{"id":59398,"date":"2025-12-08T07:48:07","date_gmt":"2025-12-08T07:48:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59398\/"},"modified":"2025-12-08T07:48:07","modified_gmt":"2025-12-08T07:48:07","slug":"robert-lippin-kaks-aastat-vaidlusi-haridusleppe-ja-karjaarimudeli-ule-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59398\/","title":{"rendered":"Robert Lippin: kaks aastat vaidlusi haridusleppe ja karj\u00e4\u00e4rimudeli \u00fcle | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Viimastel n\u00e4dalatel on k\u00f5lanud k\u00fcsimus, et kui teil oli muresid, miks te siis varem ei r\u00e4\u00e4kinud. Aus vastus on, et r\u00e4\u00e4giti. Kirjalikult, suuliselt, t\u00f6\u00f6r\u00fchmades, koosk\u00f5lastuskirjades, p\u00f6\u00f6rdumistes ja arvamuslugudes. Probleem ei ole selles, et haridusleppe osapooled oleksid kaks aastat vaikinud. Probleem on selles, et neid m\u00e4rkusi on j\u00e4rjekindlalt eiratud v\u00f5i serveeritud avalikkusele kui &#8220;hilist \u00e4rkamist&#8221;.<\/p>\n<p>Allpool panen kronoloogiliselt kokku, mis kahe aasta jooksul tegelikult juhtus.<\/p>\n<p>Stardipauk, mis seadis ootused liiga k\u00f5rgele<\/p>\n<p>30. jaanuaril 2024 s\u00f5lmisid Eesti Haridust\u00f6\u00f6tajate Liit ja haridus- ja teadusminister kokkuleppe kollektiivse t\u00f6\u00f6t\u00fcli l\u00f5petamiseks. Valitsus lubas t\u00f5sta pedagoogide t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra 1820 euroni ja alustada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kollektiivlepingu s\u00f5lmimiseks hiljemalt 31.12.2024. Eesm\u00e4rk, et 2027. aastaks peab \u00f5petaja keskmine palk olema v\u00e4hemalt 120 protsenti riigi keskmisest.<\/p>\n<p>See oli poliitiline lubadus, millele katteallikat tegelikult ei olnud. Sellest hetkest oli selge, et keegi plaanis tulla kosja teise osapoole (st omavalitsuse ) rahakotiga. Kui riigieelarves lisaraha pole, siis t\u00e4hendab iga uus kohustus kas k\u00e4rpeid mujal v\u00f5i survet kohalikele eelarvetele. Just sellise taustaga kutsuti 2024. aasta veebruaris kokku laiap\u00f5hised haridusleppe l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised.<\/p>\n<p>Juba esimesel kohtumisel oli omavalitsuste esindajate k\u00fcsimus v\u00e4ga konkreetne: kes maksab kinni lubatud palgat\u00f5usu, kui riigil endal selleks vahendeid pole? See ei olnud tagantj\u00e4rele norimine, vaid protsessi alguses lauale pandud p\u00f5him\u00f5tteline mure.<\/p>\n<p>2024 kevad: t\u00f6\u00f6r\u00fchmad tegid sisulise t\u00f6\u00f6 ja osutasid probleemidele<\/p>\n<p>Haridusleppe raames t\u00f6\u00f6tasid kolm t\u00f6\u00f6r\u00fchma: t\u00f6\u00f6tingimuste ja koormuse, rahastusmudeli ja \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Just viimane pani kokku mahuka visioonidokumendi, milles kirjeldati neljaastmelist karj\u00e4\u00e4ris\u00fcsteemi, selle seost \u00f5petaja kutsega ja rahastamise p\u00f5him\u00f5tteid. Olulised on kaks n\u00fcanssi.