![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3031338h3bc8t24.jpg\"\/)
Merilin P\u00e4rli ja Tiina Maripuu Autor\/allikas: Kristi Raidla\/ERR<\/p>\nKolmteist aastat tagasi valisid tudengid teid Tartu \u00dclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei soome keele lektorina t\u00f6\u00f6tades \u00fcheks oma lemmik\u00f5ppej\u00f5uks. Olite populaarne ja edukas. Sellele vaatamata otsustasite kaksteist aastat tagasi minna Soome ja hakata seal elavatele eesti lastele eesti keelt \u00f5petama. Miks?<\/p>\n
K\u00f5igepealt tunnustan ajakirjaniku p\u00f5hjalikkust leida see fakt\u00a0\u2013\u00a0Tartu \u00dclikooli kolled\u017ei aegne sotsiaalvaldkonna tunnustus. Seda antakse ilmselt t\u00e4nase p\u00e4evani \u00fcli\u00f5pilaste tagasiside p\u00f5hjal.<\/p>\n
Miks ma otsustasin kolida, sel oli kaks p\u00f5hjust ning ma tegin seda v\u00e4ga ebat\u00fc\u00fcpilises vanuses, 50+. \u00dcks p\u00f5hjustest oli kindlasti see, et tahtsin ennast proovile panna \u2013\u00a0kuidas mul h\u00e4sti tuttavas keeleruumis v\u00f5\u00f5ra t\u00f6\u00f6keskkonna v\u00f5i praktikate, ka n\u00f5udmiste selgeks saamine l\u00e4heb.<\/p>\n
Teiseks, ja see on v\u00f5ib-olla natuke valus vastus, olin ma v\u00e4sinud mitte ainult nimetatud t\u00f6\u00f6andja, vaid ka oma teiste t\u00f6\u00f6andjate puhul sellest \u00f5petaja iga-aastasest eneset\u00f5estamisest juhikabinetis teemal, milline saab olema minu palk. Ma olin sellest v\u00e4sinud, tahtsin natuke rahulikumat elu.<\/p>\n
Seega oli see pigem teadliku planeerimise tulemus, mitte juhus.<\/p>\n
Jah, t\u00e4iesti teadlik. Mu t\u00f6\u00f6otsingud kestsid pool aastat, otsisin soome keel teise keele \u00f5petaja t\u00f6\u00f6d ja siis hakkas silma minu jaoks uue nimega aine, oma emakeele \u00f5petaja. M\u00f5tlesin, et see v\u00f5iks ju t\u00e4pselt minu t\u00f6\u00f6 olla.<\/p>\n
Millised olid need koolid, kus te eesti keelt \u00f5petasite?<\/p>\n
Tahaksin anda l\u00fchikese \u00fclevaate sellest formaadist. Kuna Eestis seda \u00f5ppeainet sellisena ei ole, siis Soomes on n\u00f5nda, s\u00f5ltub k\u00fcll omavalitsusest, aga konkreetselt Vantaa linna puhul on see nii, et juhul kui koolis on v\u00e4hemalt kaheksa eestlast, venelast, albaanlast v\u00f5i leedukat ja nii edasi, siis on vanematel \u00f5igus tahta, ja kui omavalitsus seda pakub, nad ka saavad kaks tundi n\u00e4dalas \u00f5petust emakeeles.<\/p>\n
Selle kohta on olemas riiklik \u00f5ppekava ning see pole ring ega p\u00fchap\u00e4evakool, see ei ole keeltekool, vaid osa laste koolip\u00e4evast, kuigi ta on m\u00e4\u00e4ratud vabatahtliku ainena, on ta hinnatav, \u00fcheksanda klassi lapsed saavad numbrilise hinde. Mis k\u00fcll kahjuks, kuna see on vabatahtlik aine, ei m\u00f5juta \u00fcheksanda klassi l\u00f5petaja keskmist hinnet. Aga on \u00fcksjagu t\u00e4htis paber on see tema jaoks k\u00fcll.<\/p>\n
Kas kahest tunnist n\u00e4dalas piisab?<\/p>\n
Kui me v\u00f5rdleme Eesti kooli \u00f5ppekavaga, ma peast ei oska \u00f6elda, aga sul on ehk viis-kuus tundi n\u00e4dalas, siis see kaks on loomulikult v\u00e4he ning kui see kaheksa, kuusteist v\u00f5i viisk\u00fcmmend \u00f5pilast koolis seda keelt \u00f5pib ja juhul kui neid t\u00f5esti on kaheksa, siis juhtub see, et \u00fchte \u00f5pper\u00fchma satuvad \u00f5pilased raskemal juhul esimesest \u00fcheksanda klassini ja k\u00f5ik, mis seal vahel on. Kergemal juhul esimesest kuuenda klassini ja k\u00f5ik, mis seal vahel. Kui on \u00f5pilasi rohkem, on ideaalne variant, kui r\u00fchmas on kolmas ja neljas klass koos, seitsmes, kaheksas ja \u00fcheksas klass koos. H\u00e4sti heterogeenne. See on v\u00e4ga teistmoodi t\u00f6\u00f6, kui on eesti keele \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 Eestis.<\/p>\n
Milline oli nende laste taust? Kas nende kodudes oli eesti keel j\u00e4tkuvalt emakeel v\u00f5i oli \u00fcle mindud soome keelele?<\/p>\n
Selle kolmeteistk\u00fcmne aasta jooksul toimus teatav nihe. Kui ma 2013. aasta s\u00fcgisel l\u00e4ksin, siis j\u00e4tkus veel Soome kolimise intensiivsem protsess, mis t\u00e4hendas, et v\u00f5is juhtuda, et igal n\u00e4dalal tuli uus \u00f5pilane. Siis oli neist lastest v\u00e4ga suur hulk s\u00fcndinud Eestis ja k\u00e4inud oma esimesed kooliaastad Eestis. Sel s\u00fcgisel vaadates, on n\u00e4ha aina enam kakskeelsetest peredest lapsi, mitte ainult Eesti-Soome, vaid pilt on h\u00e4sti kirju, ja mitte ainult isa pole teisest rahvusest, vaid tihti ka ema ning kodus k\u00f5neldavaid keeli v\u00f5ib olla mitu, olenevalt pere valikutest.<\/p>\n
