{"id":59579,"date":"2025-12-08T11:13:09","date_gmt":"2025-12-08T11:13:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59579\/"},"modified":"2025-12-08T11:13:09","modified_gmt":"2025-12-08T11:13:09","slug":"paranditehnoloogia-professor-rembrandtile-teeks-meie-suur-huvi-palju-nalja-kultuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59579\/","title":{"rendered":"P\u00e4randitehnoloogia professor: Rembrandtile teeks meie suur huvi palju nalja | Kultuur"},"content":{"rendered":"<p>Neli m\u00f5tet Erma Hermensilt:<\/p>\n<ul>\n<li>Maalide vananemist ei saa tagasi p\u00f6\u00f6rata. Kadunud toone ei tohi kunagi meelevaldselt \u00fcle maalida ja oskuslik restaureerimine h\u00f5lmab teose ajaloolise t\u00f5e s\u00e4ilitamiseks p\u00f5hjaliku dokumentatsioon vaid h\u00e4vinud osade neutraalset t\u00e4itmist<\/li>\n<li>Teadus vajab konteksti: keemiline anal\u00fc\u00fcs ja skaneeringud j\u00e4\u00e4vad ilma ajalooliste retseptide ja praktiliste teadmisteta poolikuks. Kui piirduda vaid tooreste andmetega, kaob side eseme ja selle loomisprotsessiga.<\/li>\n<li>Anal\u00fc\u00fcs ei ole kohtuotsus. Tehniline kunstiajalugu ei ole timukas, mis jagab teosed pelgalt originaalideks ja v\u00f5ltsinguteks. Eesm\u00e4rk on pakkuda objektiivset materjalianal\u00fc\u00fcsi, j\u00e4ttes l\u00f5pliku t\u00f5lgenduse teiste ekspertide hooleks.<\/li>\n<li>Suur osa kaasaegsest kunstist v\u00f5ib kaduda musta auku. Moodsad segatehnikad ja akr\u00fc\u00fclid v\u00f5ivad osutuda ajahamba suhtes hapramaks kui sadu aastaid vanad \u00f5limaalid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>L\u00fchidalt uurite materjalide elukaart ehk seda, kuidas vask t\u00f5mbub sajanditega roheliseks, pliivalge moodustab seepe ja smalt kaotab oma sinaka tooni. Tavaliselt n\u00e4evad inimesed selles k\u00f5iges parandamist vajavaid kahjustusi, kuigi keemiku pilgu l\u00e4bi v\u00f5ib olla maal seel\u00e4bi isegi paeluvam, kui molbertilt tulles. Kas peate vahetevahel v\u00f5itlema sooviga teoste korda tegemisest hoiduda, sest lagunemisprotsess jutustab isegi parema loo kui algne teos?\u00a0<\/p>\n<p>Maale \u00f5igesti restaureerides ja neid konserveerides ei saagi tegelikult vananemist tagasi p\u00f6\u00f6rata. V\u00e4rvide pleekimist v\u00f5i pigmentide tooni muutust on v\u00f5imatu olematuks muuta. See on osa maalide ja laiemalt materiaalse kunsti elukaarest. Seesama smalt paistab paletil kauni sinisena, kuid muutub \u00f5liga reageerides pruunikaks ja tuhmiks. Paljudelt 17. sajandi maalidelt on see toon praeguseks kadunud, sest smalti kasutati lasuurkivi odava asendusena.<\/p>\n<p>&#8220;Algseid toone saab taastada vaid pilte \u00fcle maalides. See pole eetiline ja me ei tee seda restauraatoritena mitte kunagi. Asendada tohib vaid seda, mis on t\u00f5esti kadunud. &#8220;<\/p>\n<p>Algseid toone saab taastada vaid pilte \u00fcle maalides. See pole eetiline ja me ei tee seda restauraatoritena mitte kunagi. Asendada tohib vaid seda, mis on kadunud. Suuremat ala tohib rekonstrueerida vaid siis, kui selle kohta on piisavalt infot. Vastasel juhul t\u00e4idetakse see neutraalselt, et n\u00e4idata publikule millegi kadumist. M\u00f5nikord on piisab dokumentatsioon olemas.<\/p>\n<p>Teost avalikkusele esitledes tuleb aga see lugu \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida ja selgitada, et maal on saanud kahjustada, ja osutada, millised alad on pildi m\u00f5istmise huvides t\u00e4idetud.