<\/p>\n<p>Esiteks, karj\u00e4\u00e4rimudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchm ei joonistanud kitsalt v\u00e4lja praegust, tugevalt tsentraalset mudelit, vaid laiap\u00f5hise raamistikuna m\u00f5eldud karj\u00e4\u00e4rimudeli:<\/p>\n<ul>\n<li>fookuses on iga \u00f5petaja professionaalne areng, heaolu ja \u00f5ppijate \u00f5pitulemused;<\/li>\n<li>karj\u00e4\u00e4r peab olema seotud kutsestandardiga ja koolipidaja \u00f5igusega kujundada oma palgas\u00fcsteem;<\/li>\n<li>rahastamine peab k\u00e4ima nii, et riik paneb praegusele toetusele juurde lisaraha, mida kool saab kasutada kohaliku vajaduse j\u00e4rgi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Teisis\u00f5nu pidas karj\u00e4\u00e4rimudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchm vajalikuks siduda karj\u00e4\u00e4r kutsega ja j\u00e4tta otsustusruum koolijuhile ning omavalitsusele, mitte kirja panna kogu Eesti jaoks \u00fchtset tsentraalset palgamaatriksit.<\/p>\n<p>M\u00e4rgilisena andis ministeerium karj\u00e4\u00e4rimudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchmale korduvalt m\u00e4rku, et rahale m\u00f5elda pole tarvis. T\u00f6\u00f6r\u00fchm rahastusplaanide ja -v\u00f5imaluste infot mitmeid kordi k\u00fcsis, sest lisaks unistamisele oli soov luua parimal viisil realistlik mudel vastavalt v\u00f5imalustele. See oleks aidanud ka seada mudeli koostamisel prioriteete, et millist osa visioonist on olulisim just n\u00fc\u00fcd ellu viia. Rahade kohta infot t\u00f6\u00f6r\u00fchm kuni l\u00f5puni ei saanud.<\/p>\n<p>Teiseks t\u00f5steti juba karj\u00e4\u00e4rimudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchma dokumendis esile reaalse probleemi tuum: \u00f5petajaskond vananeb, kvalifikatsiooniga \u00f5petajaid napib, kvalifikatsioonita \u00f5petajate osakaal on suur ning ametist lahkub igal aastal ligi 12 protsenti \u00f5petajatest, rohkem kui enamikus OECD riikides.<\/p>\n<p>Probleem s\u00f5nastati, lahendusvariandid loodi ja riigile anti v\u00e4ga selge signaal, mille peale oleks tulnud j\u00e4rgmine aasta \u00fcles ehitada. Selle asemel valis ministeerium teise tee.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanuta ei saa j\u00e4tta ka asjaolu, et rahastusmudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00f5udis tulemuseni, mis ajas k\u00f5ik osapooled pahuraks. T\u00f6\u00f6r\u00fchma v\u00e4lja pakutud mudel oleks olnud kehtivaga v\u00f5rreldes selgem ja lihtsam ning v\u00f5ib-olla isegi \u00f5iglasem. Aga kuna osa omavalitsusi oleks rahaliselt v\u00f5itnud ja osa kaotanud ning enamus erakoole oleks pidanud hakkama omavalitsustega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidama, tekkis paratamatult vastasseis.<\/p>\n<p>Tavap\u00e4raselt on selliseid suuri rahastusreforme tehtud viisil, et kaotajatele raha v\u00e4henemine v\u00e4hemalt esimestel aastatel kompenseeritakse. Paraku oli juba esimesel haridusleppe kohtumisel selge ning \u00f6eldi ka v\u00e4lja, et riigil raha ei ole ja k\u00f5ik saab toimuda ainult olemasoleva \u00fcmberjagamise teel.