Praegu on mul olnud ka t\u00e4issooomekeelseid peresid, kes on kokku leppinud, et nad r\u00e4\u00e4givad kodus soome keelt, kuigi isa on eestlane ja ema soomlanna. Siis on lootus, et see kaks tundi n\u00e4dalas ja sugulased Eestis annavad lapsele eesti keele, aga ega tegelikult p\u00e4ris h\u00e4sti anna.<\/p>\n
Kui k\u00f5rge oli laste motivatsioon Soomes elades \u00f5ppida ja omandada eesti keelt?<\/p>\n
Seda on juba sellep\u00e4rast, et v\u00e4ga v\u00e4he on Soomes elavaid Eesti peresid, kel ei oleks Eestis juuri alles. Vanaemad, vanaisad, sugulased. Kohati oli mul tunne, et lapsed ei taha h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da, et eesti keelt on vaja \u00f5ppida, et oleks v\u00f5imalikult aktsendivaba ja ka s\u00f5navara olemas. Kuigi \u00fckski laps teadup\u00e4rast nii teadlikult ei m\u00f5tle.<\/p>\n
Teine motivaator, eriti suuremate laste puhul oli see, et nad tahavad just vanavanemate olemasolul tulla siia kutsekooli, ametikooli v\u00f5i eriti tublide puhul g\u00fcmnaasiumisse. Ehk nad tahavad endale selle ukse j\u00e4tta lahti.<\/p>\n
\u00c4rme n\u00fc\u00fcd ilusta, eks see r\u00fchm on muidugi kirju. M\u00f5tleme end selle \u00fcheksanda klassi tegelase p\u00e4he, tema tund v\u00f5ib alata pool neli \u00f5htul, kui teistel on k\u00f5igil koolip\u00e4ev l\u00e4bi ja siis on tal see eesti keel. Teadup\u00e4rast ei r\u00e4\u00e4gi teismelised koduski midagi ning ka tunnis on temalt raske midagi k\u00e4tte saada. Kui saad, siis on h\u00e4sti l\u00e4inud. Ja olgem ausad, nii mina kui ka minu kolleegid Vantaas on kuulnud lastelt k\u00fcsimust, miks mul seda vaja on, ma ju kodus r\u00e4\u00e4gin.<\/p>\n
See “ma ju kodus r\u00e4\u00e4gin” tuleks maha v\u00f5tta sellega, meenutan, et teismeline ju ei r\u00e4\u00e4gi, ning tasuks m\u00f5elda, kui palju me \u00fcldse \u00f5htuti oma lastega jutustame, filosoofilistel teemadel vestleme, \u00fcksteisele kirjandust ette loeme v\u00f5i mingisugust filmianal\u00fc\u00fcsi teeme. Me ei tee seda, meil pole aega.<\/p>\n
Elu n\u00e4itab, et teismelisel tuleb jutuhoog peale siis, kui on aeg magama minna.<\/p>\n
T\u00e4pselt, siis ta v\u00f5ib-olla jutustab. Aga see motivaator… Kui k\u00f5ik muud relvad otsa saavad, n\u00e4iteks see, et sul v\u00f5ib keelt tulevases karj\u00e4\u00e4ris vaja olla, eriti kui kirjakeel on olemas, oled sa igal juhul sammu ees, aga kui see ka ei aita, ma v\u00e4ga vabandan, ma ei taha \u00fcldse eputada, aga siis ma v\u00f5tan lahti Rahva raamatu kodulehe, n\u00e4itan enda t\u00f5lgitud Alvar Aalto paksu raamatut ja k\u00fcsin lastelt, et see oli soome keeles, aga mina tegin nii, et see on ka eesti keeles, et mis te arvate, kas maksti ka. Lapsed k\u00fcsivad, kui palju maksti, ma \u00fctlen neljakohaline, lapsed k\u00fcsivad, kas ma v\u00f5in esimese numbri \u00f6elda, aga mitte mingil juhul ma ei \u00fctle, sest see on lepingu rikkumine.<\/p>\n
Seega, kui murdub kogu isamaalisus ja sinimustvalged silmad ja see, et meil on nii tore v\u00e4ike salakeel, siis tuleb lihtsalt kasutada ratsionaalseid vahendeid.<\/p>\n
Raha ikka huvitab.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Kas Eesti lapsed suhtlevad Soomes omavahel eesti keeles v\u00f5i on \u00fcle l\u00e4inud soome keelele?<\/p>\n
K\u00f5ik mu sajad \u00f5pilased koolist kooli r\u00e4\u00e4givad omavahel eesti keeles, t\u00e4pselt nii nagu t\u00fcrklased r\u00e4\u00e4givad vahetunnis t\u00fcrgi keeles ja nii edasi. Mitte keegi ei keela vahetunnil r\u00e4\u00e4kida ja nad ise ka ei taha minna soome keelele \u00fcle.<\/p>\n
Kuid olen m\u00e4rganud, et kui neil on muust rahvusest s\u00f5pru, mitte soomlaste seast, siis kiputakse nipsust inglise keelele \u00fcle minema. Mitte soome keelele, soome keel on koolikeel. Olen selle kohta k\u00fcsinud ja vastus on, et nii on lihtsam.<\/p>\n
See on p\u00f5lvkond, kes on juba vankrist vaadanud mitte oma ema n\u00e4gu, aga kas poolikut \u00f5una v\u00f5i mis see telefoni logo parasjagu on. Ehk neile on antud k\u00e4tte see vidin ja kogu m\u00e4ngumaailm on ingliskeelne. \u00c4kki inglise keel ongi beebist peale k\u00f5ige lihtsam keel. Mine tea, mis lapse ajus toimub.<\/p>\n
Vaadates ka praegusi Eesti teismelisi, siis nende seas on neid, kes suhtlevad omavahel inglise keeles ja nad \u00fctlevad, et nii on lihtsam, nad isegi m\u00f5tlevad kohati inglise keeles.<\/p>\n
Jah, minu n\u00e4ide oli kahest kolmanda klassi poisist. P\u00e4ris pisikesed.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida eesti ja soome keele erinevustest ja sarnasusest, need on p\u00e4ris sarnased keeled, siis kas see teeb eesti keele \u00f5petamise Soome p\u00f5hikeelega eesti lapsele kergemaks v\u00f5i lihtsamaks?<\/p>\n