<\/p>\n<p>M\u00f5ned materjalid, n\u00e4iteks pliivalge, on seevastu \u00e4\u00e4rmiselt p\u00fcsivad ega muutu peaaegu \u00fcldse. Uue pigmendi kasutuselev\u00f5tul v\u00f5isid kunstnikud ka selle kasutamisega kaasnevaid probleeme j\u00e4rgnenud aastatel m\u00e4rgata ja leida viise nende v\u00e4ltimiseks. Teisis\u00f5nu, nad olid nende lagunemisprotsessidest teadlikud ja teadsid, kuidas neid stabiliseerida.<\/p>\n<p>See t\u00f5statab k\u00fcsimuse, kui tihti m\u00f5tlevad kunstnikud ise tulevikule ja oma teoste surelikkusele. Mil m\u00e4\u00e4ral on see muutus ise osa teosest ja selle kantavast s\u00f5numist?<\/p>\n<p>See oleneb paljudest teguritest. Kui kunstnikul oli kallite pigmentide ostmiseks piisavalt raha, on asi \u00fchtemoodi. Kui seda nappis, j\u00e4igi tal \u00fcle kasutada muutustele vastuv\u00f5tlikumaid pigmente. Muidugi v\u00f5ib n\u00fc\u00fcdiskunsti puhul lagunemine olla osa teosest ja protsessist endast. Materjalikasutuse tavad on ajastuti erinevad, mist\u00f5ttu peame ka konserveerimisel oma l\u00e4henemisi vastavalt kohandama.\u00a0<\/p>\n<p>Kujutame vanu meistreid tihti ette jumaliku inspiratsiooni vahendajatena, kuid tegelikkuses pidid nad toona jahvatama ka mineraale ja keetma \u00f5lisid. Kas Rembrandti v\u00f5i Vermeeri n\u00e4htaks t\u00e4nap\u00e4eval sedav\u00f5rd suurte kunstnikena, kui nad poleks olnud sinna juurde tipptasemel keemiainsenerid, kuigi sel ajal seda prototeadust n\u00f5nda ei nimetatud?<\/p>\n<p>See on keeruline k\u00fcsimus. T\u00e4nap\u00e4eval saame anal\u00fc\u00fcsida l\u00e4bi p\u00e4randiteaduse ja keemia prisma praktiliselt k\u00f5ike, kuid keemia tekkis teadusena alles 17. sajandi l\u00f5pus. Enne seda valitses alkeemia. M\u00f5ned kunstnikud puutusid sellega tihedalt kokku, eriti need, kes t\u00f6\u00f6tasid klaasi, mineraalide ja metallidega. Vanades tekstides n\u00e4eb sageli k\u00e4sit\u00f6\u00f6alaste teadmiste ja alkeemia tugevat p\u00f5imumist. Need protsessid ja materjalid olid tuttavad ka maalikunstnikele.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3116170\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116170h0566t24.jpg\"\/>Tehnilise kunstiajaloo lektor ja konservaator, professor Erma Hermens. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Hiljem hakati v\u00e4rvi\u00f5petust ja optikat paremini m\u00f5istma. Vermeer kasutas optilisi efekte juba 17. sajandi l\u00f5pus ja m\u00f5istis v\u00e4rviteooria aluseid, vastandades p\u00f5hi- ja sekundaarv\u00e4rve. \u00dcrikutes on n\u00e4ha, kuidas kunstnikud eksperimenteerisid ja teadmisi kogusid. N\u00e4iteks kirjutas Hollandi maalikunstnik Willem Beurs 1692. aastal suurep\u00e4rase n-\u00f6 retseptiraamatu. See on laialt tuntud, kuna oli oma sisult ainulaadne, \u00f5petades maalima vaikelu, loomi ja ilmastikku.<\/p>\n<p>Oma traktaadis mainib ta mitmeid varauusaja teadlasi. Raamatu alguses m\u00e4rgib Beurs: &#8220;Ma ei tea sellest palju, kuid keegi aitab mul neid katkeid kirjutada.&#8221; Uuringute p\u00f5hjal suhtles ta tihedalt jesuiitidega, kes tundsid teaduse vastu suurt huvi. Nii m\u00f5istame palju paremini kunstnike t\u00f6\u00f6keskkonda ning selle seoseid alkeemia ja varauusaegse teaduse arenguga.<\/p>\n<p>Usun, et kunstnikud olid sellest v\u00e4gagi teadlikud. V\u00f5ib-olla mitte k\u00f5ik, sest see s\u00f5ltus kunstniku suhtlusringkonnast ja teda saatnud edust. P\u00f6\u00f6rame sellele kontekstile varasemast palju rohkem t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p>Kui palju sellist eelteadusele iseloomulikku ja toonastest \u00f5petlastest inspireeritud katsetamist hilisematel aegadel n\u00e4gi, arvestades, kuidas pigmendid muutusid \u00fcha enam poekaubaks?