<\/p>\n<p>2024 suvi\u2013s\u00fcgis: hariduslepe ei loo \u00f5igusselgust ja raha pole<\/p>\n<p>Kui 2024. aasta s\u00fcgisel haridusleppe tekst valmima hakkas, saatsid omavalitsused Eesti Linnade ja Valdade Liidu (linnad ja vallad) kaudu ministeeriumile mitu ringi kirjalikke m\u00e4rkusi. Linnade ja valdade kokkuv\u00f5ttes \u00f6eldakse otse, et:<\/p>\n<ul>\n<li>hariduslepe ei t\u00e4ida streigi l\u00f5petamise kokkulepet ja ei loo, vaid pigem v\u00e4hendab \u00f5igusselgust;<\/li>\n<li>&#8220;hea tahte leppega&#8221; ei saa asendada kollektiivlepingu l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi;<\/li>\n<li>\u00f5petajate t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude kasvuks on riigi eelarvestrateegias aastateks 2025\u20132027 ette n\u00e4htud null eurot ning 2028. aastaks lausa v\u00e4henemine ning seega puudub karj\u00e4\u00e4rimudeli rakendamiseks p\u00e4ris rahaline kate.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks juhiti t\u00e4helepanu, et leppe tekst on iseenda sees vastuoluline, kuna \u00fches punktis lubatakse j\u00e4\u00e4da kehtiva rahastusmudeli juurde, teises aga minnakse seda muutma, ilma et anal\u00fc\u00fcsitaks m\u00f5jusid omavalitsuste eelarvetele.<\/p>\n<p>K\u00f5ik see oli kirjalikult ja ametlikult laual juba enne, kui hariduslepe detsembris 2024 allkirjastati. Osa osapooli, sh enamik omavalitsusi, j\u00e4tsidki seet\u00f5ttu leppe allkirjastamata.<\/p>\n<p>2025 algus: koosk\u00f5lastuskiri, milles \u00f6eldakse v\u00e4ga selgelt &#8220;ei&#8221;<\/p>\n<p>2025. aasta jaanuaris saadeti omavalitsustele koosk\u00f5lastamiseks p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseaduse muutmise eeln\u00f5u, mis t\u00f5i haridusleppest tuleneva karj\u00e4\u00e4ri- ja palgamudeli seadusesse. Linnade ja valdade koosk\u00f5lastuskiri \u00fctleb \u00fchem\u00f5tteliselt, et eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 5 ja 6 (\u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudel) ei ole koosk\u00f5lastatavad. P\u00f5hjused:<\/p>\n<ul>\n<li>kavandatav lahendus on vastuolus haridusvaldkonna arengukava 2021\u20132035 eesm\u00e4rgiga, mis n\u00e4eb ette kutsestandarditel p\u00f5hinevaid asutusesiseseid v\u00f5i pidaja tasandi karj\u00e4\u00e4rimudeleid, mitte tsentraalset \u00fcleriigilist skeemi;<\/li>\n<li>pakutud s\u00fcsteem saadab \u00f5petajaks \u00f5ppivatele ja karj\u00e4\u00e4rip\u00f6\u00f6rajatele s\u00f5numi, et neile v\u00f5ib maksta vaid \u00fcldist miinimumpalka (2025. aastal 886 eurot), mis on j\u00e4relkasvu m\u00f5ttes hukatuslik.<\/li>\n<\/ul>\n<p>See ei ole tagantj\u00e4rgi kurjustamine. See on ametlik koosk\u00f5lastamata j\u00e4tmine, mille kuup\u00e4ev on aasta enne riigikogu l\u00f5pph\u00e4\u00e4letust.<\/p>\n<p>2025 suvi\u2013s\u00fcgis: korduvad m\u00e4rgukirjad riigikogule<\/p>\n<p>Kui eeln\u00f5u j\u00f5udis riigikokku, kordasid omavalitsused oma p\u00f5his\u00f5numeid juba kultuurikomisjonile suunatud arvamustes. Augusti ja oktoobri seisukohtades on must valgel kirjas:<\/p>\n<ul>\n<li>linnad ja vallad ei toeta kavandatud \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4riastmete s\u00fcsteemi, sest see loob topelts\u00fcsteemi, kutse k\u00f5rvale eraldi karj\u00e4\u00e4rimudeli, erinevate hindamiskriteeriumide ja menetlustega;<\/li>\n<li>see suurendab halduskoormust, tekitab segadust ja ei anna \u00f5petaja professionaalse arengu m\u00f5ttes sisulist lisandv\u00e4\u00e4rtust (m\u00f5lemas s\u00fcsteemis hinnatakse samu p\u00e4devusi);<\/li>\n<li>p\u00f5hik\u00fcsimus &#8220;kuidas see lahendab \u00f5petajate j\u00e4relkasvu kriisi?