“\u00dchikute k\u00e4ttesaadavus on t\u00e4nase seisuga veel ebam\u00e4\u00e4rane ning kuna tehinguid ei ole tehtud, siis on ka hinda keeruline ennustada,” seisab seletuskirjas.<\/p>\n
Riigil on otstarbekam suunata raha siseriiklike investeeringute tegemisse, mis v\u00e4hendavad kasvuhoonegaaside heidet pikaajaliselt, kui kulutada ressursse heitkogus\u00fchikute ostmiseks teistelt riikidelt, lisatakse seletuskirjas.<\/p>\n
Ehk teisis\u00f5nu: miljonite eurode tuuldelaskmise asemel oleks kasulikum need investeerida projektidesse, mis p\u00e4riselt Eesti keskkonnaheidet v\u00e4hendavad.<\/p>\n
M\u00f5istlik arusaam asjadest, kuigi v\u00e4hemalt aastate 2021 kuni 2025 arvestuses pole enam midagi peale hakata. Praeguse seisuga Eesti v\u00f5etud eesm\u00e4rki t\u00e4ita ei suuda, sellest j\u00e4\u00e4dakse tegelikult \u00fcsna kaugele.<\/p>\n
LULUCF-i sektori kasvuhoonegaaside heite prognoos, nagu k\u00f5ik muu sellesse puutuv, on pidevas muutmises. 2024 oktoobris<\/a> oli kliimaministeeriumi prognoos, et metsanduse ja maakasutuse sektori puuduj\u00e4\u00e4k on 6,6 miljonit tonni, t\u00e4navu m\u00e4rtsis n\u00e4itas ministeeriumi prognoos, et puuduj\u00e4\u00e4k on veidi alla viie miljoni tonni ja see arv (4,9) esitati ka Euroopa Komisjonile.<\/p>\n Kliimaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas \u00fctles, et t\u00e4navu novembri seisuga pole prognoos muutunud. Olenevalt LULUCF-i \u00fchikute hinnast v\u00f5ib viie miljoni tonni puuduj\u00e4\u00e4k Eestile maksma minna<\/a> k\u00fcmneid miljoneid, halvemal juhul mitusada miljonit eurot.<\/p>\n Keskkonnaministeeriumis kuni 2022 s\u00fcgiseni n\u00f5uniku ja eksperdina t\u00f6\u00f6tanud ning LULUCF-i l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Euroopaga osalenud kliimamuutuste poliitika professor Annela Anger-Kraavi \u00fctles ERR-ile, et see, et Eestil tekib eesm\u00e4rkide t\u00e4itmisega suur puuduj\u00e4\u00e4k, oli teada juba aastal 2021, mil valitsus Eesti l\u00f5pliku seisukoha aastate 2026 kuni 2030 eesm\u00e4rkide osas kujundas. Seda n\u00e4itasid nii Euroopa Komisjoni enda arvutused kui ka tol ajal olemas olnud LULUCF-i inventuuri arvud. Eesti seisukohtadega k\u00e4is Euroopa Liidu keskkonnan\u00f5ukogus 2022. aasta juunis toona keskkonnaministri kohuseid t\u00e4itnud Urmas Kruuse (Reformierakond).<\/p>\n Kuid toona keskkonnan\u00f5ukogus kokkulepitu ja Eesti esitatud seisukohad kriibivad endiselt nii m\u00f5negi toona olulisel ametikohal olnud inimese hinge. Vaid m\u00f5ni n\u00e4dal enne valitsuse istungit, kus Eesti seisukohad Euroopa keskkonnan\u00f5ukogu jaoks paika pandi, keskkonnaministri ametist ilma j\u00e4\u00e4nud Erki Savisaar (Keskerakond) on ERR-ile \u00f6elnud<\/a>, et tema nende seisukohtade poolt ei olnud. Et Eestile seatud eesm\u00e4rgid pole tegelikkuses t\u00e4idetavad, \u00fctles toona tegelikult ka keskkonnaministeeriumi metsaosakond. Eesm\u00e4rkidega n\u00f5ustumise vastu olid teiste hulgas keskkonnaministeeriumi toonane asekantsler Marku Lamp ja ka Anger-Kraavi.<\/p>\n Ministeeriumi kaks osakonda, kaks arusaama<\/p>\n Keskkonnaministeeriumis oli toona veidi kummaline seis, sest kliimaosakond kujundas ja rakendas kliimapoliitikat, metsaosakond aga vastutas metsanduse ja kogu LULUCF-i eest. Seega oli konflikt omal moel juba sinna sisse kirjutatud, sest metsaosakond oli Euroopa Komisjoni poolt Eestile esitatud eesm\u00e4rkidega n\u00f5ustumise vastu, pidades neid ebarealistlikeks, kuiv\u00f5rd nii l\u00fchikese ajaga olnuks keeruline maakasutuses midagi \u00e4ra teha.