Pealtn\u00e4ha tundub lihtne. Meil on omad head vanad s\u00f5nad, k\u00e4si on k\u00e4si, vesi on vesi, meri on meri ja nii edasi, aga mis teeb keeruliseks, on kaks asja: kirjutamise teeb keerulisemaks see, et on kokku lepitud, et s\u00f5nad siga v\u00f5i luba kirjutame \u00fches keeles tugevalt, teises n\u00f5rgalt. Sadade laste seas on mul olnud kaks sellise keelevaistuga last, kes on oma ajus suutnud \u00e4ra lahutada, et \u00fches keeleruumis on kombeks kirjutada siga k-ga, teises g-ga. T\u00f5siselt, see on \u00fclim anne.<\/p>\n
See h\u00e4sti keeruline probleem ja see pole mitte ainult kirjutamisega seotud, vaid ka sellel juhul, kui lapsega ei ole eestikeelset teksti loetud. Kui mina olengi ainuke, kes eestikeelset lugu v\u00f5i \u00f5pikut loeb, siis v\u00e4hese teksti lugemise pealt tekib see, et talle h\u00fcppavad tekstis n\u00e4kku k-b-d ja ka \u00f5. Need on tema jaoks ebamugavad, sest soomekeelses tekstis on neid \u00fcliharva ja \u00f5-d \u00fcldse mitte.<\/p>\n
Teiseks tekib toort\u00f5lkimine, mis on m\u00f5nes m\u00f5ttes naljakas. N\u00e4iteks k\u00fcsid lapselt, kuidas n\u00e4dalavahetus l\u00e4ks ja ta vastab, et k\u00e4isime pulgam\u00e4es. See pulk on soome keeles kelk. Ta v\u00f5tab soome keelest ka k\u00e4\u00e4nde kaasa. Eesti laps k\u00e4ib ju kelgum\u00e4el, aga kui soomlane midagi p\u00f5hjalikult teeb, siis ta l\u00e4heb sisekohak\u00e4\u00e4ndega sinna sisse. Tegelikult on toort\u00f5lked m\u00f5nes m\u00f5ttes h\u00e4sti armsad, n\u00e4iteks arbuus on veemelon.<\/p>\n
Aga tulevad \u00fcle ka sellised lausekonstruktsioonid, mis mind alguses \u00fcllatasid. Kui Eesti laps istub klassis ja \u00f5petaja \u00fctleb, et teeme harjutuse \u00e4ra, siis laps \u00fctleb, et on valmis. Minu esimesest aastast peale \u00fctlesid Soome-Eesti lapsed, mida ma p\u00fc\u00fcdsin parandada, et ma olen teinud selle v\u00f5i ma olen lugenud selle. Ehk sihitise ja tegus\u00f5na \u00fchildumise asjad hakkavad m\u00e4ngima. N\u00e4iteks nad naudivad suvest, ujumisest, puhkusest.
Seda tagasi p\u00f6\u00f6rata… Ja kui nad \u00fctlevad, et s\u00f5idavad Eesti, mitte Eestisse.<\/p>\n
Ka nende vanemad k\u00f5nelevad \u00fcsna samamoodi, sest soome keele m\u00f5ju tuleb eesti keelde v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n
Tuleb. N\u00e4gin seda 1990. aastate alguses. Sattusin ingeri juurte t\u00f5ttu kolmeks aastaks Soome koristajaks ja rahva\u00fclikooli \u00f5petajannaks ja ma v\u00f5in \u00f6elda, kui hullusti me kodus r\u00e4\u00e4kisime, ma ei taha sellele isegi m\u00f5elda, see oli aeg enne internetti. Meil ei olnud muud meediav\u00e4lja \u00fcldse kui Muumi multikad, Zorro, Soome hoki, imeilus Soome kauneim k\u00fcla ja parim Soome lasteaed ning v\u00f5imalus s\u00fc\u00fcdimatult hakata kahte keelt segama. See on minu kogemus, aga ma arvan, et nemad segavad samuti kodus keeli. M\u00f5ned s\u00f5nad on lihtne v\u00f5tta ja \u00e4kki ongi m\u00f5ni s\u00f5na soome keeles l\u00fchem ja t\u00e4psem v\u00f5i tundub v\u00e4rvikam. Siis ta l\u00e4heb k\u00e4iku.<\/p>\n
Kas need lapsed loevad kodus soomekeelseid raamatuid v\u00f5i nad pigem ei loe \u00fcldse?<\/p>\n
Kui Soomes saadi aru, et laste lugemisoskuse n\u00f5rkus m\u00f5jutab absoluutselt k\u00f5iki jutustavaid \u00f5ppeaineid, sest kui sa ei suuda teksti lugeda ega sellest aru saada, kui pikk tekst k\u00e4ib \u00fcle j\u00f5u, on see katastroof, siis 1.-6. klassi\u00f5petajatel on niinimetatud sahtliraamat, mis on raamatukogust v\u00f5etud ja seda lapsed t\u00f5esti loevad jupi kaupa, kui saavad n\u00e4iteks midagi varem valmis.<\/p>\n
Meie oma eesti keele tundides, ja n\u00fc\u00fcd ma pean kahele riigile olema t\u00f5esti s\u00fcdamest t\u00e4nulik, oleme saanud mitte ainult \u00f5pikuid, t\u00f6\u00f6vihikuid v\u00f5i aabitsaid, vaid ka ilukirjandust. Nii Eesti riigi kui ka Vantaa linna rahastuse toel. Kuni sinnamaani v\u00e4lja, et pakuti k\u00fcmneseid komplekte raamatuid, et n\u00e4iteks terve seitsmes kuni \u00fcheksas klass loeb k\u00f5ik sama raamatut. See on ideaalil\u00e4hedane maailm.<\/p>\n
Ma v\u00e4idan, et kui lapsel on \u00f5ige raamat, \u00f5ige raskuse ja p\u00f5nevusastmega, siis mina ei hakka iial \u00fctlema, et last ei saa lugema v\u00f5i et seda, kes ei loe, ei saa lugemususku p\u00f6\u00f6rata. Saab ikka.<\/p>\n
Teie salarelv oli raamat?<\/p>\n