&#8221; on vastuseta;<\/li>\n<li>karj\u00e4\u00e4rimudel jagab kohustuslikus korras \u00fcmber olemasolevat palgafondi ja v\u00e4hendab koolijuhi autonoomiat palgas\u00fcsteemi kujundamisel;<\/li>\n<li>v\u00e4ide, et &#8220;haridusleppes on kokku lepitud \u00fcldhariduse \u00f5petaja karj\u00e4\u00e4rimudel&#8221;, ei ole t\u00f5ene, leppele kirjutas alla vaid \u00fcheksa omavalitsust, kus \u00f5ppis k\u00f5igest 3,4 protsenti Eesti \u00f5pilastest.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Siin on \u00fcks v\u00e4ga oluline detail. Riigikogu liikmetele \u00f6eldi otse, et tugineda &#8220;haridusleppele kui suurele konsensusele&#8221; on vale. Enamik omavalitsusi ei ole sellise lahendusega n\u00f5us.<\/p>\n<p>Lisaks linnade ja valdade s\u00f5nastasid sarnaseid murekohti, seejuures samuti korduvalt, oma kirjades erinevad koosk\u00f5lastajad ja sotsiaalpartnerid.<\/p>\n<p>\u00dchisp\u00f6\u00f6rdumised novembris<\/p>\n<p>Novembri l\u00f5pus l\u00e4ks riigikogu liikmete poole teele kolm p\u00f6\u00f6rdumist. Esiteks tegi 16 hariduse ja kogukondadega seotud organisatsiooni<a href=\"https:\/\/alustavatopetajattoetavkool.blogspot.com\/2025\/11\/haridusorgansatsioonide-poordumine.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> p\u00f6\u00f6rdumise<\/a>, millega on n\u00fc\u00fcdseks liitunud organisatsioonide arv kasvanud 22-ni Eesti \u00d5petajate Liidust, MT\u00dc-st Alustavat \u00d5petajat Toetav Kool, SA-st Noored Kooli kuni Heateo Sihtasutuse, \u00f5pilasesinduste ja lastevanemate liiduni. P\u00f6\u00f6rdumises \u00f6eldakse muuhulgas, et:<\/p>\n<ul>\n<li>kavandatav muudatus j\u00e4taks \u00fcle 4200 kvalifikatsioonita \u00f5petaja ilma \u00f5petaja miinimumpalga garantiita (2025. aastal 1820 eurot), viies nende t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra riikliku miinimumpalga tasemele (2025. aastal 886 eurot);<\/li>\n<li>selle otsusega on suur risk s\u00fcvendada regionaalset ebav\u00f5rdsust, surudes n\u00f5rgema sotsiaalmajandusliku v\u00f5imekusega piirkondi odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u peale;<\/li>\n<li>v\u00e4lja pakutud karj\u00e4\u00e4rimudel ei lisa uut v\u00e4\u00e4rtust, mida olemasolev \u00f5petaja kutses\u00fcsteem ja koolide palgakorraldus ei v\u00f5imaldaks; tekitab aga juurde dubleeriva paralleelstruktuuri ja kasvatab b\u00fcrokraatiat;<\/li>\n<li>2024. aastal ministeeriumi kutsel kokku tulnud t\u00f6\u00f6r\u00fchma terviklikku sisendit karj\u00e4\u00e4ri k\u00e4sitluse kohta ei ole ministeerium arvesse v\u00f5tnud, riigikogu ette j\u00f5udnud karj\u00e4\u00e4rimudel ei h\u00f5lma n\u00fc\u00fcdisaegset arusaama \u00f5petajat\u00f6\u00f6 ja t\u00f6\u00f6turu v\u00f5imalustest ja vajadustest ning ei arvesta Eesti eriilmelise \u00f5petajaskonnaga.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Osapooled \u00fctlevad v\u00e4ga konkreetselt, et t\u00f6\u00f6r\u00fchmade t\u00f6\u00f6 j\u00e4eti suuresti kalevi alla ja seaduseeln\u00f5u ei lahenda neid probleeme, mille lahendamiseks protsess kunagi algatati.