<\/p>\n Metsaosakonnas toona n\u00f5unikuna t\u00f6\u00f6tanud Anger-Kraavi \u00fctles, et kahe osakonna arvamused olid t\u00f5esti erinevad ning et metsaosakond oli toona pigem peksupoisi rollis.<\/p>\n “Ministeeriumi sees minu arust metsaosakond vastandub \u2013 kui sa sinna l\u00e4hed, mina ei teadnud seda, siis satud kohe nii-\u00f6elda valele poole ja sulle \u00f6eldakse, et sa oled kallutatud. Hoolimata sellest, et kes sa oled ja mis sa oled. Vastuolu oli seal (keskkonnaministeeriumi) maja sees nii suur,” lausus ta.<\/p>\n Anger-Kraavi enda tehtud arvutused, mis toetusid siis saada olnud andmetele, n\u00e4itasid, et Eesti v\u00f5tab Euroopa Komisjoni v\u00e4lja k\u00e4idud eesm\u00e4rkidega n\u00f5ustumisel “maksimumtrahvi”.<\/p>\n “Et 2030. aasta eesm\u00e4rkidega, kas maksame trahvi v\u00f5i siis t\u00f5mbame kogu selle sektori majandust 25 protsenti kokku: metsat\u00f6\u00f6stus, p\u00f5llumajandus, turbat\u00f6\u00f6stus… Loomad selle sektori alla ei k\u00e4i, aga samas k\u00f5ik, mis on seotud muldadega,” lausus Anger-Kraavi.<\/p>\n Lamp \u00fctles ERR-ile, et asekantslerina toetus ta metsaosakonna koostatud seisukohtadele.<\/p>\n “Metsaosakonna ettevalmistatud seisukohad \u00fctlesid, et liikmesriikidele seatavad eesm\u00e4rgid peaksid olema proportsionaalsed, realistlikud ja saavutatavad. Euroopa Komisjoni poolt Eestile arvutatud eesm\u00e4rgid seda ei ole ning neid ei peaks toetama. Erimeelsused seisnesid selles, kuiv\u00f5rd j\u00f5uline positsioon l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tta ning kas ikkagi piisava pingutusega saaks eesm\u00e4rgini j\u00f5uda,” lausus ta.<\/p>\n Seisukohtade ettevalmistamisel ja kaitsmisel nii valitsuses kui ka riigikogus toetus peamiselt metsaosakonna seisukohtadele ka 2022. aasta kevadel veel keskkonnaministri ametis olnud Savisaar, \u00fctles Lamp.<\/p>\n “Seega v\u00f5ib \u00f6elda k\u00fcll, et ta oli pigem skeptiline LULUCF-i eesm\u00e4rkide t\u00e4itmise suhtes,” lisas ta.<\/p>\n Kuid riigikantselei Euroopa asjade osakond oli teinud oma arvutused ning nemad tulid nende p\u00f5hjal v\u00e4lja v\u00e4itega, et t\u00f6\u00f6kohad ja raiemaht ei ole omavahel seotud ning need ei klappinud Anger-Kraavi arvutustega. Seega oli valitsusse j\u00f5udnud kaks erinevat seisukohta. Valitsuses esindas \u00fcht seisukohta Savisaar ja teist peaminister Kaja Kallas.<\/p>\n “Kui valitsuse istung oli, siis Erki Savisaar oli minister. Noh, seal peaminister l\u00e4ks oma ministri vastu \u2013 see on minu isiklik n\u00e4gemus sellest, mis toimus. Sellist asja pole mina varem kunagi n\u00e4inud. See ei ole lugupidav. Kui sul on omavahelisi eriarvamusi, siis neid ei lahendata teiste ees,” meenutas Anger-Kraavi, kes osales sellel kohtumisel veebi vahendusel.<\/p>\n “Minu k\u00e4est k\u00fcsiti ka, et Annela, \u00fctle sa midagi. Siis ma \u00fctlesin, et mina ei \u00fctle midagi, et mina olen teinud teile need arvutused parimate k\u00e4ttesaadavate andmete p\u00f5hjal ja see, millise valiku teete, on poliitiline otsus. Ja siis \u00f6eldi, et mis te r\u00e4\u00e4gite, tehke \u00e4ra \u2013 ehk t\u00e4itke see pakutud eesm\u00e4rk. Enamik, kes seal juures oli, ei \u00f6elnud midagi” lisas ta.<\/p>\n Anger-Kraavi \u00fctles kuu aega tagasi Vikerraadiole antud intervjuus<\/a>, et selle “tehke \u00e4ra” \u00fctles toonane peaminister Kaja Kallas.