Minu salarelv oli raamat ja ma tekitasin oma lemmikutest pikki t\u00f6\u00f6lehti ning seda on v\u00f5imalik teha niimoodi, et paned sinna vahele grammatikaharjutusi: kokku-lahku, suur t\u00e4ht-v\u00e4ike t\u00e4ht.<\/p>\n
Kas olid ka m\u00f5ned universaalsed raamatud, mis peaaegu k\u00f5igile meeldisid ja nad lugesid vaat et ise?<\/p>\n
Olid. Kui ma need \u00f5hinal \u00fcles loeks, j\u00e4\u00e4ks mul nimetamata v\u00e4hemalt kolmk\u00fcmmend suurep\u00e4rast Eesti lastekirjanikku v\u00f5i v\u00e4hemalt kolmk\u00fcmmend suurep\u00e4rast teost.\u00a0Olen neid h\u00e4sti palju lugenud.<\/p>\n
V\u00e4ikestele lugesin ma alguses v\u00e4ga palju Kristiina Kassi raamatut “K\u00e4ru-Kaarel”, Kadri Hinrikuse\u00a0“Et head haldjad sind hoiaksid” oli mu teine lemmik.<\/p>\n
K\u00fcmnene komplekt, millest r\u00e4\u00e4kisin ja mis osteti meile kolleegidele \u00fchiseks kasutamiseks, oli Hinrikuse “Elevant”, mis on eelteismeliste raamat ja v\u00e4ga tore selles m\u00f5ttes, et \u00f5petab, kuidas iseenda ja oma probleemide ning mustade aukudega hakkama saada. Neile t\u00f5esti meeldis see, nad lugesid k\u00f5ik seda koos, said selle \u00fcle arutada, tegid lugemiskokkuv\u00f5tteid.<\/p>\n
Mida ma v\u00e4ga soovitan kolmandale kooliastmele, kui \u00e4kki keegi pole veel m\u00e4rganud, aga see on karm, kohati ka j\u00f5hker raamat \u2013\u00a0Salla Simukka “Vangistatud”. See on v\u00e4ga-v\u00e4ga hea raamat.<\/p>\n
Loodan, et lapsevanemad kirjutasid need raamatud \u00fcles.<\/p>\n
V\u00e4ga loodan.<\/p>\n
Merilin P\u00e4rli ja Tiina Maripuu Autor\/allikas: Kristi Raidla\/ERR<\/p>\n
P\u00e4rast teist maailmas\u00f5da, kui eestlased olid sunnitud s\u00f5ja jalust p\u00f5genema, \u00fcle maailma laiali valguma, siis oli eesti keeles k\u00f5nelemine eesti kultuuri ja keele alles hoidmine justkui vastupanuv\u00f5itluse vorm. See oli sisemine motivatsioon, mis aitas okupatsiooniaastad v\u00f5\u00f5rsil \u00fcle elada. Kui v\u00f5rrelda toonast aega hilisemaga, kui eestlased on vabatahtlikult Eestist v\u00f5\u00f5rsile elama asunud, siis millal oli motivatsioon eesti keelt k\u00f5nelda ja edasi anda suurem?<\/p>\n
Ma usun, et tol ajal v\u00f5is see olla suurem. Ma ei saa samas v\u00e4ita, et ta oleks praegu pehmekene v\u00f5i olematu v\u00f5i hoidku selle eest, kadumas. Keele alles hoidmise motiiv on kinni peres ja s\u00f5ltub perest.<\/p>\n
Monika Siimetsal on suurep\u00e4rane dokumentaalfilm “Kaks tundi \u00f5nneni”, kus ta n\u00e4itabka \u00fcht perekonda, kes on loobunud ja mine tea, mis p\u00f5hjustel l\u00f5iganud l\u00e4bi k\u00f5ik sidemed.<\/p>\n
Kujutan ette, et motivatsioon oli kindlasti ikka siis suurem. Ja m\u00f5elge, mis siis oli, oma kirjastused, Eesti Kirjastus Orto (asutati\u00a0II maailmas\u00f5ja\u00a0s\u00fcndmuste survel\u00a0pagulastena\u00a0v\u00e4lismaale sattunud eestlaste hulgas – toim.), kust inimesed tellisid raamatuid, sest see oli meie oma kirjastus v\u00e4lismaal.<\/p>\n
Ka kirjanikud.<\/p>\n
T\u00e4psel.<\/p>\n
Aga n\u00fc\u00fcd on elu muutunud v\u00e4ga palju individualistlikumaks \u2013 siin ma olen, see on minu korter, ridaelamu \u2013\u00a0v\u00f5i kel on paremini l\u00e4inud, maja p\u00f5hja pool\u00a0\u2013\u00a0, minu pere, kaks reisi aastas, koer ja kass.<\/p>\n
V\u00e4ikekodanlik id\u00fcll.<\/p>\n
\u00dcsna. Mida ma pean k\u00fcll \u00fctlema, ma ei kipu mingisugust sotsioloogilist uurimust tegema, aga Vantaa suur linnaosa Myyrm\u00e4ki, mida osa nimetab slummiks, osa ehk mitte, mulle see arhitektuuriliselt v\u00e4ga meeldib, aga minu seisukoht pole t\u00e4htis. Mida ma tahan \u00f6elda, on see, et minu \u00f5pilaste v\u00f5imalik liikumine toimub selle tahtmise baasil, kust nad p\u00e4rit on ja kus nad tegelikult olla tahaksid.<\/p>\n
Nad on p\u00e4rit Eismalt, Savernast, V\u00e4rskast, Kirblast natuke ka P\u00e4rnust, Tartust \u00fcks pere, Tallinnast pole kedagi. Ehk need on inimesed, kelle juured on Eestis olnud maal ning seal seitsmendal korrusel Myyrm\u00e4kil ei ole vast nii tore v\u00f5rreldes sellega, millega sa oled harjunud. Nende liikumine, \u00fchtlasi meie \u00f5pilaste arvu v\u00e4henemine t\u00e4hendab, et nad tahavad sealt seitsmendalt korruselt \u00e4ra. Nad saavad oma muru kuskil p\u00f5hja pool, kus kinnisvara hind langeb, aga see t\u00e4hendab seda, et seal pole suurt linna, kus on eesti keele tund. Ehk siin on v\u00e4ga palju asju taga, me ei saa niimoodi v\u00f5tta, et vot, sul pole motivatsiooni.<\/p>\n
Soomes on k\u00f5ike, nii neid, kes k\u00e4ivad laulukooris ja lasteringis ning \u00f5pivad lisaks emakeeletunnile \u00dcleilmakoolis kui ka neid, kes \u00fctlevad, et me tulime \u00e4ra, t\u00f5mbasime kriipsu ja k\u00f5ik.<\/p>\n