<\/p>\n<p>Valmis pigmente sai osta apteekidest juba \u00fcsna varakult. Usun, et kunstnikud tajusid teatud pigmentide muutumist, sest n\u00e4gid seda oma silmaga, isegi kui nad ei pruukinud selle p\u00f5hjuseid teada. Katse-eksitusmeetodil leidsid nad aga parimad t\u00f6\u00f6v\u00f5tted.<\/p>\n<p>Selle \u00fcks n\u00e4ide on orgaanilisel pigmendil p\u00f5hinevad punased lakkv\u00e4rvid (red lakes). Need v\u00e4rvikihid koosnevad maarjaj\u00e4\u00e4le sadestatud ko\u0161enillipigmentidest. M\u00f5nikord leiame neist kihtidest klaasipuru. Tekib k\u00fcsimus, miks seda tehti, sest see on suur t\u00f6\u00f6. Leidsime vastuse rekonstruktsioonide abil ja uurides tolleaegseid retsepte.<\/p>\n<p>Seejuures puudub aga retseptides sageli info protsesside kestuse v\u00f5i temperatuuri kohta. Punaste lakkv\u00e4rvide puhul segatakse v\u00e4rv valmis, lisatakse sinna klaas ja h\u00f5\u00f5rutakse segu 30 minutit, kuni enam miski k\u00f5rvu ei kriibi. See on n\u00e4ide aistingust, millele kunstnikud toona toetusid. Sinna alla l\u00e4hevad ka visuaalsed muutused ja l\u00f5hnad, mida kirja ei pandud.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00e4randiteadus on viimastel aastatel h\u00fcppeliselt arenenud, kuid alati on vaja konteksti. Kui me vaid piltide ja skaneeringutega piirdume, siis esemeline kunst n-\u00f6 laulma ei hakka.&#8221;<\/p>\n<p>Erialakirjandus v\u00e4idab, et klaas kiirendab kuivamist, ent see vahe pole m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Saadud v\u00e4rvi testides leidsime aga, et see oli palju kaunim, andis isegi \u00f5hukese kihina s\u00fcgavama tooni ja seda andis paremini peale kanda ehk paranesid v\u00e4rvi teised omadused.<\/p>\n<p>P\u00e4randiteadus on viimastel aastatel h\u00fcppeliselt arenenud, kuid alati on vaja konteksti: retsepte, arusaama 16. sajandi t\u00f6\u00f6kodade toimimisest ja v\u00f5imalust asju praktiliselt l\u00e4bi proovida. Kui me vaid piltide ja skaneeringutega piirdume, siis esemeline kunst n-\u00f6 laulma ei hakka.<\/p>\n<p>N\u00e4eme muuseume sageli n-\u00f6 ajatemplitena, kuhu on koondatud teatud ajastule iseloomulikud esemed v\u00f5i maalid. Kuna l\u00f5uendi s\u00e4ilimine s\u00f5ltub muu hulgas kunstniku kasutatud meetoditest ja pigmentidest, r\u00e4\u00e4kimata v\u00e4listest teguritest, on tuhandeid maale aastate v\u00e4ltel p\u00f6\u00f6rdumatult h\u00e4vinud. Millest oleme me ilma j\u00e4\u00e4nud? Kas oleme kehva teostuse t\u00f5ttu midagi kaotanud?<\/p>\n<p>\u00d5nneks on s\u00e4ilinud ka palju maale, mis nii kiiresti ei lagune ning seda t\u00e4nu kunstnike materjalivalikule ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tetele. Osa toonaseid meistreid olid sellistest ohtudest v\u00e4gagi teadlikud. Retseptidest leiab hoiatusi, et teatud materjale ei tohi \u00fcle maalida, sest need ei sobi kokku ja tulemus on kohutav. Nende juhiste j\u00e4rgimisest oli kasu, kuigi neid muidugi alati ei j\u00e4rgitud.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks tundub muuseumik\u00fclastajatele ikka ja j\u00e4lle nat\u00fc\u00fcrmorte vaadates v\u00f5\u00f5ristav, et paljude lillede lehed on \u00fcsna sinised. See on ju vaistlikult vale! P\u00f5hjus peitub keemias: kui segada anorgaaniline sinine, n\u00e4iteks asuriit, t\u00fcrnpuumarjadest valmistatud kollase lakkv\u00e4rviga, on tulemus v\u00e4ga ebap\u00fcsiv. Kollane hakkab aja jooksul pleekima ja alles j\u00e4\u00e4b vaid sinine.