Selle n\u00e4dala Ameerika delegatsiooni k\u00e4igul Moskvas ei n\u00e4i olevat erilisi tulemusi. Venemaa president teatas selle peale hoopis, et kui ukrainlased ei lahku Donbassist, siis on ta valmis selle j\u00f5uga vallutama, ja kui Euroopa tahab s\u00f5dida, on ta ka selleks kohe valmis. Ta hoopis suurendas panuseid. Kui kuulata s\u00f5numeid, mis tulevad Ameerikast Ukraina l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste kohta, siis \u00f6eldakse ka seal, et edasiliikumiseks on vaja Venemaa valmisolekut. Mis seisus me t\u00e4na oleme?<\/p>\n
Me olemegi t\u00e4pselt sellises seisus: me ei ole n\u00e4inud \u00fchtegi m\u00e4rki sellest, et Putin oleks oma eesm\u00e4rke muutnud. Pigem vastupidi, me n\u00e4eme m\u00e4rke, mis kinnitavad, et ta p\u00fcsib omal kursil. Selle kursi sihiks on mitte lihtsalt t\u00fckk Ukrainast, vaid kogu Ukraina ja tegelikult ka Euroopa julgeoleku pea peale p\u00f6\u00f6ramine.<\/p>\n
Venelased \u00fctlevad neid punkte teinekord v\u00e4lja teiste s\u00f5nadega. M\u00f5nikord looritatakse seda juttu mingisuguse konflikti juurp\u00f5hjuste jutuga, m\u00f5nikord r\u00e4\u00e4gitakse strateegilisest stabiilsusest, mida on tarvis saavutada, aga tegelikult r\u00e4\u00e4gitakse kogu aeg \u00fchest ja samast. Selle s\u00f5ja juurp\u00f5hjus on Putini suutmatus leppida N\u00f5ukogude Liidu lagunemisega ja tema soov naasta impeeriumi aega, kus Venemaa domineerib Kesk- ja Ida-Euroopa \u00fcle. Niikaua, kuni see eesm\u00e4rk pole muutunud, ei n\u00e4e ma mingit perspektiivi kompromissi otsingutel.<\/p>\n
On v\u00f5imalik loomulikult alla vanduda ja Euroopa ajaloos on korduvalt n\u00e4iteid, kus – n\u00e4iteks Sudeedimaa loovutamise p\u00e4he – n\u00e4ikse ostetavat endale stabiilsust. Need l\u00f5ppeksid t\u00e4nap\u00e4eval samamoodi, nagu nad l\u00f5ppesid 20. sajandil ehk katastroofiga. Me loomulikult midagi niisugust ei toeta.<\/p>\n
Nii et v\u00f5ib-olla me peaksime natuke r\u00f5\u00f5msad olema, et rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised esialgu pole kuhugi j\u00f5udnud ja midagi pole v\u00e4hemalt veel \u00e4ra antud.<\/p>\n
\u00dcks Venemaa propaganda v\u00f5tteid on r\u00f6\u00f6vida meilt meie s\u00f5nad. N\u00f5ukogude Liidu ajal nimetasid nad endid ja oma satelliitriike rahvademokraatiateks, millel ei olnud midagi pistmist ei rahvaga ega demokraatiaga. Nii etendavad venelased t\u00e4na mingisuguseid rahup\u00fc\u00fcdluseid.<\/p>\n
Nende propagandistid v\u00e4idavad, et Euroopas on mingisugune s\u00f5japartei, mis kultiveerib seda, aga no kuulge, miski ei saaks olla t\u00f5est kaugem. Astume kaks sammu eemale ja vaatame perspektiivi. Selles situatsioonis, kus me t\u00e4na oleme, on \u00fcks agressor, \u00fcks ohver ja siis need, kes \u00fcritavad ohvrit aidata, et agressioonile l\u00f5ppu teha.<\/p>\n
Rahup\u00fc\u00fcdlused k\u00e4ivad t\u00e4na sanktsioonide kehtestamise, Venemaa k\u00fclmutatud riigivarade konfiskeerimise, Ukrainale t\u00e4iendava toetuse andmise ning Euroopa Liidu ja NATO avatud uste poliitika toetamise kaudu, mitte nende propagandas\u00f5numite levitamise kaudu. Rahu tahavad ukrainlased ja ainus, mis selleks rahuks tarvis on, on see, et agressor l\u00f5petaks agressiooni.<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal j\u00f5udsid Der Spiegeli vahendusel avalikkuse ette katkendid telefonik\u00f5nest, mida Euroopa riigijuhid pidasid Ukraina presidendi Volod\u00f5m\u00f5r Zelenskiga. Seal hoiatas Prantsusmaa president selle eest, et Ameerika v\u00f5ib reeta, Friedrich Merz hoiatas m\u00e4ngude eest ja Alexander Stubb \u00fctles, et me ei tohi Ukrainat nende tegelastega \u00fcksi j\u00e4tta. Kui suur on praegu hirm Euroopas, et ameeriklased l\u00e4hevad mingile kokkuleppele, mis meie huve \u00fcldse ei arvesta?<\/p>\n
