Tuleva aasta sisser\u00e4nde piirarv on 1292 inimest, kuid viimastel aastatel ei ole tegelikkuses nii palju Eesti elamislube v\u00e4lja antud, kui piirarv lubaks. T\u00e4navu on piirarvu t\u00e4itumiseni andmata veel 489 luba.<\/p>\n
Selle aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 1 292 177 alalist elanikku ning seaduse kohaselt ei tohi Eestisse sisser\u00e4ndavate v\u00e4lismaalaste piirarv \u00fcletada aastas 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast.<\/p>\n
Siseministeerium tegi seet\u00f5ttu ettepaneku, et tuleva aasta sisser\u00e4nde piirarv oleks 1292 inimest. V\u00f5rreldes eelnenud aastaga on piirarv kuue v\u00f5rra v\u00e4iksem, sest Eesti elanike arv on aastaga v\u00e4henenud.<\/p>\n
Aastatel 2016-2019 t\u00e4itus t\u00e4htajalise elamisloa piirarv t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ning aasta aastalt \u00fcha kiiremini. Viimastel aastatel on aga suundumus vastupidine.<\/p>\n
N\u00e4iteks 2023. aastal j\u00e4i tegelikkuses v\u00e4lja antud elamislubade arv piirarvust 36 v\u00f5rra allapoole, 2024. aastal anti elamislube 126 v\u00f5rra v\u00e4hem kui piirarv lubanuks ning selle aasta 1. septembri seisuga on piirarvust kasutamata veel 489 t\u00e4htajalist elamisluba.<\/p>\n
Samal ajal on t\u00e4htajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud v\u00f5rreldes eelmise aastaga 170 v\u00f5rra, 1. septembriks oli neid esitatud 4885. Kasvu p\u00f5hjuseks on p\u00fcsivalt Eestisse elama j\u00e4\u00e4miseks esitatud taotluste arvu suurenemine – need, kellele antakse luba p\u00fcsivalt Eestisse elama j\u00e4\u00e4da, piirarvu alla ei k\u00e4i.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tamiseks on elamisloataotlusi t\u00e4navu 1. septembriks esitatud 1479, mida on 458 v\u00f5rra v\u00e4hem kui mullu samal perioodil. V\u00e4hem taotlusi on tulnud ka ettev\u00f5tlusega tegelemiseks: eelmisel aastal oli neid 1. septembri seisuga 70, t\u00e4navu samaks ajaks aga 55.<\/p>\n
Ka v\u00e4lislepingu alusel antava t\u00e4htajalise elamisloa taotluste arv on v\u00e4henenud. Kui eelmise aasta septembrini esitati 19\u00a0taotlust, siis sel aastal vaid viis.<\/p>\n
V\u00f5rreldes eelmise aastaga on ka t\u00e4htajalise elamisloa andmise otsuste koguarv, mis h\u00f5lmab nii piirarvu alla k\u00e4ivaid kui ka mittek\u00e4ivaid elamislube, kahanenud. Kui veel aastatel 2021 ja 2022 anti aastas \u00fcle 9000 t\u00e4htajalise elamisloa, siis 2024. aastal 6137 ja selle aasta septembri seisuga on neid v\u00e4lja antud 4522.<\/p>\n
Eesti alalistest elanikest 138 840 olid 1. septembri seisuga pikaajalise elamisloaga v\u00e4lismaalased ning 11 940 elanikku olid alalise elamis\u00f5igusega Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed.<\/p>\n
Sisser\u00e4nde piirarvu eesm\u00e4rk on reguleerida Eestisse elama tulevate ja j\u00e4\u00e4vate v\u00e4lismaalaste arvu.<\/p>\n
Samas on piirarvul palju erandeid, n\u00e4iteks ei loeta piirarvu sisse Euroopa Liidu, USA v\u00f5i Suurbritannia kodanikke, abikaasa jurde kolivaid inimesi, Eestisse \u00f5ppima v\u00f5i teadust\u00f6\u00f6d tegema tulijaid ega neid v\u00e4lismaalasi, kellel antakse t\u00e4htajaline elamisluba, et t\u00f6\u00f6tada iduettev\u00f5ttes, \u00f5ppej\u00f5una, tippspetsialistina v\u00f5i suurinvestorina.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tuleva aasta sisser\u00e4nde piirarv on 1292 inimest, kuid viimastel aastatel ei ole tegelikkuses nii palju Eesti elamislube v\u00e4lja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5896,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,982],"class_list":{"0":"post-5895","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-tahtajaline-elamisluba"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5895","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5895"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5895\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5896"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5895"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5895"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5895"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}