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3116140\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116140hf23ft24.jpg\"\/>Tehnilise kunstiajaloo lektor ja konservaator, professor Erma Hermens. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Seda teada saades pakub see inimestele suurt huvi ja nad hakkavad sarnast n\u00e4htust m\u00e4rkama ka teistel maalidel. Muuseumid v\u00f5iksid publikut neist protsessidest rohkem teavitada ja seda potentsiaali v\u00f5iks sagedamini \u00e4ra kasutada. Praegu vaikitakse see maha. Kui infrapunareflektogramm toob esile alusjoonise v\u00f5i r\u00f6ntgen paljastab maali all peituva teise figuuri, v\u00f5iks lisada samas vaimus info teose juures olevale tahvlile.<\/p>\n<p>See on loomeprotsessi ja kunstniku m\u00f5istmiseks \u00fclioluline teave. Saame tuvastada, mis on kaduma l\u00e4inud, aga leida ka need maalid, millel on s\u00e4ilinud k\u00f5ik algup\u00e4rane. See jutustab omaette loo.<\/p>\n<p>See on kiuslik k\u00fcsimus, aga kui s\u00fcveneme alusmaalidesse ja visanditesse, mida kunstnik p\u00fc\u00fcdis varjata, siis kas teeme talle sellega karuteene? Kui vaataksin oma k\u00fcmne aasta taguseid kirjutisi, tunneksin suurt piinlikkust.<\/p>\n<p>See on v\u00e4ga hea t\u00e4helepanek ja pean tunnistama, et pole sellele kunagi sellise nurga alt m\u00f5elnud. M\u00f5nikord v\u00f5is maalida kunstnik oma kolleegi \u00e4ra visatud l\u00f5uendile puhtalt oma vaesuse t\u00f5ttu. Kui see kunstnik t\u00e4nap\u00e4eval elus oleks, v\u00f5iks see t\u00f5esti talle kerget piinlikkust valmistada. Sellele vaatamata leian, et me ei tee talle liiga, sest see r\u00e4\u00e4gib pildi looja ja teda \u00fcmbritsenud olude kohta huvitava loo.<\/p>\n<p>Kunstiajalugu tugines sajandeid treenitud silmale ja ekspertarvamusele. \u00d5petlased p\u00fchendasid kogu elu kindlate kunstnike uurimisele. Tehnilise kunstiajalooga ilmusid lavale peened seadmed, nagu kromatograafid. Kui palju on muutunud k\u00f5rgkunsti puudutav teadus sellega p\u00e4riselt demokraatlikumaks? Andmete t\u00f5lgendamine n\u00f5uab samuti erioskusi ja aastate pikkusi \u00f5pinguid.<\/p>\n<p>Keegi avaldas kord artikli, milles v\u00e4itis, et tehniline kunstiajalugu on uus stiilikriitika (connoisseurship). M\u00f5istan seda seisukohta t\u00e4ielikult. Asi pole enam vaid silmam\u00f5\u00f5dus, autorluse kinnitamiseks saab n\u00fc\u00fcd teha tehnilisi anal\u00fc\u00fcse. K\u00f5ik kunstiajaloolased ei v\u00f5tnud seda aga ilmtingimata soojalt vastu, kuna arvasid, et l\u00e4henemisega l\u00e4hevad peensused kaduma.<\/p>\n<p>Minu jaoks on tehniline kunstiajalugu t\u00f6\u00f6riist ja l\u00e4henemisviis \u2013 t\u00e4pselt nagu soouuringud v\u00f5i ikonograafia. Ma ei arva, et tehniline kunstiajalugu peaks olema iga kunstiajaloolase p\u00e4rusmaa, kuid tudengid peaksid olema teadlikud p\u00e4randitehnoloogia (Heritage Science) v\u00f5imalustest. See v\u00f5ib anda infot kunstniku, ateljeepraktika ja materjalide p\u00e4ritolu kohta. Kui leiate kindlast kohast p\u00e4rit materjali, tasub uurida seoseid selle paigaga. Tehnilises infos peitub palju jutuainest.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3116176\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116176hc8aat24.jpg\"\/>Tehnilise kunstiajaloo lektor ja konservaator, professor Erma Hermens. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Valdkond kasvab kiiresti, kuid pole tingimata demokraatlik, sest ligip\u00e4\u00e4s kallitele seadmetele on vaid suurte uurimisinstituutide v\u00f5i muuseumide t\u00f6\u00f6tajatel. See on probleem. Proovime Suurbritannias \u00fche katseprojektiga kaasata ka v\u00e4iksemaid galeriisid ja muuseume.