Ma arvan, et hirm ei ole \u00f5ige s\u00f5na selle kirjeldamiseks. On fokusseeritud tegutsemine, mille edukuse m\u00f5\u00f5dupuu on l\u00f5puks mitte s\u00f5nad, mida me kuuldavale toome, vaid see, kas me suudame nendele s\u00f5nadele ka vastavad sammud j\u00e4rgi panna. K\u00f5ige t\u00e4htsam on loomulikult k\u00fcsimus Venemaa k\u00fclmutatud varadest, mis praegu on Euroopa riikide laual.<\/p>\n
Sama t\u00e4htis on k\u00fcsimus s\u00f5jalise abi j\u00e4tkumisest Ukrainale, mille kohta tuleb Euroopa riikidest praktiliselt juba iga n\u00e4dal uudiseid, kus j\u00e4rjekordne riik on teatanud oma j\u00e4rjekordsest abipaketist. See, mida me praegu n\u00e4eme toimumas, on Euroopa arusaamine \u00fclesandest, mis Euroopa ees on tegelikult olnud juba m\u00f5nda aega. See on \u00fclesanne hoolitseda oma julgeoleku eest ise, eelk\u00f5ige omal kahel jalal seistes, oma ressursside ja v\u00f5imetega.<\/p>\n
Seda tehakse lootuses, et siis toetavad meid ka ameeriklased, sest meie eest ameeriklased seda enam \u00e4ra ei tee. Seda on nad \u00f6elnud korduvalt ja seda on kinnitanud meile n\u00fc\u00fcd ka nende teod. K\u00fcsimus on, kas Euroopa suudab ennast kokku v\u00f5tta. Uudised, mis Euroopa liidrite k\u00f5nelustest on avalikkuse ette tulnud, kinnitavad, et samamoodi saadakse asjadest aru ka Euroopa suuremates pealinnades.<\/p>\n
Soome president Alexander Stubb on \u00f6elnud, et oleme teel maailma poole, kus kehtib p\u00f5him\u00f5te: kellel j\u00f5ud, sellel \u00f5igus. Millise rahuga me peaksime siis oma m\u00f5tted valmis panema, nagu Alexander Stubb soomlastele \u00fctles?<\/p>\n
K\u00f5igepealt, mis puudutab kompromissi: kujutage ette olukorda, kus m\u00f5rtsukas ja tema ohver s\u00f5lmivad kompromissi. See on loomulikult erakordselt keeruline, sest kompromissiks on vaja, et m\u00f5rtsukas loobuks oma eesm\u00e4rkidest, ja nagu me ennist r\u00e4\u00e4kisime, siis me ei n\u00e4e \u00fchtegi m\u00e4rki, et Putin seda teinud oleks. Seet\u00f5ttu l\u00e4hebki teekond \u00f5iglase ja p\u00fcsiva rahuni l\u00e4bi Venemaale sellise surve avaldamise, et ta m\u00f5istaks, et aeg ei ole enam tema poolel.<\/p>\n
Teiseks, tuua eeskujuks finlandiseerumise aegset Soomet kui mudelit, mida realiseerida, on minu arvates v\u00e4\u00e4r. Loomulikult on Ukraina olukord keeruline, aga ei tasu unustada, et keeruline on ka Putini olukord. Tal ei ole mingisugust perspektiivi, kuidas tema strateegia v\u00f5iks tegelikult edukaks osutuda. On vaid pime lootus, et L\u00e4\u00e4s v\u00e4sib esimesena, ja usk, et seej\u00e4rel tuleb uus reset ning on v\u00f5imalik minna tagasi sinna, kus oldi enne 24. veebruari 2022 \u2013 selle erinevusega, et Ukraina on siis juba Vene impeeriumi k\u00f5hus.<\/p>\n
Me peame p\u00fcsima kursil, me ei tohi ennast iseenda silmis pisendada. Ainu\u00fcksi P\u00f5hjala-Balti riigid kamba peale kokku on umbes sama suured kui Poola; kui v\u00f5tta juurde Poola ja Saksamaa, on meid 160 miljonit. Milleks kogu aeg iseennast pisemaks m\u00f5elda, kui see asi tegelikult v\u00e4\u00e4rt on? Mina arvan, et tuleb seista nende p\u00f5him\u00f5tete taga, mis on v\u00f5imaldanud Euroopas seda olukorda, mis on taganud ka Eesti julgeolekut, ja see on territoriaalse terviklikkuse ja suver\u00e4\u00e4nsuse printsiipide kehtimine.<\/p>\n
Mida seesama lekkinud telefonik\u00f5ne, millest me siin enne r\u00e4\u00e4kisime, n\u00e4itab USA ja Euroopa liitlaste omavaheliste suhete ning selle usalduse v\u00f5i usaldamatuse kohta, mis on s\u00fcvenemas?<\/p>\n
Eks ta n\u00e4itab seda, et k\u00f5ik arutavad kujunenud olukorda ja p\u00fc\u00fcavad selles olukorras arendada sellist poliitikat, mis oleks nende julgeolekule k\u00f5ige kasulikum. Ma arvan, et on aeg v\u00f5tta t\u00f5siselt k\u00f5iki neid Euroopa riike, sealhulgas Eestit, kes on \u00f6elnud, et selle s\u00f5ja l\u00f5pptulemus on meie jaoks eksistentsiaalse t\u00e4hendusega. Kui kuulata seda, mida Euroopa riigid on r\u00e4\u00e4kinud, ja k\u00f5rvutada seda nende killukestega, mis on avalikkuse ette ilmunud, siis mingisugust ebak\u00f5la me tegelikult ei n\u00e4e.<\/p>\n