Kohati on eesti keel taandunud k\u00f6\u00f6gikeeleks, aga on ka neid, kellele on ta j\u00e4tkuvalt kultuurkeel.<\/p>\n
Absoluutselt. Ka minu \u00f5pilaste hulgas on v\u00e4ga palju neid, kes on t\u00f5esti tulnud Eestisse tagasi. Ja kellel on kohutav tahtmine tulla tagasi, nad teevad selleks k\u00f5ik. Nad teavad v\u00e4ga h\u00e4sti, et hea k\u00fcll, kui ma praegu ei saa \u2013\u00a0ema ei luba viieteistaastast isegi vanaema juurde mitte\u00a0\u2013\u00a0, aga ma pingutan, saan Soome keskhariduse k\u00e4tte, ma teen B2 \u00e4ra ja saan siis tulla.<\/p>\n
Kuidas sellises keskkonnas, kus laste ja perede motivatsioon on k\u00f5ikuv, \u00f5petajana motivatsiooni \u00fcleval hoida? V\u00f5ib-olla on j\u00e4rjest v\u00e4hem peresid, kes v\u00f5\u00f5rsil elades eesti keelt just kultuurkeelena v\u00e4\u00e4rtustavad.<\/p>\n
Tegelikult ongi raske. Kui me kolleegidega augustis kooliaastat seal alustame, siis me kirjutame vanematele pikad ringkirjad, et me teeme seda ja teie lastel on vaja seda ning sellest on kasu selleks. Aga nemad ei ole meie sihtr\u00fchm, peaksime otsima need, kes on sellest loobunud ja pole tahtnudki, kuid nad on koolis olemas ja k\u00e4ivad aeg-ajalt varrukast sikutamas. Seal on erinevaid p\u00f5hjuseid.<\/p>\n
Meie vene rahvusest koolikaaslaste osakaal nende emakeeletundides on palju k\u00f5rgem, eestlased on kahjuks palju loiumad.<\/p>\n
Millega te oma motivatsiooni turgutasite?<\/p>\n
Meil olid kuue naise j\u00f5ul organiseeritud kolmep\u00e4evane kevadreis, kaasas kuuendast \u00fcheksanda klassini \u00f5pilased, ehk bussit\u00e4is tegelasi ja v\u00f5tsime ette erinevad Eesti regioonid. K\u00e4isime viimati L\u00e4\u00e4ne-Virumaal.<\/p>\n
See tundub ebaloogiline, minna kuhugi, kus on kaks \u00f6\u00f6bimist, tuletame oma kooliaega meelde, mida klassiekskursioonidel tehti ja kuidas see v\u00f5is \u00f5petajale m\u00f5juda, ja ometi, kui me kolmandal p\u00e4eval nina Helsingi poole p\u00f6\u00f6rame, on need lapsed hoopis teistsugused. Nad on omavahel tuttavaks saanud ja neil on mingi imelik kiuks \u00e4ra k\u00e4inud. Huvitaval kombel m\u00f5jub see k\u00f5ige v\u00e4sitavam osa \u00f5ppeaastast vastu suve niimoodi, et on p\u00f5hjust edasi toimetada selle aeg-ajalt lootusena n\u00e4iva ettev\u00f5tmisega. Ma pakun, et see on ikkagi j\u00e4tkusuutlik s\u00fcsteem. Nii et las \u00f5pivad edasi.<\/p>\n
Ehk see reis aitas t\u00f5sta nii \u00f5pilaste kui ka \u00f5petajate motivatsiooni.<\/p>\n
Jah, ja uskumatud vanemate kirjad. N\u00e4iteks: Tiina, n\u00fc\u00fcd juhtus see, et kui laps r\u00e4\u00e4kis enne poolteist lauset p\u00e4evast, siis n\u00fc\u00fcd ta ei lase meil s\u00f5nagi \u00f6elda, ta r\u00e4\u00e4gib meid k\u00f5iki surnuks. Kui sellised asjad juhtuvad, siis oleme me k\u00f5ik \u00fclirahul.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3031347hf472t24.jpg\"\/)
Tiina Maripuu Autor\/allikas: Kristi Raidla\/ERR<\/p>\n
T\u00e4navune aasta t\u00f5i teile t\u00f6\u00f6 eest, mis te Soomes tegite, presidendi teenetem\u00e4rgi. Kirjeldage seda p\u00e4eva, kui te sellest teada saite. Milline oli emotsioon? Kas te aimasite?<\/p>\n
Ei aimanud. Emotsioon oli sama, mida kirjeldas mu hea tuttav, P\u00e4rnu haigla neuroloog, et keha l\u00e4heb \u0161okki, hakkad v\u00f5belema. Ma olin siis just koolitunnis, kui tuli \u00f5nnitluss\u00f5num endiselt kolleegilt Kallelt. V\u00f5tsin telefoni lahti ja k\u00e4ed hakkasid v\u00e4risema ning siis ma pidin lastega s\u00f6\u00f6ma minema. Kui ma tagasi tulin, siis ma n\u00e4gin, et nad n\u00e4evad, et ma pole enam p\u00e4ris see ja ma \u00fctlesin neile, et vaatame j\u00e4rele. Vaatasime suurelt tahvlilt, kas on v\u00f5i ei ole. Lapsed on nii loomuliku reaktsiooniga, \u00fctlesid, et n\u00e4e, saidki. K\u00fcsisid, kas ma neile ka p\u00e4rast n\u00e4itan, muidugi ma tulin ja n\u00e4itasin.<\/p>\n
Mida see tunnustus teie jaoks t\u00e4hendab? On see oluline?<\/p>\n
See on oluline. Tegelikult on k\u00fcll v\u00e4ga kli\u0161ee \u00f6elda, et ma olen \u00fcks neist, kes on teinud seda v\u00e4ga teistmoodi t\u00f6\u00f6d, olen lihtsalt \u00fcks nendest, meid on Soomes ikkagi palju, aga meie t\u00fcdrukute b\u00e4nd, me kuuekesi Vantaas, on vist k\u00f5ige rohkem. See on vast selle eest, et sa oled v\u00f5tnud mingi kummalise formaadi \u00f5petada, milleks keegi sind ette valmistada ei saa, et tegelikult on see selline n\u00e4pu vahel\u00a0tehtud, l\u00f5putu katsetamine ja eksimine, mis t\u00f6\u00f6tab ja mis mitte.<\/p>\n