<\/p>\n<p>Lisaks peavad tudengid m\u00f5istma, et selline valdkond on olemas. Ta ei pea saama selles vallas teaduskraadi, kuid tal v\u00f5iks tekkida elementaarne arusaam, milliseid k\u00fcsimusi \u00fcldse k\u00fcsida saab. N\u00e4iteks, kas infrapunaga n\u00e4htavaks muudetud alusjooniste p\u00f5hjal on viis 16. sajandi paneelmaali omavahel seotud.<\/p>\n<p>\u00dcritamata sihilikult intriigi punuda, kas tunnete kogukonnas nende n-\u00f6 objektiivsete meetodite rakendamise suhtes ka teatavat t\u00f5rksust? Vaevalt ma r\u00f5\u00f5mustaksin, kui ostaksin k\u00fcmne miljoni naela eest Rembrandti ning tehnilise ekspertiisi k\u00e4igus selgub aastaid hiljem, et selle maalis sada aastat hiljem v\u00e4ga oskuslik j\u00e4ljendaja.<\/p>\n<p>See ongi see uus stiilikriitika. Olukord on v\u00e4ga keeruline, eriti Rembrandti ja teiste selle ajastu kunstnikega. Neil olid suured t\u00f6\u00f6kojad ja \u00e4\u00e4rmiselt andekad \u00f5pipoisid. Sageli maalis meister vaid osa teosest ja abilised tegid \u00e4ra \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6.\u00a0<\/p>\n<p>Tahan r\u00f5hutada, et me ei tegele tehniliste kunstiajaloolastena autentsuse kinnitamisega, vaid teadust\u00f6\u00f6ga, mille p\u00f5hjal avaldame arvamust. N\u00e4iteks v\u00f5ime \u00f6elda, et kasutatud pigmendid p\u00e4rinevad 18., mitte 17. sajandist. Me ei v\u00e4ida aga kunagi l\u00f5plikult, et &#8220;see ei ole seet\u00f5ttu originaal&#8221;, sest enamasti on lugu keerulisem. See eristus on oluline, kuna sageli eeldatakse, et me langetame kohtuotsuseid.<\/p>\n<p>&#8220;Me ei v\u00e4ida aga kunagi l\u00f5plikult, et &#8220;see ei ole seet\u00f5ttu originaal&#8221;, sest enamasti on lugu keerulisem. See eristus on oluline, kuna sageli eeldatakse, et me langetame kohtuotsuseid.&#8221;<\/p>\n<p>Jah, m\u00f5nikord leitakse t\u00e4iesti vaieldamatuid t\u00f5endeid ja siis tasub need ka avaldada. See ei olema Rembrandt, vaid midagi v\u00e4hem glamuurset. Siiski pakub see v\u00e4\u00e4rtuslikku infot loomisprotsessi, t\u00f6\u00f6v\u00f5tete ja dateeringu kohta. Keskendume inimestele, paikadele ja materiaalsele maailmale ning maalide eluk\u00e4igule laiemalt.<\/p>\n<p>Kunstiajalooline pool on sama oluline. Teeme seet\u00f5ttu tihedat koost\u00f6\u00f6d kunstiajaloolaste ja teiste humanitaaridega, olgu erialaks \u00fcld-, kaubandus- v\u00f5i teadusajalugu. Nimetame end T-kujulise profiiliga teadlasteks. Vertikaalne kriips t\u00e4histab s\u00fcvateadmisi \u2013 minul on selleks n\u00e4iteks 17. sajandi maalitehnikad. Horisontaalne telg t\u00e4histab laiemat arusaama teiste distsipliinide toimimisest, mis v\u00f5imaldab pidada dialoogi erialateadlastega.<\/p>\n<p>Milline taoliste eri valdkondade puutepunktis t\u00f6\u00f6tavate meeskondade sised\u00fcnaamika v\u00e4lja n\u00e4eb? Kuidas keemikud ja kunstiajaloolased l\u00f5unalauas teineteist m\u00f5istavad?<\/p>\n<p>Ega nad kohe ei m\u00f5istagi, mist\u00f5ttu on \u00fchise keele leidmine v\u00e4ga oluline. Toon taas n\u00e4ite punaseid lakkpigmente h\u00f5lmanud projektist, mille k\u00e4igus kutsusime teadlased endaga koos v\u00e4rve segama. Nad polnud seda varem teinud ja olid v\u00e4ga elevil. See aitas materjali olemust palju paremini lahti m\u00f5testada ja t\u00e4psustada k\u00fcsimusi, mida neile esitasime.