K\u00fcsimus on selles, kas Ameerika \u00dchendriigid toetavad meid selles p\u00fc\u00fcdluses \u00f6elda ei impeeriumi taastulemisele Kesk- ja Ida-Euroopasse v\u00f5i j\u00e4\u00e4vad nad selles suhtes neutraalsemaks. S\u00f5num, mida on andnud ka k\u00f5ik varasemad Ameerika presidendid \u2013 et Euroopa peab hakkama oma asjade eest ise seisma \u2013 on kohale j\u00f5udnud. N\u00fc\u00fcd on k\u00fcsimus, kas me suudame ka piisava kiirusega oma tegeliku poliitika nende s\u00f5nade j\u00e4rgi seada. Ei maksa \u00fcllatuda, et Euroopa kavatseb oma eksistentsiaalsete huvide eest seista ja koordineerib neid seisukohti ka ukrainlastega.<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal sai avalikuks ka USA riikliku julgeoleku strateegiadokument, kus Euroopat ei n\u00e4hta \u00fcldsegi ilmtingimata liitlasena \u2013 \u00f6eldakse, et v\u00f5ib-olla 20 aasta p\u00e4rast ei suuda Euroopa enam \u00fcldse meie liitlane olla. Heidetakse ette probleeme demokraatiaga, s\u00f5navabadusega ja migratsioonipoliitikaga ning leitakse, et Euroopas peaksid v\u00f5imul olema Donald Trumpile ideoloogiliselt sobivamad parteid. Venemaad nimetatakse seal aga strateegiliseks partneriks. Millised need liitlassuhted selle dokumendi valguses on?<\/p>\n
Oma dokumenti on muidugi k\u00f5ige \u00f5igemad kommenteerima ameeriklased ise, mina ei taha nende eest seda seletust\u00f6\u00f6d teha. Me teeme sellest muidugi omad j\u00e4reldused, nagu teevad k\u00f5ik maailma riigid. Mingisugust vapustust v\u00f5i \u00fcllatust me ei koge. See kinnitab sedasama, mida ma just \u00e4sja \u00fctlesin: parim julgeolekupoliitika on Euroopale t\u00e4na enese eest seismine, oma enesekindluse kasvatamine, tegutsemissuutlikkuse demonstreerimine ja selleks ka selgete sammude astumine.<\/p>\n
N\u00e4iteks sellesama Venemaa k\u00fclmutatud riigivarade k\u00fcsimuses, mis on just neil n\u00e4dalail Br\u00fcsselis arutelul. Ainult nii suudame me panna teised endaga arvestama \u2013 nii liitlased kui konkurendid \u2013, sest on k\u00e4tte j\u00f5udnud aeg, kus ei maksa mitte lihtsalt ilus ideoloogiline k\u00f5ne, vaid ka selge tegu.<\/p>\n
Olete te kindel, et Euroopa j\u00f5uab nende k\u00fclmutatud varadega n\u00fc\u00fcd asjani? Saksamaa liidukantsler on ise oma j\u00f5u sinna taha pannud ja k\u00e4is reedel Belgias kohtumas. Kas see \u00f5nnestub?<\/p>\n
Eesti on sellest r\u00e4\u00e4kinud n\u00fc\u00fcd juba peaaegu neli aastat. Me ei ole kunagi olnud sellele nii l\u00e4hedal kui praegu. Tehtud see enne ei ole, kui otsused on p\u00e4riselt langetatud. Ma olen optimist, aga samas realist, ja realist minus \u00fctleb, et selle tulemuse saavutamiseks tuleb detsembrikuu \u00fclemkoguni j\u00e4\u00e4nud p\u00e4evade jooksul veel k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teha. Meie igal juhul kavatseme seda teha ega j\u00e4ta enne, kui see asi tehtud on.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selle n\u00e4dala Ameerika delegatsiooni k\u00e4igul Moskvas ei n\u00e4i olevat erilisi tulemusi. Venemaa president teatas selle peale hoopis, et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59415,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,25081,31,32,21,3612,28,29,95,19,25,23,24,22,20,2486,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-59414","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-euroopa-julgeolek","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jonatan-vseviov","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-valisministeerium","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115682932448528032","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59414"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59414\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59415"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59414"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59414"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}