Olen m\u00f5nes m\u00f5ttes ka vanusest tulenevalt proovinud olla see emapuu, et uskuge, mida ma r\u00e4\u00e4gin, uskuge, miks teile see vajalik on ja uskuge, et see k\u00f6\u00f6gikeel ei k\u00f5lba, uskuge, et natuke rohkem on vaja.<\/p>\n
Millega on seotud see, et otsustasite p\u00e4rast kahtteist aastat Soomes p\u00f6\u00f6rduda Eestisse tagasi?<\/p>\n
See on seotud sellega, et ma proovisin kaksteist aastat teha iseendaga inimkatset. Inimkatse nimi oli neli-kolm. See on v\u00e4ga hea formaat \u00fche koha pea harjutada ja praktiseerida.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4gime lahti, mida see neli-kolm t\u00e4hendab.<\/p>\n
See t\u00e4hendab pendeldamist, ultrapendeldamist. Kui Soomes t\u00f6\u00f6tavad bussijuhid ja ehitajad teevad k\u00fcmme-neli-s\u00fcsteemi, ehk k\u00fcmme p\u00e4eva t\u00f6\u00f6l ja neli vaba, siis mul oli selline inglist t\u00f6\u00f6andja, kes \u00fctles, et saab aru, et ma vajan seda s\u00f5itmist puht vaimselt ning et minu t\u00f6\u00f6 on neljal p\u00e4eval ja neljandal p\u00e4eval j\u00f5uan ma veel kella kolmese laeva peale. Nii ma tegin praktiliselt k\u00f5ik need kaksteist aastat.<\/p>\n
Ma v\u00f5in k\u00fcll \u00f6elda, ja ma \u00fctlesingi k\u00f5ikidele kolleegidele, s\u00f5pradele ja sugulastele, et see on ju suurep\u00e4rane v\u00f5imalus, et laevas saab t\u00f6\u00f6d teha, hea k\u00fcll, internet on vilets, aga saan teha ka midagi muud, arvutiga t\u00f6\u00f6tada v\u00f5i k\u00f5hu t\u00e4is s\u00fc\u00fca, seej\u00e4rel istuda bussi, vaadata filme ja seriaale ning varsti olengi H\u00e4rma peatuses, ja nii see k\u00e4ibki. Aga tegelikult on see kohutavalt v\u00e4sitav. Kuus ja pool tundi \u00fchest uksest teiseni kaks korda n\u00e4dalas on palju.<\/p>\n
Kas ei tekkinud kiusatust, et kolikski Soome ja k\u00e4iks harvem Eestis?<\/p>\n
Ei tekkinud, sest kogu minu taust, tugij\u00f5ud ja perekond, k\u00f5ik minu inimesed on siin. L\u00e4ksin ilmselt kohe alguses sellise hoiakuga, et n\u00e4iteks ma elasin ka Eesti meediamullis. Peaksin laskma k\u00f5rvad lonti ja lugema \u00fcles k\u00f5ik muuseumid, mis mul Soomes k\u00e4imata on ja superlavastused, mis mul Soomes n\u00e4gemata on, aga v\u00f5in endale \u00f6elda, et mul on \u00e4kki n\u00fc\u00fcd selleks rohkem aega.<\/p>\n
Kui palju te eestlaste kogukonnaga v\u00e4ljaspool oma t\u00f6\u00f6d Soomes suhtlesite?<\/p>\n
Keda me peame hetkel eestlaste kogukonnaks?<\/p>\n
Nagu p\u00e4rast teist ilmas\u00f5da hoidsid eestlased kokku, k\u00e4isid n\u00e4iteks Kanadas Eesti majas ja nii edasi. Kas te suhtlesite teiste eestlastega?<\/p>\n
Minu suhtlus piirdus ennek\u00f5ike ametialaste asjadega, mis johtusid sellest, et Soomes on Eestikeelse Hariduse Selts, kes tegeleb k\u00f5igi Eesti soost ja eesti keelt \u00f5petavate \u00f5petajatega.<\/p>\n
Tean, et Soomes toimuvad hullult suured ja \u00e4gedad peod, n\u00e4iteks jaanip\u00e4ev. On olemas oma raadiokanal, on ka \u00fclisuur ja \u00fclis\u00f5bralik, vajadusel ka torkav Soomes elavate Eesti naiste Facebooki grupp. Seal lahendatakse k\u00f5ik probleemid, l\u00fc\u00fcakse risti ka, keda vaja.<\/p>\n
Sisuliselt Perekool?<\/p>\n
S\u00fcvendatud Perekool, aga see on v\u00e4ga h\u00e4sti toimiv. Kui keegi vajab v\u00e4ga abi, siis tormatakse appi. Selline on praegune kogukondlik asi.<\/p>\n
Kas teid tabas p\u00e4rast kahtteist aastat tagasi Eesti hariduss\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6le tulnuna mingi kultuuri\u0161okk? Kas on midagi, mis on v\u00e4ga erinev sellest, mis Soomes oli, millega te olite harjunud, mis teile meeldis ja mis on siin v\u00f5ib-olla kivi kinga sees?<\/p>\n
Kas koolis\u00fcsteemis v\u00f5i konkreetselt koolis?<\/p>\n
Alustame s\u00fcsteemist.<\/p>\n
Soome koolis\u00fcsteemis on juba see \u017eest, et meie lapsed saavad seal eesti keelt \u00f5ppida. Ait\u00e4h, Soome riik!<\/p>\n
Mis mulle h\u00e4sti meeldib, on see, et Soomes on v\u00e4ga t\u00e4pselt paika pandud sinu palk ja see, mida sa selleks tegema pead ning kui sa veel midagi teed v\u00f5i kui sa oled seda kauem teinud, siis saad sa loomulikult k\u00f5rgemat palka.<\/p>\n
See on aineti ka jaotatud, n\u00e4iteks minu n\u00e4dalane tunnikoormus, mille eest ma sain t\u00e4ispalka, oli kaksk\u00fcmmend tundi n\u00e4dalas. Esimese kuni kuuenda klassi klassi\u00f5petaja pidi rohkem rabama, temal oli kaksk\u00fcmmend neli tundi n\u00e4dalas. Aga soome keele ja kirjanduse \u00f5petaja saab oma palga t\u00e4iesti m\u00f5istetavatel p\u00f5hjustel siis, kui ta annab 16 tundi n\u00e4dalas.<\/p>\n