<\/p>\n<p>Sellised \u00fchised t\u00f6\u00f6toad ja arutelud aitavad tasapisi teise osapoole valdkonda siseneda. Teadlased saavad tutvustada seadmeid ja nende t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tteid. See n\u00f5uab lihtsat keelt, kuid annab aimu, mida on \u00fcldse v\u00f5imalik k\u00fcsida ja mida mitte. Motivatsioon \u00fchise keele leidmiseks peab aga olema k\u00f5igil. Tuleb olla avatud ja tagasihoidlik, mitte raiuda: &#8220;Mina olen teadlane&#8221; v\u00f5i &#8220;Mina olen kunstiajaloolane, mina tean paremini.&#8221; K\u00f5ik taandub suhtlusele ja meeskonnat\u00f6\u00f6le; keel ja kommunikatsioon on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega.<\/p>\n<p>Olite seotud ka projektiga &#8220;Operatsioon \u00d6ine vahtkond&#8221; (<a href=\"https:\/\/www.rijksmuseum.nl\/en\/whats-on\/exhibitions\/operation-night-watch\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Operation Night Watch<\/a>). Konserveerimist\u00f6id kanti \u00fcle reaalajas ja seda k\u00e4isid kaemas ka miljonid turistid. Millist survet see konservaatoritele avaldas? Kuna taolisi rahvusliku uhkusega l\u00e4bi p\u00f5imunud projekte v\u00f5ib leida teisteski riikidest, siis mida peaks nende tulemuste avalikkusele tutvustamisel meeles pidama? Inimesed jumaldavad p\u00f5nevaid lugusid.<\/p>\n<p>&#8220;\u00d6ine vahtkond&#8221; on v\u00e4ga suur projekt ja tegu on \u00fche k\u00f5ige olulisema maaliga \u00fcldse. See on peaaegu midagi &#8220;Mona Lisa&#8221;-laadset v\u00f5i isegi rohkemat, aga \u00e4rge seda edasi r\u00e4\u00e4kige. Kuna tegu on nii suure t\u00e4helepanu all oleva ettev\u00f5tmisega, saab see rahastuse k\u00f5igeks, mida teha soovitakse. Samuti kajastatakse seda laialdaselt ajalehtedes, televisioonis ja veebis, aidates publikuga suhestuda.<\/p>\n<p>&#8220;&#8221;\u00d6ine vahtkond&#8221; on v\u00e4ga suur projekt ja tegu on \u00fche k\u00f5ige olulisema maaliga \u00fcldse. See on peaaegu midagi &#8220;Mona Lisa&#8221;-laadset v\u00f5i isegi rohkemat, aga \u00e4rge seda edasi r\u00e4\u00e4kige.&#8221;<\/p>\n<p>Konservaatoritel pole selles aga klaaskastis lihtne t\u00f6\u00f6tada, sest k\u00fclastajate tekitatud sumin tekitas neis tunde, nagu keegi neid pingsalt ja pidevalt j\u00e4lgiks. Praegu k\u00e4ib maali puhastamine ja selleks ehitati juba uus, palju helikindlam klaas\u00fcmbris. Konservaatorid ei tee seal ka t\u00e4isp\u00e4evi, vaid t\u00f6\u00f6tavad vahetustega. Pideva pilgu all olla pole kerge, kuid seda on tehtud varemgi.<\/p>\n<p>Suhtluses tuleb leida \u00f5ige tasakaal. Samas pakuvad sellised projektid avalikkusele v\u00f5imaluse n\u00e4ha, mida konserveerimine endast kujutab, miks see on oluline ja mida \u00fcritatakse saavutada. Kuigi t\u00f6\u00f6keskkonnana pole see ideaalne, on see m\u00f5istliku koormuse korral \u2013 n\u00e4iteks paar p\u00e4eva n\u00e4dalas \u2013 selleks suurep\u00e4rane viis.<\/p>\n<p>Kui vaadata kaasaegset kunstimaailma, kasutavad paljud kunstnikud plastip\u00f5hiseid materjale, n\u00e4iteks lagunevaid vahte, akr\u00fc\u00fcle ja muud sarnast. Selles vaates tundub, et 17. sajandi maale on teatud m\u00f5ttes isegi lihtsam s\u00e4ilitada. Kas tekib oht, et 100 aasta p\u00e4rast on kaasaegses kunstis n-\u00f6 must auk?<\/p>\n<p>Arvan, et teil on \u00f5igus. Kaasaegset kunsti tehakse sageli segatehnikas, kus materjalid ei pruugi omavahel kokku sobida. Loomishetkel v\u00f5ivad need klappida. Aja jooksul aga olukord muutub, sest materjalid vananevad erinevalt ja teos v\u00f5ib koost laguneda. M\u00f5nikord on see taotluslik, kuid omanikule see ei pruugi meeldida; kui see aga polnud osa kunstniku plaanist, on asi probleemne.