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmisena esitas oma p\u00f6\u00f6rdumise \u00f5petajate \u00fchenduste koost\u00f6\u00f6koda. P\u00f6\u00f6rdumises r\u00f5hutati kahte suurt teemat:<\/p>\n<ol>\n<li>\u00d5petajate t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r peab kehtima k\u00f5igile, kes t\u00f6\u00f6tavad \u00f5petajana. See on \u00f5petajaameti maine ja j\u00e4relkasvu seisukohalt elementaarne eeldus. T\u00f6\u00f6tasu diferentseerimine peab k\u00e4ima kvalifikatsiooni, t\u00f6\u00f6\u00fclesannete ja kutsetaseme j\u00e4rgi, aga miinimumist allapoole ei minda.<\/li>\n<li>Kvalifikatsioonita \u00f5petajate teema vajab s\u00fcsteemset lahendust. Vaja on paindlikke ja kvaliteetseid \u00f5piteid, mis v\u00f5imaldaksid neil t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt p\u00e4devusi ja kvalifikatsiooni omandada. See ei ole &#8220;kosmeetiline parandus&#8221;, vaid elluj\u00e4\u00e4misk\u00fcsimus s\u00fcsteemile, kus ligi veerand \u00f5petajaid ei vasta kvalifikatsioonin\u00f5uetele.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Ka siin on s\u00f5num \u00fcheselt selge: karj\u00e4\u00e4rimudeli ja miinimumpalga \u00fcmbertegemine ei tohi k\u00e4ia \u00f5petajate j\u00e4relkasvu ja regionaalse \u00f5iglustunde arvelt.<\/p>\n<p>Kolmanda p\u00f6\u00f6rdumisega tuli v\u00e4lja Eesti Linnade ja Valdade Liit, mis t\u00f5statas oma<a href=\"https:\/\/www.elvl.ee\/uudised\/omavalitsusliit-vastu-opetajate-tsentraalsele-karjaarimudelile\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> 28. novembri p\u00f6\u00f6rdumises<\/a> j\u00e4rgmised probleemid:<\/p>\n<ul>\n<li>tsentraalne karj\u00e4\u00e4rimudel ahendab kohalike otsustajate tegutsemisruumi;<\/li>\n<li>lubatud b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise asemel b\u00fcrokraatia hoopis kasvab.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Lisaks p\u00f6\u00f6rdumistele algatati<a href=\"https:\/\/rahvaalgatus.ee\/initiatives\/1637-rahvaalgatus-eesti-opetajaskonna-jatkusuutlikkuse-toetamiseks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> rahvaalgatus<\/a>, mis on kogunud ligi 1500 allkirja.<\/p>\n<p>Kompromiss, mida pole<\/p>\n<p>3. detsembril kutsus riigikogu kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna kokku kohtumise, millel osalesid Eesti Haridust\u00f6\u00f6tajate Liidu (EHL), Eesti \u00d5petajate Liidu, Eesti \u00d5petajate \u00dchenduste Koost\u00f6\u00f6koja, koolijuhtide, Eesti Linnade ja Valdade Liit, \u00fclikoolide ja haridusorganisatsioonide p\u00f6\u00f6rdumise esindajana MT\u00dc Alustavat \u00d5petajat Toetava Kooli tegevjuht.<\/p>\n<p>\u00dchisosana kaardistati \u00e4ra n\u00f5usolek selles, et \u00f5petajate palga alamm\u00e4\u00e4r kehtiks lisaks kvalifikatsiooniga \u00f5petajatele ka neile \u00f5petajatele, kes \u00f5pivad \u00f5petajakoolituses v\u00f5i hariduse \u00f5ppevaldkonna \u00f5ppekavadel v\u00f5i kellel on juba olemas magistrikraad. Kohtumist ei protokollitud, kommunikatsioonis\u00f5numeid kokku ei lepitud.<\/p>\n<p>P\u00e4ev hiljem teatas EHL avalikult, nagu oleks j\u00f5utud \u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeli kompromissini. MT\u00dc Alustavat \u00d5petajat Toetav Kool pidi tegema pressiteate, milles \u00f6eldi otse, et mingit kompromissi ei ole, \u00fchist ettepanekut ei s\u00f5nastatud ja tuhandetelt \u00f5petajatelt tahetakse endiselt miinimumpalga garantii \u00e4ra v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Linnade ja valdade vaates oli j\u00e4tkuvalt kriitilise teemana \u00fcleval, et:<\/p>\n<ul>\n<li>tsentraalne karj\u00e4\u00e4rimudel ahendab koolijuhtide ja omavalitsuste tegutsemisruumi;<\/li>\n<li>lubatud b\u00fcrokraatia v\u00e4hendamise asemel kasvab see m\u00e4rgatavalt;<\/li>\n<li>puudub m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcs nii rahastamisele kui \u00f5petajate j\u00e4relkasvule.