See mulle Soome s\u00fcsteemis meeldis ning see tabel on internetis avalik, vaadake, kes kui palju palka saab ja millise haridusega ta olema peab. Lihtne ja rahulik.<\/p>\n
Tulles koolitasandile, siis kuna ma olin kaheteistk\u00fcmne aasta jooksul (k\u00fcll mitte alguses) harjunud sellega, et laps t\u00f5useb p\u00fcsti ja teatab, et ta l\u00e4heb tualetti v\u00f5i pliiatsit teritama, ehk \u00f5petaja autoritaarsuse v\u00f5i \u00fctleme klassis oleva vaikuse hulk oli vast Soomes v\u00e4iksem. N\u00fc\u00fcd ma saan aru, et keele\u00f5petaja peaks maksimaalselt 25 protsenti oma suud lahti tegema, las need \u00fclej\u00e4\u00e4nud r\u00e4\u00e4givad ja arutavad. Nii see v\u00f5iks ju k\u00e4ia.<\/p>\n
Kas Soomes oli \u00f5petaja siis \u00f5pilasele pigem partner v\u00f5i s\u00f5ber kui \u00fclevalt alla k\u00e4ske ja korraldusi jagav?<\/p>\n
Igal juhul. Ma arvan, et see on n\u00fc\u00fcd ka siin niimoodi. \u00d5petaja on automaatselt sina, v\u00e4ikesele, juba esimese klassi \u00f5pilasele tehakse selgeks, et koolis on sinu jaoks olemas iga t\u00e4iskasvanud inimene, mitte ainult sinu \u00f5petaja, see v\u00f5ib olla ka v\u00f5\u00f5ras \u00f5petaja v\u00f5i onu, kes l\u00fckkab taldrikuk\u00e4ru s\u00f6\u00f6klas, v\u00f5i korisaja v\u00f5i majahoidja. Iga t\u00e4iskasvanu on sinu jaoks, kui sul on mure. Me oleme hommikul teinud kooliukse lahti selleks, et olla \u00f5pilase jaoks olemas.<\/p>\n
Seega see oli ka k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6tajatele teada, mitte ainult lastele.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Ehk nii nagu on jutt sellest, kuidas NASA koristaja \u00fctleb, et mina aitan masina Kuu peale saata.<\/p>\n
Jah, see on teada k\u00f5igil neil, kes koolis t\u00f6\u00f6tavad.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti koolis\u00fcsteemis on puudu lapses\u00f5bralikust toetavast keskkonnast?<\/p>\n
Usun, et igas koolis on puudu ressursist. Ma n\u00e4en, kuidas Eesti \u00f5petaja rebeneb, kui tal on klassis mitmekeelsed lapsed, aga tal ei ole abi\u00f5petajaid. Tal ei ole seda inimest, kes v\u00f5taks need kolm-neli-viis last ja teeks nendega eraldi t\u00f6\u00f6d. kui sul on natuke sakilisem klass, siis tegelikult sa ei saa \u00fcksinda mitte kellegi jaoks korralikku tulemust.<\/p>\n
On seda tunda, et mida aeg edasi, seda nii-\u00f6elda sakilisem see klass on? Kas hariduslikke erivajadusi on igas vormis j\u00e4rjest rohkem?<\/p>\n
Jah, seda on tunda m\u00f5lemas riigis.<\/p>\n
Ja see sakilisus. Olen t\u00f6\u00f6l P\u00e4rnu kutsehariduskeskuses ja siin on samamoodi, keeli on tekkinud rohkem, on h\u00e4sti palju ukrainlasi, venekeelseid lapsi, loomulikult eestlased. Sa pead ka v\u00f5\u00f5rkeelt \u00f5petades l\u00e4htuma sellest, et mis on see keel, milles laps tegelikult m\u00f5tleb.<\/p>\n
Ning loomulikult on hariduslikku erivajadust. N\u00e4gin seda juba Soomes, et t\u00f5siste lugemisraskuste osakaal t\u00f5useb ja t\u00f5useb. Seda on hirmutav vaadata. Tasapisi t\u00f5useb ka nende laste arv, kes lihtsalt on \u00fcheksa aastat vait, kodus r\u00e4\u00e4givad, aga minuga ei r\u00e4\u00e4gi, kirjutavad, noogutavad, naeratavad, aga ei r\u00e4\u00e4gi.<\/p>\n
Millest see v\u00f5ib tuleneda?<\/p>\n
Selleks on spetsialisti vaja. Ma v\u00f5tsin seda p\u00e4ris rahulikult. Aga \u00fcks t\u00fcdruk hakkas \u00fcheksandas klassis r\u00e4\u00e4kima ja see oli suur pidup\u00e4ev. Ma isegi ei tea, miks see niimoodi l\u00e4ks. Soomes oli nii, et me ei tohtinud teada kellegi diagnoosi, nad olid lihtsalt meil tunnis ja siis k\u00e4is katseeksitus ja vaistu pealt minek.<\/p>\n
Eestis \u00f5petate te hoopis soome keelt.<\/p>\n
Jah<\/p>\n
Kus on \u00f5pilaste motivatsioon k\u00f5rgem?<\/p>\n
Mul on praegu seda j\u00e4reldust h\u00e4sti raske teha, saabusin augusti l\u00f5pus, t\u00e4na on 26. september.<\/p>\n
Arusaadav.<\/p>\n
Ma t\u00f6\u00f6tan praegu koolis, mille l\u00f5petajate siht on minna v\u00f5imalikult heale t\u00f6\u00f6le ja olla seal v\u00f5imalikult kasulik. Selle on kapitalism meile selgeks \u00f5petanud, et m\u00fc\u00fc ennast. Seega v\u00e4hemalt need minu \u00f5pilased, kes t\u00f5esti l\u00e4hevad t\u00f6\u00f6le kas kaubandusse, eriti majutusse ja toitlustusse, saavad aru, et kui sulle tuleb kliendina selles vanuseklassis soomlane, kes kas ei oska v\u00e4ga h\u00e4sti inglise keelt v\u00f5i ei julge seda r\u00e4\u00e4kida, aga kui sa suudad vestelda temaga tema enda keeles, siis see on ka t\u00f6\u00f6andjale suur v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n