<\/p>\n<p>&#8220;Kaasaegsete v\u00e4rvide kohta tehakse palju uuringuid. \u00dchel hetkel avastati, et m\u00f5ned moodsad v\u00e4rvid muutuvad umbes seitsme aasta p\u00e4rast taas vedelaks ja hakkavad nirisema. &#8220;<\/p>\n<p>Kaasaegsete v\u00e4rvide kohta tehakse palju uuringuid. \u00dchel hetkel avastati, et m\u00f5ned moodsad v\u00e4rvid muutuvad umbes seitsme aasta p\u00e4rast taas vedelaks ja hakkavad nirisema. Selgus, et tegu oli v\u00e4ga spetsiifiliste v\u00e4rvidega, kuid see puudutas mitme kunstniku t\u00f6id. See on v\u00e4ga keeruline probleem, sest see s\u00f5ltub protsessi k\u00e4ivitavatest teguritest, n\u00e4iteks k\u00f5rgest \u00f5huniiskusest.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva v\u00e4rvitootjad hoiavad neil uuringutel silma peal ja teevad teadlastega koost\u00f6\u00f6d, tagamaks teatud v\u00e4rvide suurema stabiilsuse. Vanasti ostsid kunstnikud aga pigmente ja valmistasid v\u00e4rvid ise. Nad teadsid, mida tahavad, tundsid viskoossust ja manipuleerisid \u00f5lidega, luues t\u00e4pselt sellise v\u00e4rvi, nagu soovisid. Tavaliselt oskasid nad hinnata ka selle kvaliteeti. \u00dchel hetkel see teadmine kadus. V\u00e4rve hakkasid tootma ja tuubidesse panema v\u00e4rvimeistrid.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3116185\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116185hfa69t24.jpg\"\/>Tehnilise kunstiajaloo lektor ja konservaator, professor Erma Hermens. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsid n\u00e4itavad, et juba varajastes tuubiv\u00e4rvides leidus ohtralt lisaaineid. Kui ostate praegu \u00f5liv\u00e4rvide komplekti, eeldate, et need k\u00f5ik toimivad \u00fchtemoodi. See t\u00e4hendab aga, et iga pigmendi puhul tuleb teha midagi teisiti, sest need k\u00e4ituvad erinevalt. See on keeruline, kuid koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6stusega jagub. Korraldatakse s\u00fcmpoosione kaasaegsetest v\u00e4rvidest, kus esinevad alati ka tootjad. See on dialoog \u2013 p\u00e4randitehnoloogiaid kasutatakse toodete parendamiseks.<\/p>\n<p>Kunstnikud ise lisavad samuti v\u00e4rvidele igasuguseid asju v\u00f5i kannavad \u00f5hukesele l\u00f5uendile v\u00e4ga paksu v\u00e4rvikihi \u2013 see pole hea kooslus. Seega \u00fctleksin, et kaasaegsete maalide konserveerimine on sama keeruline, kui mitte kohati keerulisemgi kui ajalooliste maalide puhul.<\/p>\n<p>Osalete ka j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna konservaatorite ja kunstiajaloolaste koolitamises. Kas leiate, et praegused \u00f5ppekavad on koostatud piisavalt h\u00e4sti, v\u00f5imaldamaks n\u00e4ha puude taga metsa? Teisis\u00f5nu: kas lisaks tehnikate ja moodsate meetodite omandamisele suudavad tudengid hinnata ka seda, mida kunstnik luua p\u00fc\u00fcdis, ning tema m\u00f5ttemaailma sisse elada?<\/p>\n<p>Siin on kaks poolt. Kogu selle tehnilise uurimist\u00f6\u00f6ga \u2013 mis on kasvav valdkond ja kuhu tehisaru \u00fcha enam sekkub \u2013 kaasneb teatav v\u00f5\u00f5randumine kunstnikust, isegi geeniusest nagu Rembrandt. Tekib oht, et korraldatakse vaid teaduskonverentse, kus kunstnik figureerib pigem t\u00e4htsuse t\u00f5ttu ja uurimist\u00f6\u00f6 \u00f5igustusena, kuid fookus on temalt endalt nihkunud. See on m\u00f5istetav, kuna v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud teadusmeetodeid saab tihti rakendada t\u00e4iesti teistsugustes kohtades, sh meditsiiniuuringutes ja kriminalistikas ning vastupidi.<\/p>\n<p>Me ei tohi aga inimlikkust unustada. Muidugi tehakse \u00fcha rohkem teadust; konserveerimisest on saanud akadeemiline distsipliin ja osa humanitaariast. Oluline on luua seoseid ning \u00f5petame seda nii konserveerimistudengitele kui ka kunstiajaloolastele. Leian, et see peaks toimuma bakalaureuseastmes, kus \u00f5pitakse tundma visuaal- ja materiaalkultuuri ning puhast kunstiajalugu.