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Need ei ole &#8220;hilised h\u00e4daldamised&#8221;. Need on reas, detailsete viidetega probleemikirjeldused, mis on olnud k\u00f5neks enne igat olulist poliitilist sammu.<\/p>\n<p>Miks siis j\u00e4\u00e4b mulje, et vastuseis tekkis &#8220;alles n\u00fc\u00fcd&#8221;?<\/p>\n<p>On mitu p\u00f5hjust, miks avalikkuseni j\u00f5uab mulje, nagu oleksid osapooled kaks aastat mugavalt vaikinud ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku &#8220;\u00e4rkavad&#8221;.<\/p>\n<p>1. Protsessi disain oli selline, et vaidlused j\u00e4id kabinetivaikusesse.<\/p>\n<p>Haridusleppe algus oli konarlik. Materjalid saabusid viimasel hetkel, mis ei v\u00f5imaldanud liikmetega arutelu pidada. T\u00f6\u00f6r\u00fchmad tegid oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra, aga poliitilised otsused kujunesid pigem EHL-i ja ministeeriumi vaheliste kokkulepete kui k\u00f5igi partnerite v\u00f5rdses dialoogis. Kui otsused s\u00fcnnivad v\u00e4ikese ringi sees, siis n\u00e4evadki laiemad osapooled neid alles siis, kui eeln\u00f5u riigikokku j\u00f5uab.<\/p>\n<p>2. Avalikkusele n\u00e4idati valikulist pilti.<\/p>\n<p>Ministeeriumi ja EHL-i kommunikatsioon keskendus sellele, et &#8220;hariduslepe on laiap\u00f5hise kokkuleppe tulemus&#8221; ja &#8220;\u00f5petajate karj\u00e4\u00e4rimudeliga on kokku lepitud&#8221;. Tagaplaanile j\u00e4i reaalsus, et omavalitsustest kirjutas alla 11,4 protsenti ja nende koolides \u00f5pib 3,4 protsenti kogu \u00f5pilastest.<\/p>\n<p>Sama muster kordus ka riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Liina Kersnaga 3. detsembril toimunud kohtumise j\u00e4rel, kus \u00fcks osapool kuulutas v\u00e4lja kompromisslahenduse, mida tegelikult polnud.<\/p>\n<p>3. Osa kriitikast \u00f6eldi alguses liiga viisakalt.<\/p>\n<p>Eksperdid ja organisatsioonid p\u00fc\u00fcdsid pikka aega r\u00e4\u00e4kida koost\u00f6\u00f6keeles: &#8220;see lahendus ei loo lisandv\u00e4\u00e4rtust&#8221;, &#8220;vajame t\u00e4iendavat m\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsi&#8221;, &#8220;oleme valmis aruteludeks&#8221;. Alles siis, kui oli selge, et neid m\u00e4rkusi ei v\u00f5eta arvesse ning eeln\u00f5u ongi p\u00e4riselt j\u00f5udmas riigikogus teise lugemiseni, valiti veel ainsana tundunud variantide seas minek avalike p\u00f6\u00f6rdumiste ja teravama tooni peale.<\/p>\n<p>See, et poliitikud &#8220;avastasid&#8221; terava vastuseisu alles riigikogus teiseks lugemiseks valmistudes, ei t\u00e4henda, et muresid varem ei olnud. See t\u00e4hendab, et vahepealse aasta veetis seadusandja lootuses, et ehk eriarvamused ja k\u00fcsimused siiski kaovad ning partnerid v\u00e4sivad.<\/p>\n<p>Mida sellest loost \u00f5ppida?