Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadio “Kunstiministeeriumis”, et nende n\u00e4itust “Naudingute aed. \u00d5itsev 17. sajand” k\u00e4ivad inimesed tihti ka korduvalt k\u00fclastamas.<\/p>\n
Aleksandra Murre s\u00f5nul on n\u00e4itus publiku suhtes s\u00f5bralik ning publik tunneb seda ka ise. K\u00fclalisteraamatust on n\u00e4ha, et inimesed naudivad ja kipuvad n\u00e4itust korduvalt k\u00fclastama.<\/p>\n
N\u00e4iliselt lihtsat lillemaali teemat on laiendatud sellega seotud \u00fchiskondlike, ajalooliste ja majanduslike protsesside kaudu. Mitme kihistusega v\u00e4rskelt ja esteetiliselt kujundatud n\u00e4itusest saab iga\u00fcks midagi. N\u00e4ituse kujundaja on Belgia moekunstnik ja stsenograaf Walter Van Beirendonck, kes on n\u00e4itusesse sisse toonud ka 20. sajandi moekunsti.<\/p>\n
Antwerp Six r\u00fchmitusse kuuluva moekunstnikuna on Beirendonck j\u00f5udnud maailma moepoodiumite tippu. Ta on \u00f5ppinud ja \u00f5petanud Antwerpeni kunstiakadeemias. Viimased 15 aastat kujundab ta ka n\u00e4ituseid.<\/p>\n
“Ta eesm\u00e4rk oli k\u00f5ik enda visioonile allutada. Teoste valik, esitlemine, materjalid, valgus, v\u00e4rvid \u2013 ta oli k\u00f5ikjal kohal. Ta taotlus oli luua emotsionaalne n\u00e4itus, mis tal ka \u00f5nnestus. Ta tahtis paigutada teosed sellises r\u00fctmis, et inimesel oleks hea kulgeda,” r\u00e4\u00e4kis Murre.<\/p>\n
Isegi vitriinid ja pingid on Beirendoncki disainitud. Kunstnik tegi k\u00f5ike selleks, et vana kunst ei tunduks kellelegi igav. “Teoste valik on Walteri tehtud ja need tulid otse disaineritelt n\u00e4itusele. Kui n\u00e4itus l\u00e4heb edasi teise kohta, siis riided tulevad teised, sest need olid tunnetuslikult ja sisuliselt just selle v\u00e4ljapanekuga seotud,” lisas Murre.<\/p>\n
“N\u00e4itus on narratiiv ja lugu, mida me r\u00e4\u00e4gime. Kui poleks s\u00fc\u017eeed ja teemade arendust, oleks see installatsioon. Narratiivi taga on kuraator Katharina Van Cauteren, kes on Murre s\u00f5nul h\u00e4sti lahtise sulega. “Lilli ja taimi hakati kujutama kindla p\u00f5hjusega, need ei olnud lihtsalt kunst kunsti p\u00e4rast. Paljud lilles\u00fcmbolid on seotud kristliku ikonograafia ja teadusega, botaanikaaedade, \u00fclemerekaubanduse, kolooniate ja muu ajalooga. K\u00f5ik need t\u00e4hendused on n\u00e4itusel teostel juures,” r\u00e4\u00e4kis Murre.<\/p>\n
Kristlik ikonograafia viidi koos ristiusuga uude maailma. Madalmaad kuulusid Hispaania krooni alla ja nende riikide kunst oli otseselt seotud. Ristiusustamine \u00fchendati kohalike traditsioonidega. “N\u00e4iteks kujutati Neitsi-Maarjat ketramas, sest tekstiiliga t\u00f6\u00f6 oli inkade jaoks p\u00fcha tegevus ja seotud nende preestrite staatuse n\u00e4itamisega,” s\u00f5nas Murre.<\/p>\n
Kujutada sai kunagi ainult t\u00e4henduslikke asju. Lilled said endale \u00f5iguse olla kujutatud l\u00e4bi religioosse s\u00fcmboolika. Nende kujutamist m\u00f5jutasid 16. sajandi l\u00f5pu teadusareng, huvi uue maailma vastu, teatud hedonism, maailma ja ilu nautimine ning usus\u00f5jad. Maise ilu kaduvuse m\u00f5te oli 17. sajandi kunstis l\u00e4biv joon. “Lilled on nagu inimelu \u2013 t\u00e4na \u00f5itseb, l\u00f5hnab, on t\u00e4ies eluj\u00f5us ja homme on n\u00e4rbund ja kadunud,” t\u00f5i Murre paralleeli.<\/p>\n
N\u00e4itusel on p\u00fchendatud eraldi saal tulbimaaniale. “Arvati, et viirusega nakatunud tulbid on erakordselt huvitavad sordid, neid m\u00fc\u00fcdi \u00fclikallilt, kuid varsti nad surid. Niimoodi toimus krahh ja tulbihinnad langesid. See on m\u00e4lestus sellest, kuidas saab \u00fcles hype’ida mingit ebavajalikku asja, tekitada kunstlikult n\u00f5udlust ja pakkumist ning sellest, kuidas see k\u00f5ik kuhugi kaob,” s\u00f5nas Murre.<\/p>\n
N\u00e4itusel \u00fcleval olev Jan Brueghel vanema lillebuketi maal oli \u00fcks esimestest bukettidest. “Kunstnik l\u00f5i jumaliku anni ehk lilled selleks, et jumala arm meile igap\u00e4evaselt k\u00e4ttesaadav oleks. See harmoonia, \u00f5nn ja elujaatus, mis neist \u00f5itest puhkeb,” kirjeldas tolleaegne Milano piiskop. Ta tellis kunstnikult mitmeid teoseid ja seej\u00e4rel hakkas Antwerpenis t\u00f6\u00f6koda lillebukettide maale massiliselt produtseerima.<\/p>\n
\u00dcks esmaseid imelisi maale on n\u00e4itusel pisikese ruumi keskmes. Seda \u00fcmbritseb Wunderkammer, ehk seal on lavastatud kuriositeetide kabinet, kus on nii naturaaliat kui ka asju kunsti- ja loodusmaailmast, alates tipptasemel kunstist inimese luust nikerdatud inimmakettideni. Selle inspiratsiooniks on Napoli apteekri Wunderkammer, mille laes oli krokodill. N\u00e4itusel on esindatud ka merineitsi skelett. “K\u00f5ik need lavastuslikud momendid olid Walteril l\u00e4bim\u00f5eldud,” \u00fctles Murre.<\/p>\n
“Kuna n\u00e4itus on suurel pinnal, siis inimene peatub. Ta ei vaata seda kiiresti ja ei jookse kohe minema. Igas toas saab ta istuda ja m\u00f5tiskleda,” r\u00e4\u00e4kis ta. N\u00e4itusel peab olema m\u00f5ni moment, mille taustal inimene end koos kunstiteosega j\u00e4\u00e4dvustada tahab, et seda teistele n\u00e4idata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadio “Kunstiministeeriumis”, et nende n\u00e4itust “Naudingute aed. \u00d5itsev 17. sajand” k\u00e4ivad inimesed…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59034,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[29883,29881,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10759,29882,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59033","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aleksander-metsamart","9":"tag-aleksandra-murre","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kadrioru-kunstimuuseum","21":"tag-kunstiministeerium","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115678823373318743","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59033","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59033"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59033\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59034"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59033"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59033"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59033"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}