<\/p>\n<p>Selle k\u00f5rval, kuigi konserveerimine kipub muutuma \u00fcha tehnilisemaks ja teadusp\u00f5hisemaks, on tegelikkuses \u00e4\u00e4rmiselt olulised just praktilised k\u00e4elised oskused. Hamilton Kerri instituudis p\u00f6\u00f6rame sellele suurt r\u00f5hku. Loengute maht v\u00e4heneb juba teisel aastal ja p\u00f5hir\u00f5hk l\u00e4heb t\u00f6\u00f6le objektidega ateljees. Samuti oleme\u00a0 \u00fchtlasi tegutsev t\u00f6\u00f6koda: konservaator saab tudengeid ligi kutsuda ja selgitada, mida ja miks ta parajasti teeb.<\/p>\n<p>L\u00f5petuseks, kas m\u00f5tlete vahel, mida Rembrandt ise arvaks, kui ta teie laborisse sisse astuks? Kuna oleme tema prahist nii sisse v\u00f5etud \u2013 kas see teeks talle nalja v\u00f5i tunneks ta piinlikkust?<\/p>\n<p>M\u00f5tlen sellele vahel k\u00fcll. Arvan, et ta oleks ilmselt \u00fcsna huvitatud v\u00f5i muigaks selle \u00fcle. Teame, et ta oli kunstnik, kes manipuleeris v\u00e4rvidega ja kasutas materjale talle ainuomasel, isep\u00e4isel moel. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcame v\u00e4lja selgitada, mida ta t\u00e4pselt tegi, ehkki l\u00e4heneme asjale teisiti ja teaduslikumalt.<\/p>\n<p>&#8220;Usun, et meie huvi teeks Rembrandtile nalja, kuid kuna ta oli ise suur eksperimenteerija, tahaks ta ilmselt kampa l\u00fc\u00fca.&#8221;<\/p>\n<p>Usun, et meie huvi teeks talle nalja, kuid kuna ta oli ise suur eksperimenteerija, tahaks ta ilmselt kampa l\u00fc\u00fca.<\/p>\n<p>M\u00f5ni teine kunstnik v\u00f5iks samas \u00f6elda, et: &#8220;Toimetan puhtalt sisetunde ajel, siin pole midagi avastada.&#8221; Nad muudavad t\u00f6\u00f6 k\u00e4iku pidevalt, sest teema v\u00f5i modell on teine ja tellimus erineb v\u00f5i on lihtsalt enesetunne teistsugune. Rembrandti puhul usun aga t\u00f5esti, et ta oleks huvitatud sellest, mida moodne teadus tema katsetuste kohta r\u00e4\u00e4gib.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3116209\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/12\/3116209h678ft24.jpg\"\/>Tehnilise kunstiajaloo lektor ja konservaator, professor Erma Hermens. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli m\u00f5tet Erma Hermensilt: Maalide vananemist ei saa tagasi p\u00f6\u00f6rata. Kadunud toone ei tohi kunagi meelevaldselt \u00fcle maalida&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59580,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,14111,173,30184,34,36,24243,30181,140,30183,30186,9223,30182,30185],"class_list":["post-59579","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-kunstiakadeemia","tag-entertainment","tag-erma-hermens","tag-estonia","tag-estonian","tag-konserveerimine","tag-kunstiajalugu","tag-meelelahutus","tag-oine-vahtkond","tag-paranditehnoloogia","tag-rembrandt","tag-restaureerimine","tag-tehniline-kunstiajalugu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115683656146725122","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59579","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59579"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59579\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59580"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59579"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59579"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59579"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}