<\/p>\n Lamp \u00fctles, et tema hinnangul ei saanud k\u00f5ik osapooled metsaosakonna poolt esitatud probleemi t\u00f5sidusest \u00fchtmoodi aru.<\/p>\n Laura Remmelgas kliimaministeeriumist m\u00e4rkis, et need asjad arutati l\u00e4bi laia ringiga ja see, et esineb erinevaid arvamusi, on t\u00e4iesti loomulik.<\/p>\n Seisukohtade virvarr<\/p>\n Valitsus l\u00e4ks l\u00f5hki 2022. aasta juuni alguses<\/a>, kui Reformierakond saatis Keskerakonna valitsusest minema; Savisaare asemel hakkas keskkonnaministri kohuseid t\u00e4itma Urmas Kruuse. Viimased seisukohad kiitis ainult Reformierakonna liikmetest koosnenud valitsus 16. juunil toimunud istungil heaks. Uuesti arutati seisukohti 19. juunil valitsuskabinetis, kuhu keskkonnaministeerium esitas uue \u00fclevaate. Neid seisukohti pidi kasutatama m\u00f5ni n\u00e4dal hiljem Luksemburgis Euroopa keskkonnan\u00f5ukogus.<\/p>\n Eesti seisukohaks oli selle j\u00e4rgi, et LULUCF-i sektoris kliimaeesm\u00e4rkide \u00fcldist l\u00e4henemisviisi toetatakse juhul, kui Eesti saab perioodil 2026\u20132030 kasutada piisavas koguses lisakompensatsiooni ning paindlikkusmeetmeid, et ei tekiks olukorda, kus peab perioodi l\u00f5pus teistelt riikidelt suures koguses CO2 kvooti ostma. “Kui eelpoolnimetatud tingimuste poole ei \u00f5nnestu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel liikuda, siis ei saa Eesti \u00fcldist l\u00e4henemisviisi toetada,” m\u00e4rgiti valitsuse istungi protokollis.<\/p>\n Riigikantselei k\u00e4is toona v\u00e4lja veidi erineva, kuid kompensatsiooni k\u00fcsimiseks konkreetsema teksti. Suures mahus kompensatsioonide ja lisapaindlikkuse kasutamise v\u00f5imalus oli ka selles tekstis.<\/p>\n “…taotleda l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel Eestile aastateks 2026\u20132030 lisakompensatsiooni kuni 5 miljonit tonni\u00a0CO2 ekvivalenti, arvestades, et riiklike eesm\u00e4rkide jaotusvalemit v\u00e4ga suure t\u00f5en\u00e4osusega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel enam ei avata,” seisis riigikantselei tekstis.<\/p>\n Nii m\u00f5negi asjaosalise jaoks, kes oli osalenud nii k\u00f5nelustel valitsuses kui ka Euroopas, oli viie miljoni tonni k\u00fcsimine ebapiisav. Anger-Kraav pakkus enda s\u00f5nul aastateks 2026\u20132030 kompensatsiooni k\u00fcsimise mahuks 10 miljonit tonni. Tema esialgne ettepanek oli l\u00f5puks Euroopa Liidu pakutud eesm\u00e4rki mitte toetada.<\/p>\n Lamp m\u00e4rkis, et metsaosakonna seisukoht oli juba varem, et Euroopa Komisjoni arvutuste j\u00e4rgi Eestile seatud eesm\u00e4rgid on ebam\u00f5istlikud ja sellest pidid teadlikud olema k\u00f5ikasjaosalised Eestis, sest metsaosakonna seisukohad j\u00f5udsid, osaliselt k\u00fcll muudetuna, valitsuses ja riigikogus kinnitatud l\u00f5plikesse seisukohtadesse.<\/p>\n Tollases seisukohas oli kirjas, et Euroopa Komisjon pakkus Eestile aastaks 2030 eesm\u00e4rgiks -2,5 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis oli viis korda suurem kui Eesti enda s\u00fcsiniku sidumise eesm\u00e4rk LULUCF-i sektoris (-0,5 miljonit tonni).<\/p>\n “Veelgi enam, v\u00f5rreldes komisjoni koostatud v\u00f5rdlusstsenaariumiga, tuleks Eestil asendada 1,4 miljonit tonni CO2 ekvivalendi heidet -2,5 miljoni tonni CO2 ekvivalendi sidumisega (vahe on ligi 4 miljonit tonni CO2 ekvivalenti). Samu andmeid EL-\u00fcleselt vaadates ei ole Eestile seatud eesm\u00e4rk proportsionaalne ei v\u00f5rreldes praegu v\u00f5etud kohustustega ega ka v\u00f5rdlusstsenaariumitega,” oli ministeeriumi seisukoht.