalolu loob olukorra, kus paljud inimesed usaldavad tema s\u00f5numit rohkem kui mistahes anon\u00fc\u00fcmset finantsreklaami. Juhi vaatepunktist on huvitav just see, kuidas Kristi \u00fchendab kolm elementi \u2013 n\u00e4htavus, haavatavus ja j\u00e4rjepidev \u00f5petamine \u2013 ning ehitab nende peale autoriteedi, mis ulatub ammu kaugemale \u00fchest platvormist.<\/p>\n Mida need lood Eesti<\/a> juhtidele r\u00e4\u00e4givad? <\/p>\n Esiteks, autoriteet ei s\u00fcnni enam ainult tiitlist ja \u00c4rip\u00e4eva edetabelist. Juht, kes on nii Instagramis kui LinkedInis j\u00e4rjepidevalt kohal, seletab oma otsuseid, n\u00e4itab ka kulisside tagust ja reageerib p\u00e4ris inimeste p\u00e4ris k\u00fcsimustele, kogub teistsugust usalduskrediiti kui juht, kelle kohta leiab ainult vana pressiteate ja m\u00f5ne artikli \u00c4rip\u00e4eva arhiivist. See ei t\u00e4henda, et k\u00f5igil peaks olema isiklik konto Instagramis v\u00f5i et k\u00f5ik peavad oma lapsi ja kodu n\u00e4itama. Aga see t\u00e4hendab, et n\u00e4htamatus on uues olukorras teadlik risk, mitte neutraalne valik.<\/p>\n Teiseks, haavatavus on muutunud oluliseks osaks usaldusest. Siin ei ole jutt \u00fclevoolavast emotsioonide jagamisest, vaid v\u00f5imest r\u00e4\u00e4kida sellest, mis p\u00e4riselt keeruline on, ja teha seda l\u00fchidalt, arusaadavalt ja ilma enese\u00f5igustuseta. Kui Kristel r\u00e4\u00e4gib avalikult oma teekonnast, sh p\u00f5rumistest ja kahtlustest, ning n\u00e4itab sinna k\u00f5rvale argiseid hetki, siis noorele arendajale v\u00f5i tulevasele talentile on see signaal, et selle juhi juures tohib olla p\u00e4ris inimene. Haavatavus ei ole siin n\u00f5rkus, vaid viis n\u00e4idata, et juht ei ehita oma autoriteeti betoonmaski peale.<\/p>\n Kolmandaks, uue ajastu juht eristub mitte selle j\u00e4rgi, kui geniaalne on \u00fcksik artikkel, vaid kui j\u00e4rjepidev on muster. Instagrami ja teiste kanalite loogika soosib v\u00e4ikseid, aga sagedasi puutepunkte, mitte kord aastas ilmuvat \u201esuurt lugu\u201c. See j\u00e4rjepidevus ei ole enam valikuline, vaid osa sellest, kuidas juhid oma rolli t\u00e4idavad.<\/p>\n Kui otsida \u00fcht head metafoori, siis Instagram ja teised sotsiaalmeediakanalid on uue ajastu juhile natuke nagu klaasist kontor. K\u00f5ik ei ole t\u00e4ielikult l\u00e4bipaistev \u2013 uksed saab kinni panna, kardinad ette t\u00f5mmata, aga \u00fcldine mulje tekib inimestel sellest, mida nad aknast n\u00e4evad. Kui juhil on klaaskontor, mille aknast paistab ainult t\u00fchjus v\u00f5i loosungitega plakatid, on raske aru saada, mis seal sees tegelikult toimub. Kui aga l\u00e4bi klaasi on n\u00e4ha m\u00f5testatud t\u00f6\u00f6d, inimesi, otsuseid ja vahel ka segadust, kuid seda k\u00f5ike seletatakse ja raamistatakse, tekib tunne, et sinna ruumi v\u00f5ib astuda.<\/p>\n Kas avalik kuvand on koosk\u00f5las tegelikkusega?<\/p>\n Oluline on m\u00f5ista, et see \u201eklaaskontor\u201c ei t\u00f6\u00f6ta ainult v\u00e4lispidises mainekujunduses. Sama olulised on need signaalid ka inimeste jaoks, kes juba juhiga koos t\u00f6\u00f6tavad. T\u00f6\u00f6tajad j\u00e4lgivad, kas juhi avalik kuvand on koosk\u00f5las sellega, mida nad kontoris kogevad. Potentsiaalsed talendid teevad oma esmase otsuse tihti Instagrami, LinkedIni ja Google\u2019i p\u00f5hjal. Partnerid ja investorid hindavad kas ta on j\u00e4rjekindel, kas ta kaob raskel hetkel \u00e4ra, kas ta julgeb v\u00f5tta vastutust ka siis, kui midagi ei l\u00e4he plaani j\u00e4rgi.<\/p>\n Oma doktorit\u00f6\u00f6s uurin, millised digitaalsed signaalid aitavad v\u00f5i takistavad usalduse kujunemist juhi ja tema sidusr\u00fchmade vahel. \u00dcks joon jookseb sealt v\u00e4ga selgelt l\u00e4bi: juhid, kes oskavad \u00fchendada n\u00e4htavust, m\u00f5\u00f5dukat haavatavust ja j\u00e4rjepidevust, liiguvad oma visioonile l\u00e4hemale kiiremini kui need, kes p\u00fc\u00fcavad end n\u00e4htavusest t\u00e4ielikult eemal hoida v\u00f5i vastupidi \u2013 suhtuvad sotsiaalmeediasse kui juhuslike tujude v\u00e4ljaelamise kohta. Esimesed kasutavad n\u00e4htavust kui t\u00f6\u00f6riista, teised lasevad aga n\u00e4htavusel end juhtida.<\/p>\n M\u00f5jukad juhid ehitavad oma autoriteeti t\u00e4nap\u00e4eval sama palju kohaloluga kui strateegia ja numbritega. Ja kohalolu ei ole enam ainult koosolekuruum v\u00f5i konverentsilava, vaid ka k\u00f5ik see, mida leiab inimene telefoni avades ja sinna sinu nime sisse tr\u00fckkides.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veel k\u00fcmme aastat tagasi t\u00e4hendas \u201et\u00f5sine juht\u201c pigem kinniseid koosolekuruume, rangeid pressiteateid ja paari ettevaatlikku meediaintervjuud aastas. T\u00e4na…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":58884,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,29788,22017,13842,140,29789,3137],"class_list":{"0":"post-58883","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-kristel-kruustuk","15":"tag-kristi-saare","16":"tag-liiklusseadus","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-testlio","19":"tag-turvalisus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115677856012743869","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58883","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58883"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/58883\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/58884"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58883"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=58883"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=58883"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}