Tartu \u00dclikooli kriisisotsioloogia nooremteadur Kristi Nero kaitses hiljuti doktorit\u00f6\u00f6d, milles vaatas, kuidas \u00fchiskondlikult t\u00f5rjutud inimesed tulid toime koroonapandeemiaga. V\u00e4itekiri m\u00f5testas supik\u00f6\u00f6kide, p\u00e4evakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi 12 Euroopa riigi n\u00e4itel.<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s kasutab Nero kujundit mehest trepil, keda pole justkui olemas. “S\u00f5naga n\u00e4htamatu kirjeldatakse sageli sotsiaalselt haavatavas v\u00f5i t\u00f5rjutud olukorras olevaid inimesi, sest nad j\u00e4\u00e4vad \u00fchiskonnas tihti m\u00e4rkamatuks. Koroonapandeemia ajal j\u00e4id neid abistavad asutused samamoodi oma tegevusega justkui n\u00e4htamatuks,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Sotsiaalteaduste kohaselt on t\u00f5rjutud inimesed j\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonna \u00e4\u00e4realale. “T\u00f5rjutuna v\u00f5ivad end tunda v\u00e4ga erinevad inimesed \u2013 selleks ei pea ilmtingimata olema v\u00e4heste materiaalsete v\u00f5imalustega. K\u00fcll aga kogevad teooria j\u00e4rgi majanduslikult keerulises olukorras inimesed enamasti ka t\u00f5rjutust,” selgitas Nero.<\/p>\n
“T\u00f5rjutuna v\u00f5ivad end tunda v\u00e4ga erinevad inimesed \u2013 selleks ei pea ilmtingimata olema v\u00e4heste materiaalsete v\u00f5imalustega.”<\/p>\n
Sotsiaalne t\u00f5rjutus v\u00f5ib tuleneda ka keele-, kultuuri- v\u00f5i elukohaga seotud oludest. See ei seisne ainult selles, et v\u00e4ljastpoolt vaadates tundub nagu inimene oleks j\u00e4\u00e4nud \u00fchiskondlikust v\u00f5i majanduslikust elust k\u00f5rvale. “Teine pool on see, et inimene ise tunneb, kuidas ta ei saa t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtusliku liikmena \u00fchiskonnaelus osaleda,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Haavatavust on kriiside kontekstis m\u00f5istetud kahel viisil: kui pikka aega on r\u00e4\u00e4gitud staatilistest haavatavatest r\u00fchmadest, siis n\u00fc\u00fcd n\u00e4hakse haavatavust d\u00fcnaamilisemana. Staatiline arusaam t\u00e4hendab, et haavatav olemist n\u00e4hakse m\u00f5nede \u00fchiskonnar\u00fchmade, n\u00e4iteks eakate, laste v\u00f5i puuetega inimeste p\u00fcsiva omadusena.<\/p>\n
\u00a0“Tegelikkuses on inimese haavatavus palju mitmetahulisem. See kujuneb erinevate tegurite koos- ja vastasm\u00f5jul ning peegeldab ainult seda \u00fchte hetke. Me v\u00f5ime t\u00e4na olla haavatavas olukorras, aga homme enam mitte,” selgitas Nero.<\/p>\n
Kui inimene saab igap\u00e4evaeluga h\u00e4sti hakkama, siis kriisiolukorras ei pruugi ta erinevate tegurite m\u00f5jul enam hakkama saada. “Ma v\u00f5in t\u00e4na olla terve ja majanduslikult kindlustatud, aga tabav kriis v\u00f5tab n\u00e4iteks tervise v\u00f5i h\u00e4vitab maja. Euroopas oleme viimastel aastatel n\u00e4inud palju \u00fcleujutusi, mis ootamatult inimeste toimetulekuv\u00f5imet m\u00f5jutavad. Evakuatsioonivajadusega peavad arvestama ka Eesti inimesed” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
“M\u00f5ni 80-aastane proua v\u00f5ib aga s\u00f5ita autoga ning toimetada turvalisse piirkonda nii enda kui oma naabri pere, kus on v\u00e4ikesed lapsed.”<\/p>\n
Haavatavaks v\u00f5ivad inimesi Nero s\u00f5nul muuta ka hoiakud ja uskumused. “Kui me kujutame ette evakuatsiooniolukorda, siis staatilisest haavatavuse kontseptsioonist l\u00e4htudes eeldaksime, et k\u00f5ik eakad inimesed on \u00fchtviisi haavatavad, sest neil on keeruline evakueeruda. M\u00f5ni 80-aastane proua v\u00f5ib aga s\u00f5ita autoga ning toimetada turvalisse piirkonda nii enda kui oma naabri pere, kus on v\u00e4ikesed lapsed,” t\u00f5i nooremteadur n\u00e4ite.<\/p>\n