<\/p>\n Valitsus saatis l\u00f5puks riigikokku kinnitamiseks seisukoha, et Euroopa Komisjoni pakutavat eesm\u00e4rki Eesti ei toeta, k\u00fcll aga kogu Euroopa Liitu puudutavat eesm\u00e4rki (310 miljonit tonni CO2 sidumist). P\u00f5hjenduseks toodi muu hulgas, et Eestile seatud eesm\u00e4rk v\u00f5ib kahjustada oluliselt n\u00e4iteks turbatootmise ning p\u00f5llumajandus- ja metsasektori konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n Anger-Kraavi meenutas, et \u00fcks variante Eesti puuduj\u00e4\u00e4gist p\u00e4\u00e4sta oli t\u00f5mmata 25 protsenti kokku kogu sektori t\u00f6\u00f6stust: metsat\u00f6\u00f6stust, osa p\u00f5llumajandusest, turbat\u00f6\u00f6stust; teine variant oli osta teistelt riikidelt \u00fchikuid ja kolmas saada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel lisa\u00fchikuid.<\/p>\n Agressiivne ootamine Luksemburgis<\/p>\n Nagu valitsuses ja riigikogus kinnitatud seisukohad \u00fctlesid, sai Eesti esindus eesm\u00e4rkidega n\u00f5ustuda juhul, kui saab sobivas koguses kasvuhoonegaaside heidete lisakompensatsiooni ning paindlikkusmeetmeid. Seega oli vaja Luksemburgis veel tegelda erandi kauplemise ja l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistega.<\/p>\n Anger-Kraavi, kes oli Eesti delegatsioonis Luksemburgis, \u00fctles, et tavap\u00e4rane osa l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest on see, et minister k\u00e4ib teiste riikide kolleegidega r\u00e4\u00e4kimas. “Ma ei n\u00e4inud, et oleks kuskilt \u00fcritatud isegi veenda, et erandit saaks. Seal toimus selline agressiivne ootamine, nagu keegi Eesti delegatsioonist \u00fctles. P\u00f5him\u00f5tteliselt kuskil ei k\u00e4idud, ei kaubeldud, midagi ei toimunud, lihtsalt oodati, mida eesistuja (Prantsusmaa) teeb, ” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n Keskkonnaministri kohuset\u00e4itjana Luksemburgis k\u00e4inud Kruuse on ise ERR-ile \u00f6elnud<\/a>, et selle l\u00fchikese ajaga, mis ta oli selles ametis olnud, suudeti paar asja Eesti jaoks paremaks r\u00e4\u00e4kida. “Luksemburgis ju tegelikult mingit h\u00e4\u00e4letust kui sellist ei toimunud, vaid eesistujal oli selge, et tal on kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamus koos. Aga meie \u00fcritasime v\u00f5imalikult palju paindlikkust kokkuleppesse saada ja me saime ka,” lausus Kruuse, kelle s\u00f5nul “p\u00e4ris maksimumi kindlasti ei saadud”.<\/p>\n Kruuse \u00fctles ka, et sellist suhtumist, et sa juba varem \u00fctled ei, peaks igal juhul v\u00e4ltima, sest muidu sind laua taha l\u00f5puks ei kutsutagi.<\/p>\n Anger-Kraavi \u00fctles, et ta ei m\u00f5ista, miks erinevalt teistest riikidest, nagu Soome, L\u00e4ti v\u00f5i Poola, ei julge Eesti Euroopas \u00f6elda v\u00e4lja, et ollakse millelegi vastu, et midagi meile ei sobi.<\/p>\n “Minu kogemus on selline, et kui sa vastu oled, siis k\u00f5ik jooksevad sinu juurde sind \u00fcmber veenma, et mida sa tahad. Kuna mina olin ekspert, siis \u00fcks komisjoni esindaja \u00fctles mulle v\u00e4ga selgelt, et mida te tahate, et te n\u00f5us oleksite (LULUCF-i eesm\u00e4rkidega). Mina andsin selle info ministeeriumisse edasi, keegi ei tahtnud midagi. P\u00f5him\u00f5tteliselt oli suhtumine selline, et selle eesm\u00e4rgi saab raiemahu v\u00e4hendamisega \u00e4ra t\u00e4ita,” lausus ta.