<\/p>\n<p>Kui kedagi huvitaks p\u00e4riselt, miks hariduslepe ja karj\u00e4\u00e4rimudel on nii suure t\u00fcli p\u00f5hjustanud, siis on \u00f5ppetunnid v\u00e4ga konkreetsed.<\/p>\n<ol>\n<li>Kollektiivsest t\u00f6\u00f6t\u00fclileppest ei saa teha seadust. Streigi l\u00f5petamise kokkulepe s\u00e4testas eesm\u00e4rgi \u2013 palka 120 protsenti keskmisest \u2013, aga ei andnud valitsusele mandaati kehtestada tsentraalne karj\u00e4\u00e4rimudel, mis muudab kogu senise palga- ja kutsekorrastuse. Seadusi teeb seadusandja.<\/li>\n<li>T\u00f6\u00f6r\u00fchmade ja sotsiaalpartnerite sisendit ei tohi v\u00f5tta &#8220;suvalise taustamaterjalina&#8221;. Karj\u00e4\u00e4rimudeli t\u00f6\u00f6r\u00fchm pakkus v\u00e4lja lahenduse, mis n\u00e4gi ette \u00f5petaja elukutse avarama k\u00e4sitluse, sidus karj\u00e4\u00e4ri kutsega, toetas \u00f5petaja professionaalset arengut ja j\u00e4ttis otsustusruumi koolijuhile. Selle asemel loodi kitsamas ringis paralleelne &#8220;palgaredel&#8221;, mille kohta enam tagasisidet kuulda ei v\u00f5etud ning mille elluviimise m\u00f5ju- ja rahalist anal\u00fc\u00fcsi pole osapooled siiamaani n\u00e4inud.<\/li>\n<li>\u00d5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hine kokkulepe, mitte tehniline nupp. Kui v\u00f5tta tuhandetelt \u00f5petajatelt \u00e4ra \u00fchiskondlikku kokkulepet kehastanud \u00f5petaja t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra garantii, siis pole see ainult rahanumber. See on signaal, et &#8220;sinu t\u00f6\u00f6 ei ole meie silmis p\u00e4ris \u00f5petajat\u00f6\u00f6&#8221;, ja mitte iga \u00f5petaja, kes lapsi koolis \u00f5petab, ei ole \u00f5petaja. Just seda on organisatsioonid p\u00fc\u00fcdnud mitu kuud selgitada.<br \/>Vastavalt \u00f5igusloome heale tavale ei p\u00e4de grammiv\u00f5rdki usk, et &#8220;madalamat palka ju keegi ju niikuinii kasutama ei hakka&#8221;. Liiatigi, kui me p\u00e4riselt arvaks, et kvalifikatsioonita \u00f5petajatele t\u00f5epoolest madalamat palka ei makstaks, siis ei oleks meil vaja p\u00fchendada hetkegi aega eeln\u00f5u ettevalmistamisele, mis seda v\u00f5imaldab.<\/li>\n<li>Koolijuhi ja omavalitsuse autonoomia ei ole kosmeetiline detail. Eesti hariduse \u00fcks suuri tugevusi on olnud, et koolijuhid saavad kujundada meeskonna ja palgas\u00fcsteemi vastavalt oma kooli vajadustele. Tsentraalne karj\u00e4\u00e4rimudel koos palgaastmete ja k\u00f5igile \u00fchesuguste reeglitega l\u00f5ikab selle otsustusruumi \u00e4ra ja paneb vastutaja rolli ikkagi omavalitsuse.<br \/>Sisuliselt peaksime s\u00fcsteemselt tegelema hoopis k\u00fcsimustega, miks on koolijuhid olukorras, kus nad v\u00e4rbavad kvalifikatsioonita \u00f5petajaid (neid on kokku juba neljandik Eesti \u00f5petajaskonnast) ja miks nad ei j\u00f5ua kvalifikatsioonini ning miks ei ole koolides piisavalt diferentseeritud \u00f5petajate palkasid.<\/li>\n<li>M\u00f5jude anal\u00fc\u00fcs ei ole t\u00fc\u00fctu b\u00fcrokraatia, vaid elementaarne h\u00fcgieen. Kuni ei ole ausat \u00fclevaadet, mida kavandatav mudel maksab, kas meil on see raha olemas, kuidas see m\u00f5jutab erinevaid piirkondi ja koole, milline on mudeli m\u00f5ju erinevates elu- ja t\u00f6\u00f6kaare etappides olevatele nii kvalifikatsiooniga kui ka kvalifikatsioonita \u00f5petajatele ja \u00f5petajate j\u00e4relkasvule, seni ei saa r\u00e4\u00e4kida vastutustundlikust poliitikast. Enamik osapooli on seda korrutanud algusest peale.