Samas v\u00f5ib selles olukorrasa haavatavaks osutud hoopis t\u00e4isj\u00f5us t\u00f6\u00f6ealine, kes ei usalda riiklikku kriisiinfot. Seet\u00f5ttu keeldub ta ka evakueerumast ja v\u00f5ib sattuda v\u00e4ga raskesse olukorda. Seega n\u00e4itab, kuidas haavatavus on pigem d\u00fcnaamiline kui staatiline.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli riski ja kerksuse uurimisr\u00fchma juht professor Kati Orru on koos kolleegidega loonud raamistiku, mis jagab haavatavust m\u00f5jutavad tegurid neljaks: inimese isiklik v\u00f5imekus (oskused, teadlikkus, hoiakud), tema tugiv\u00f5rgustik (pere, kogukond), avalikud tugistruktuurid (arstiabi, teave, sotsiaalteenused) ja materiaalsed vahendid (elut\u00e4htsad teenused, taristu).<\/p>\n
Eesti puhul saab Kristi Nero s\u00f5nul tuua ilmeka n\u00e4itena elektri- v\u00f5i k\u00fcttekatkestuste, mis v\u00f5ib piirkondade kaupa muuta terve hulga inimesi haavatavaks. “Iga inimene v\u00f5ib korraga olla m\u00f5jutatud mitmest tegurist, mis v\u00f5ivad \u00fcksteise m\u00f5ju v\u00e4hendada v\u00f5i ka suurendada,” t\u00f5des Nero. N\u00e4itena v\u00f5ib tuua \u00fcksi elava n\u00f5rga tervisega inimese, kellel pole l\u00e4hedasi. Kasv\u00f5i elektrikatkestuse korral v\u00f5ib tema haavatavus s\u00f5ltuda sellest, kuidas toimib riiklik sotsiaalabi.<\/p>\n
Haavatavus koroonapandeemias<\/p>\n
T\u00f5rjutud \u00fchiskonnar\u00fchmi m\u00f5jutasid\u00a0 juba enne hiljutisemaid kriise mitmed haavatavuse tegurid. V\u00e4itekirjast ilmnes, et pandeemia ajal halvendasid v\u00e4hekindlustatud r\u00fchmade toimetulekut raskendatud ligip\u00e4\u00e4s sotsiaalabi teenustele ja laialdane v\u00e4\u00e4rinfo levik. Doktorit\u00f6\u00f6 tulemused osutavad sellele, et t\u00f5rjutud r\u00fchmade olukorda halvendasid puudused avalike tugistruktuuride toimimises ning info k\u00e4ttesaadavuses.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli riski ja kerksuse uurimisr\u00fchma eestvedamisel l\u00e4biviidud enam kui 320 klienti h\u00f5lmanud k\u00fcsitluse tulemused ning 50 abiosutajaga tehtud intervjuud osutasid, et neile polnud alati tagatud v\u00f5rdne ligip\u00e4\u00e4s riiklikele teenustele. Supik\u00f6\u00f6gid ja p\u00e4evakeskused suleti, t\u00e4naval viibimine keelati \u00e4ra ning osa sotsiaalt\u00f6\u00f6st peatus, suhtlus toimis vaid telefoni teel v\u00f5i sulgus digiluku taha.\u00a0\u00a0<\/p>\n
“Kriisiinfo oli sageli ainult ametlikus ehk nii-\u00f6elda riigikeeles. Tihtipeale ei olnud ka l\u00e4bi m\u00f5eldud, kuidas see j\u00f5uab sotsiaalselt t\u00f5rjutud olukorras inimesteni.”<\/p>\n
Koroonapandeemia puhul oli \u00fcks suurimaid probleeme haavatavuse vaatest Nero s\u00f5nul see, et ametlik info ei j\u00f5udnud osade inimesteni v\u00f5i polnud nende jaoks m\u00f5istetav. See ei olnud nii aga ainult Eestis, vaid see tuli v\u00e4lja k\u00f5igis 12 vaadeldud Euroopa riigis.<\/p>\n
“Kriisiinfo oli sageli ainult ametlikus ehk nii-\u00f6elda riigikeeles. Tihtipeale ei olnud ka l\u00e4bi m\u00f5eldud, kuidas see j\u00f5uab sotsiaalselt t\u00f5rjutud olukorras inimesteni. Nagu \u00fcks uuringus osaleja Suurbritanniast \u00fctles: “Valitsused eeldasid, et k\u00f5ik inimesed vaatavad lihtsalt televiisorit”. Inimeste infotarbimine on aga v\u00e4ga erinev,” lausus Nero.<\/p>\n
Oma doktorit\u00f6\u00f6s vaatas Nero t\u00f5rjutud inimesi kolmes r\u00fchmas. Esimesse gruppi kuulusid t\u00f5rjutud inimesed, kes elasid oma kodus. Teise r\u00fchma kuulusid need, kes elasid t\u00e4navatel v\u00f5i peatusid m\u00f5nes ajutises majutuses. Kolmandasse gruppi kuulusid inimesed, kes elasid p\u00fcsivamat majutust pakkuvas asutuses. Kolme r\u00fchma puhul tulid Nero s\u00f5nul esile p\u00e4ris suured erinevused.<\/p>\n