<\/p>\n Lamp \u00fctles, et tagantj\u00e4rele vaadates oleks Eesti ametkond pidanud olema \u00fchtsem ja toetuma rohkem sisuekspertide teadmistele. “Keskkonnaministeeriumi poliitilise juhtkonna pidev vahetumine ei aidanud k\u00f5rgtasemeliste l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste j\u00e4rjepidevusele ja tulemuslikkusele kaasa,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n Soomel samad mured. K\u00f5ik muutub ja k\u00f5ik on h\u00e4das<\/p>\n Muutuvad metoodikad, arvutused, seisukohad, kuid mis k\u00f5ige olulisem \u2013 muutub maa ja mets ehk keskkond ise. Ja see muutus on kiirem ja prognoosimatum, kui inimene suudab muuta oma arvutusi, metoodikaid ja otsuseid.<\/p>\n Ja see ei ole Eesti probleem \u2013 sama murega on silmitsi k\u00f5ik Euroopa Liidu riigid. \u00dcldised eesm\u00e4rgid on paika pandud \u00fchtede andmetega, konkreetsed teistega ja kolmandate abil hakatakse m\u00f5tlema, et ehk peaks miskit siiski teistmoodi tegema.<\/p>\n Anger-Kraavi \u00fctles, et tookord ei arvestatud sellega, et metsa- ja maasektor on juba kliimamuutustest m\u00f5jutatud: rohkem on metsa- ja maastikup\u00f5lenguid; s\u00fcsiniku sidumine metsade poolt v\u00e4heneb pidevalt, P\u00f5hja-Euroopas kasvavad puud aeglasemalt ja seal on palju vananevat metsa. Oma osa on ka s\u00f5jal Ukrainas, mille m\u00f5ju ulatub ka Euroopasse: n\u00e4iteks on Eestiski vaja Nursipalu harjutusala laiendamiseks, tuulikuparkide ja Rail Balticu jaoks vaja metsa maha v\u00f5tta.<\/p>\n “Sama kehtib, kui metsa soostatakse v\u00f5i kui metsas p\u00e4randniite taastatakse. K\u00f5ik need on pika negatiivse m\u00f5juga LULUCF-i eesm\u00e4rgi t\u00e4itmisele ja seda me ka praegu juba n\u00e4eme,” lausus ta.<\/p>\n Soome rahvusringh\u00e4\u00e4ling kirjutas hiljuti<\/a>, et kui toona Sanna Marini juhitud valitsus otsustas, et Soome peab olema aastaks 2035 s\u00fcsinikuneutraalne, siis p\u00f5hines see plaan loodusvarade instituudi osaliselt vigastel arvutustel, mis, nagu Eestiski algselt, p\u00f5hinesid eeldusel, et metsad on s\u00fcsinikusidujad, mitte heitjad. Aastal 2022 ehk enam-v\u00e4hem samal ajal kui Eestis selgus Soomeski, et sealsed metsad ei ole juba aastast 2021 mitte sidujad, vaid heitjad.<\/p>\n Nagu Eestis, on ka Soomes r\u00e4\u00e4gitud sellest, et metsa majandamisega peaks rohkem tegelema, sest metsa juurdekasv on v\u00e4henenud. Soome meteoroloogiainstituudi peadirektor Petteri Taalas \u00fctles, et raiemaht on poliitiline otsus, kuid arvesse peaks v\u00f5tma, et see ei ole ainult kliima-, vaid ka majandust ja t\u00f6\u00f6stust puudutav k\u00fcsimus.<\/p>\n Anger-Kraavi \u00fctles, et see, et m\u00e4\u00e4ramatus maakasutuse ja metsa s\u00fcsiniku arvestusel ja prognoosimisel on v\u00e4ga suur, oli ka l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste ajal teada. “Euroopa keskkonnaagentuuri enda arvutused tookord n\u00e4itasid, et sidumine v\u00e4heneb maasektori poolt. Mitte ei suurene. Eestile tehtud Euroopa Komisjoni arvutused nende enda mudeli p\u00f5hjal maasektori kohta n\u00e4itasid samamoodi, et Eesti emissioonid suurenevad,” lausus ta.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068670h3d0at24.jpg\"\/)
Annela Anger-Kraavi. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/1273157h73e3t24.jpg\"\/)
Marku Lamp. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116071h9b79t24.png\"\/)
Euroopa keskkonnaagentuuri prognoos n\u00e4itab, et CO2 sidumine kahaneb Euroopa Liidus ning v\u00f5etud eesm\u00e4rk (-310 miljonit tonni) j\u00e4\u00e4b saavutamata. Autor\/allikas: Euroopa keskkonnaagentuur<\/p>\n