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Niisiis, kui keegi \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et &#8220;miks te alles n\u00fc\u00fcd r\u00e4\u00e4gite&#8221;, siis on aus vastata, et me r\u00e4\u00e4kisime kogu aeg. Te lihtsalt ei kuulanud v\u00f5i ei tahtnud kuulata.<\/p>\n<p>Kahe aasta jooksul on kirjutatud visioone, tehtud ettepanekuid, koosk\u00f5lastuskirju ja p\u00f6\u00f6rdumisi. On hoiatatud \u00f5petajate j\u00e4relkasvu ja j\u00e4tkusuutlikkuse kriisi, b\u00fcrokraatia kasvu, autonoomia v\u00e4henemise ja regionaalse ebav\u00f5rdsuse s\u00fcvenemise eest. K\u00f5ik need dokumendid on ka avalikud riigikogu<a href=\"https:\/\/www.riigikogu.ee\/tegevus\/eelnoud\/eelnou\/c5d74aaa-ed28-47b2-8773-51910f607b67\/pohikooli--ja-gumnaasiumiseaduse-ning-kutseoppeasutuse-seaduse-muutmise-seadus-direktorite-atesteerimine-ja-opetajate-karjaarimudel-653-se-i-teise-lugemise-ettevalmistamine\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> menetlusk\u00e4igu kulgu kirjeldaval lehel<\/a>.<\/p>\n<p>Edasi on kaks varianti. Kas j\u00e4tkame s\u00fc\u00fcdlaste otsimist stiilis &#8220;miks sa varem ei \u00f6elnud&#8221; v\u00f5i t\u00f5mbame pidurit, tunnistame, et m\u00e4rguanded olid olemas, ja v\u00f5tame l\u00f5puks p\u00e4riselt k\u00e4sile nii t\u00f6\u00f6r\u00fchmade sisendi kui ka omavalitsuste ja haridusorganisatsioonide mured. Teine tee on k\u00fcll ebamugavam, aga hariduss\u00fcsteemi, \u00f5petajate ja meie laste p\u00e4rast on see ainus m\u00f5istlik valik.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimastel n\u00e4dalatel on k\u00f5lanud k\u00fcsimus, et kui teil oli muresid, miks te siis varem ei r\u00e4\u00e4kinud. Aus vastus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59399,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,30081,35,12725,34,36,31,32,406,2507,21,4080,30079,28,29,19,408,27790,4865,25,640,30080,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59398","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-haridustootajate-liit","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-linnade-ja-valdade-liit","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-haridus","20":"tag-haridusministeerium","21":"tag-headlines","22":"tag-kohalikud-omavalitsused","23":"tag-kultuurikomisjon","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-news","27":"tag-opetajad","28":"tag-opetajate-karjaarimudel","29":"tag-opetajate-palk","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-riigikogu","32":"tag-robert-lippin","33":"tag-top-stories","34":"tag-topstories","35":"tag-uldised-uudised","36":"tag-uudised","37":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59398","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59398"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59398\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59399"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59398"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59398"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59398"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}