Kodutud inimesed v\u00f5i ajutises majutusasutuses peatuvad inimesed t\u00f5id v\u00e4lja, et nende \u00fcks olulisem infoallikas oli sotsiaalt\u00f6\u00f6taja. Inimesed, kes elasid pikaaegses majutusasutuses, nimetasid oma peamise infoallikana sageli ka ajalehti. Sellistesse asutustesse on ajalehed enamjaolt tellitud ja elanikele k\u00e4ttesaadavad.<\/p>\n
Sotsiaalabiasutustele sai Nero s\u00f5nul kohe selgeks, et nende klientideni riiklik info ei j\u00f5ua. Kas siis seep\u00e4rast, et inimesed ei tarbi riiklikke meediakanaleid v\u00f5i kuna nad elavad teises keelekeskkonnas. Oluline on ka see, kas info on k\u00f5igile arusaadav. “Sotsiaalt\u00f6\u00f6tajad r\u00e4\u00e4kisid intervjuudes, kuidas neil tuli oma klientidele v\u00e4ga palju olukorda kirjeldada ja selgitada,” r\u00e4\u00e4kis doktorit\u00f6\u00f6 autor.<\/p>\n
Eesti puhul toob Nero aga positiivse n\u00e4itena esile selle, kuidas kiiresti tekkisid valitsuse pressikonverentside juurde viipekeelsed t\u00f5lked. Samas j\u00e4id mitmed teenused n\u00e4gemisprobleemidega inimestele k\u00e4ttesaamatuks.<\/p>\n
Kriisides m\u00e4ngib suurt rolli ka see, kas inimesed usaldavad valitsust v\u00f5i mitte. Nero s\u00f5nul oli \u00fcks peamisi tegureid, mis m\u00f5jutas seda, kuiv\u00f5rd tugev oli nende abiasutuste klientide riskitunnetus.\u00a0<\/p>\n
“Meedias r\u00e4\u00e4giti palju sellistest COVID-19 riskir\u00fchmadest nagu vanemaealised ja terviseprobleemidega inimesed, aga tegelikult olid statistiliselt nii haigestumine kui ka suremus m\u00e4rgatavalt suuremad ka sotsiaalmajanduslikes raskustes inimeste hulgas. Samas meie uuringus \u00fctles 49 protsenti k\u00fcsitletutest, et nemad ei karda viirusesse nakatuda ehk nende riskitunnetus oli ootamatult madal,” lausus ta.<\/p>\n
“Inimesed, kes olid harjunud p\u00e4evakeskustes k\u00e4ima, leidsid end suletud uste tagant.”<\/p>\n
Probleemne oli seegi, et p\u00e4evakeskuste uksed l\u00e4ksid p\u00e4evapealt kinni. “Inimesed, kes olid harjunud p\u00e4evakeskustes k\u00e4ima, leidsid end suletud uste tagant. Kuigi p\u00e4evakeskusi on erinevaid, k\u00e4ivad neist paljudes peamiselt koduta inimesed. Seal saab kasutada tualettruumi,\u00a0 on pesemisv\u00f5imalused, k\u00f6\u00f6ginurk, ligip\u00e4\u00e4s internetile, kuid v\u00e4ga oluline on ka sealt saadav sotsiaalne tugi. Inimesed saavad seal kohtuda sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatega ja neile pakutakse erinevaid n\u00f5ustamisteenuseid,” kirjeldas Nero.<\/p>\n
Raskuste kiuste proovisid p\u00e4evakeskused mingil m\u00e4\u00e4ral abiga j\u00e4tkata nii Eestis kui ka mujal riikides. Palju tehti t\u00f6\u00f6d telefoni teel. N\u00e4iteks pakuti vaimset tuge, \u00f5petati pandeemiaolukorras vajalikke toimetulekuoskusi v\u00f5i lepiti kokku riiete \u00fcleandmist.<\/p>\n
“Oli p\u00e4evakeskusi, mille t\u00f6\u00f6tajad kirjeldasid, kuidas nad l\u00e4ksid oma kliente t\u00e4navatele otsima. Seega prooviti leida erinevaid v\u00f5imalusi klientidele abi andmiseks, kuid on selge, et see polnud enam k\u00f5igile v\u00f5rdselt k\u00e4ttesaadav, kasv\u00f5i see, kui me r\u00e4\u00e4gime telefoni- v\u00f5i digivahendite abil suhtlemisest. K\u00f5igil ei ole ju neid v\u00f5imalusi,” lausus ta.<\/p>\n
