Raamatulettidele j\u00f5uab aastas sadu uusi raamatuid ja nende vahel valiku tegemine on \u00fcsna keeruline. Aasta l\u00f5puks joonistuvad siiski \u00fcsna selgelt v\u00e4lja m\u00fc\u00fcgihitid ja lugejate lemmikud.<\/p>\n
Rahva Raamatu tegevjuhi Rain Siemeri s\u00f5nul jaksavad inimesed vaatamata \u00fcldisele elukalliduse t\u00f5usele ikkagi raamatuid osta. V\u00f5i siis ei tundu raamatud muude hindadega v\u00f5rreldes enam nii \u00fc\u00fcratult kallid. Menukite tiraa\u017eid m\u00fc\u00fcakse sageli l\u00e4bi.<\/p>\n
“Sel aastal v\u00f5ib \u00f6elda, et m\u00fc\u00fcgihitid olid eesti autorite raamatud. Kui vaadata TOP 15 siis 10 neist on Eesti autorid. Ilukirjandus on number \u00fcks, Eesti ilukirjanduse autorid, ja teisel kohal on lastekirjandus. Lasteraamatud on ikkagi populaarsed, lapsed tahavad lugeda, nad on nii vaimustunud, nad on nii siirad. Nende heameel ja r\u00f5\u00f5m raamatu \u00fcle on h\u00e4sti suur,” s\u00f5nas Siemer.<\/p>\n
“K\u00f5ige populaarsem lasteraamat Eestis on fenomen “V\u00e4ike hiir”. See on t\u00f5lkekirjandus, Soome autor, kes on p\u00e4ris elust v\u00f5tnud oma t\u00fctre j\u00e4rgi lood V\u00e4iksest hiirest, kes siis kogeb k\u00f5iki neid asju, mida lapsed p\u00e4riselt kogevad ja neid on kokku m\u00fc\u00fcdud Eestis umbes 50 000 eksemplari,” r\u00e4\u00e4kis Siemer.<\/p>\n
T\u00e4iskasvanute kirjandsest k\u00f5ige menukam oli T\u00f5nu Oja luuleraamat, mis ilmus eelmise aasta l\u00f5pus.<\/p>\n
“M\u00fc\u00fcsime seda terve aasta m\u00fc\u00fca ning see ikkagi m\u00fc\u00fcs k\u00f5ige rohkem. Urmas Vadil l\u00e4ks v\u00e4ga h\u00e4sti – “Kuu teine pool”. Tavaliselt ongi nii, et k\u00f5ige suuremad m\u00fc\u00fcgid teevad eelmise aasta l\u00f5pus ilmunud raamatud,” lausus Siemer.<\/p>\n
Tallinna S\u00fcdalinna raamatukogu s\u00e4tib end juba p\u00fchademeeleollu. AK uuris, kuidas laenutusstatistika \u00fchtib poodide m\u00fc\u00fcgiedetabelitega.<\/p>\n
S\u00fcdalinna raamatukoguhoidja Liis Konovalov \u00fctles, et k\u00f5ige populaarsem raamat oli Vadi “Kuu teine pool”. “Veel aasta l\u00f5pus olid sellele v\u00e4ga pikad ootej\u00e4rjekorrad, inimesed kes olid j\u00e4rjekorras olnud 52. kohal, said selle l\u00f5puks k\u00e4tte. Nii et see l\u00e4heb aukohale,” s\u00f5nas Konovalov.<\/p>\n
Toppi kuulusid ka eesti autori Piret Jaaksi “P\u00f5dravalgus”, samuti Lilli Luuki ja Kairi Loogi raamatud.<\/p>\n
“Tundubki, et see aasta oli selline naiskirjanike aasta. Anti ju v\u00e4lja ka naiskirjanduse auhind ja ka kirjanikepalgasaajad olid naised,” s\u00f5nas Konovalov.<\/p>\n
Eesti autorite k\u00f5rval ilmus muidugi ka v\u00e4liskirjandust. “Kindlasti oli prantsuse kirjanduse aasta. Meil oli \u00c9douard Louis “Muutuda : Meetod” kui ka tema teine raamat “Kes tappis mu isa”. Ja lisaks ei saa absoluutselt mainimatta j\u00e4tta Valerie Perrini, kellel on n\u00fc\u00fcd eesti keeles ilmunud neli raamatut, millest kolm on olnud raamatukogudest v\u00e4lja ja raamatukogude j\u00e4rjekorrad juba mitu aastat,” s\u00f5nas Konovalov.<\/p>\n
Konovalov kinnitas, et eestlastele meeldib v\u00e4ga raamatuid lugeda.<\/p>\n
“Eestlane on v\u00e4ga suur raamaturahvas. Sellist pilti, nagu kujutatakse ette, et raamatukoguhoidja istub \u00fcksi leti taga ja loeb raamatut v\u00f5i koob sokki, sellist reaalses elus tegelikult ette ei tule. Meil on koguaeg leti ees rahvast, kes soovivad raamatuid. V\u00e4ga v\u00e4ga palju loetakse,” s\u00f5nas Konovalov.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Raamatulettidele j\u00f5uab aastas sadu uusi raamatuid ja nende vahel valiku tegemine on \u00fcsna keeruline. Aasta l\u00f5puks joonistuvad siiski…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59236,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[29990,26,27,37,33,487,35,25225,34,36,31,32,21,28,29,19,29991,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59235","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-aasta-edetabelid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-autorid","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-kirjandus","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarsed-raamatud","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115680081728591659","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59235\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59236"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}