Te j\u00e4tkate \u00f5petamist ka \u00dcleilmakoolis. Mismoodi selle kooli t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib?<\/p>\n
\u00dcleilmakool on uskumatult tore kool. Ei ole meil koolimaja ega \u00f5petajate tuba. See kool sai alguse \u00fchest eksperimendist, mille tegi meie koolijuht Helja Kirber, kes proovis, kuidas oleks ja kuidas t\u00f6\u00f6tab \u00fcle veebi \u00f5pe nende inimeste puhul, kellel ei ole eesti keele tunde v\u00e4lismaal elades.<\/p>\n
Ehk see ei puuduta ainult Soomet, vaid k\u00f5iki.<\/p>\n
See puudutab tervet maailma, k\u00f5iki eestlasi \u00fcle ilma, meil on neid riike hetkel vist 40, kus ajav\u00f6\u00f6ndid on sellised, et annab s\u00e4ttida. P\u00f5hiline asi, milleks ta loodi, oli see, et oleks eesti keele tase selline, et kas roteerunud vanemate lapsed v\u00f5i lihtsalt entusiastlike vanemate lapsed saaksid oma eesti keele hoitud, arendatud ja h\u00fcppelaua, mil ta \u00e4kki tahab kunagi minna \u00f5ppima Tartu \u00dclikooli, et siis tal oleks see v\u00f5imalus.<\/p>\n
Aastate m\u00f6\u00f6dudes on tulnud see, et eesti keele kursuste k\u00f5rvale on tekkinud ka need talveunest \u00e4rganud lapsevanemad, kes on aru saanud, et nad r\u00e4\u00e4kisid oma tibuga inglise keeles, aga tahaksid eesti keelt ka.<\/p>\n
Kui te vaatate meie kooli kodulehte, siis seal on v\u00e4hemasti sama palju kui eesti keele \u00f5petajaid neid, kelle imekauni portree alla on kirjutatud eesti keel v\u00f5\u00f5rkeelena ehk nendele eesti lastele \u00f5petatakse eesti keelt \u00f5petatakse v\u00f5\u00f5rkeelena.<\/p>\n
\u00a0Loomulikult on olemas ka matemaatika ja ajalugu. Koolis on nii palju midagi teha tahtvaid ja toimekaid noori, n\u00e4iteks poiss, kes \u00fctleb, et tahan tulla Eesti kaitsev\u00e4kke v\u00f5i tahan tulla Tartu \u00dclikooli, ja nad peavad sinna saama, nad teevad nii palju t\u00f6\u00f6d, et nad tulevad ja saavadki. Neid n\u00e4iteid v\u00f5iks siia \u00fcles lugema j\u00e4\u00e4dagi.<\/p>\n
See on \u00fclihea formaat, mis p\u00e4\u00e4stab su keele siis, kui sul oli vajadus v\u00f5i tahtmine v\u00e4lismaale kolida, aga ka tahtmine mitte l\u00f5igata k\u00f5ike l\u00e4bi. Hoida seda alles ja natuke k\u00f5pitseda ja arendada ka.<\/p>\n
Kas te usute, et Eesti noored, kes kasvavad v\u00e4lismaal, ei l\u00e4he siiski Eesti keele ja kultuuri jaoks kaduma?<\/p>\n
Jah, usun. Eks sama t\u00e4htis kui need, kes tagasi tulevad, on ka need k\u00f5rgelt haritud inimesed Hispaanias, Portugalis, Saksamaal, \u00fcle Euroopa, Austraalias, \u00dchendriikides v\u00f5i kus iganes, kes on Eesti riigi kasutada, kes v\u00f5ib-olla ei tule Eestisse tagasi, aga neil on keel ja kultuuri taust. \u00dches\u00f5naga, nad on ju ka olemas ja Eesti riik saaks neid moel v\u00f5i teisel kasutada. Miks mitte.<\/p>\n
Nii et olete j\u00e4tkuvalt optimistlik.<\/p>\n
Jah, ma olen kogu aeg optimistlik.<\/p>\n
On teil t\u00e4na veel tunde tulemas?<\/p>\n
Jah, mul on tund Sofiaga, tema isa on Portugalist, ema on eestlane ja ta elab oma perega Norras ning on \u00fcks \u00e4ge t\u00fcdruk seitsmendas klassis.<\/p>\n
Ait\u00e4h vestluse eest!<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/3031341h4d07t24.jpg\"\/)
Merilin P\u00e4rli ja Tiina Maripuu Autor\/allikas: Kristi Raidla\/ERR<\/p>\n
Vikerraadio “Reedene intervjuu” on eetris reedeti kell 14.05.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kolmteist aastat tagasi valisid tudengid teid Tartu \u00dclikooli P\u00e4rnu kolled\u017ei soome keele lektorina t\u00f6\u00f6tades \u00fcheks oma lemmik\u00f5ppej\u00f5uks. Olite…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5918,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,4836,34,36,31,32,21,4838,4833,4835,28,29,4841,19,25,4834,4840,4839,23,24,22,4837,20,4363,30],"class_list":{"0":"post-5917","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-keel-soomes","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-helja-kirber","20":"tag-kadri-hinrikus","21":"tag-kristiina-kass","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-myyrmaki","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-salla-simukka","28":"tag-soome-eesti-pered","29":"tag-tiina-maripuu","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uleilmakool","34":"tag-uudised","35":"tag-valiseestlased","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5917\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5918"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}