Supik\u00f6\u00f6gid suutsid p\u00e4rast isolatsioonireeglite t\u00f5ttu ruumide sulgemist m\u00f5ne n\u00e4dalaga oma tegevuse selliselt \u00fcmber korraldada, et\u00a0 s\u00f6\u00f6k anti klientidele kaasa.\u00a0 “Meile kirjeldati ka juhtumit, kus viidi supp p\u00e4evas 60 eri paika kohale, selmet, et seda kohapeal serveerida. N\u00f5udlus toiduabi j\u00e4rele suurenes pandeemia ajal oluliselt ning ka supik\u00f6\u00f6kide t\u00f6\u00f6tajate koormus kasvas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt,” s\u00f5nas doktorit\u00f6\u00f6 autor.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
” Paaris riigis isegi kriminaliseeriti kodutus ja t\u00e4naval viibimise eest karistati trahviga, aga kuhu see koduta inimene siis l\u00e4heb.”<\/p>\n
Nero s\u00f5nul kumas k\u00f5igis vaadeldud riikides l\u00e4bi seda, et otsustajad ei osanud m\u00f5elda t\u00f5rjutud olukorras inimeste peale. Ta t\u00f5i n\u00e4ite, kuidas \u00fcks Itaalia mittetulundus\u00fching tegi valitsuse “P\u00fcsi kodus” kampaaniale oma vastukampaania “Tahaksin k\u00fcll kodus olla”, kutsudes m\u00e4rkama neid, kellel kodu ei ole. “Selle kampaaniaga t\u00f5stsid nad teadlikkust, et sellised abivajajad on olemas ja kogusid neile ka p\u00e4ris palju toetust,” s\u00f5nas Nero.<\/p>\n
Eestis oli Nero s\u00f5nul ikkagi v\u00f5rreldes mitmete teiste riikidega h\u00e4sti. “Paaris riigis isegi kriminaliseeriti kodutus ja t\u00e4naval viibimise eest karistati trahviga, aga kuhu see koduta inimene siis l\u00e4heb,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Niisiis on Nero s\u00f5nul palju, mida j\u00e4rgmiseks kriisiks k\u00f5rva taha panna. \u00dche k\u00f5ige olulisemana t\u00f5i ta v\u00e4lja selle, kuiv\u00f5rd oluline on m\u00f5ista, et\u00a0 kriisideks valmistumisse ja nende lahendamisse tuleks kaasata sotsiaalvaldkonna spetsialiste.<\/p>\n
“Nagu \u00fctles \u00fcks meiega suhelnud p\u00e4\u00e4stja \u2013 praeguseks me oleme aru saanud, et iga kriis on ka sotsiaalvaldkonna kriis. Koroonapandeemia ajal n\u00e4gime eriti selgelt, kui oluline on taoliste abiasutuste roll haavatavate inimeste hakkamasaamises kriisis,” \u00fctles ta. See r\u00f5hutab Nero s\u00f5nul vajadust sotsiaalabi osutavaid asutusi kriisideks senisest enam ette valmistada. Kaasates erinevaid osapooli ja \u00fcksteiselt \u00f5ppides saab v\u00e4ltida olukorda, kus osad \u00fchiskonnar\u00fchmad j\u00e4\u00e4vad kriisiolukorras n\u00e4htamatuks.<\/p>\n
Kristi Nero kaitses Tartu \u00dclikoolis sotsioloogia erialal doktorit\u00f6\u00f6d\u00a0“Dynamic vulnerability in the COVID-19 pandemic: experiences of the socially<\/a>
marginalised in Europe<\/a>”\u00a0(“D\u00fcnaamiline haavatavus COVID-19 pandeemia ajal: sotsiaalselt t\u00f5rjutute kogemused Euroopas”).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli kriisisotsioloogia nooremteadur Kristi Nero kaitses hiljuti doktorit\u00f6\u00f6d, milles vaatas, kuidas \u00fchiskondlikult t\u00f5rjutud inimesed tulid toime koroonapandeemiaga.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59544,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,19579,11478,30162,28,29,19,25,30160,2424,23,24,30161,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59543","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-koroona","19":"tag-koroonapandeemia","20":"tag-kristi-nero","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-supikook","26":"tag-tartu-ulikool","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-torjutud-inimesed","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59543"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59543\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59543"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59543"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}