Oliver Laas annab Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris p\u00f5gusa \u00fclevaade privaatsuse k\u00e4ek\u00e4igust 2025. aastal Euroopas.<\/p>\n
Euroopa Komisjon j\u00f5udis novembris kokkuleppele “vestluskontrolli” (chat control) eeln\u00f5u teksti<\/a> osas. Patrick Breyeri s\u00f5nul tahab komisjon vestluskontrolli sisuliselt erastada<\/a>. Ettev\u00f5tted peaksid hakkama masin\u00f5ppe abil k\u00f5iki s\u00f5numeid, nende manuseid ning metaandmeid skaneerima, alaealisi kasutajaid tuvastama ja piirama nende juurdep\u00e4\u00e4su vestlusfunktsioonidega rakendustele.<\/p>\n 17. novembri<\/a> avalikus kirjas kritiseerivad k\u00fcberturbe ning privaatsuse eksperdid neid ettepanekuid. Skaneerimise ulatust on taaskord laiendatud ja selleks m\u00f5eldud tehisintellekti (TI) lahendused p\u00f5hjustavad ebat\u00e4psuse t\u00f5ttu suurel hulgal valepositiivseid teateid, mille inimeste poolt kontrollimiseks<\/a> pole Euroopa Liidul ressursse<\/a>.<\/p>\n Samuti ei suuda komisjoni enda raport<\/a> veenvalt n\u00e4idata<\/a>, et massij\u00e4lgimine aitab \u00e4ra hoida v\u00f5i kahandada laste v\u00e4\u00e4rkohtlemist. Mitmete lastekaitseorganisatsioonide arvates tuleks hoopis investeerida ennetusse, haridusse ja ohvriabisse ning selle k\u00e4ttesaadavusse<\/a>.<\/p>\n Regulatsioone ei ole m\u00f5istlik vaadata eraldi nende m\u00f5just tehnoloogiate disainile ning m\u00f5lema koosm\u00f5just \u00fchiskonnale. Alaealiste juurdep\u00e4\u00e4su piiramise n\u00f5ude tehniline rakendamine toob kaasa kohustusliku vanusekontrolli k\u00f5igile kasutajatele. K\u00f5ik olemasolevad tehnilised lahendused selle teostamiseks on puudulikud.<\/p>\n Dokumentide koopiate kogumine suurendab andmelekete riske, mida kinnitab nii Discordi<\/a> andmeleke kui ka teised hiljutised<\/a> juhtumid<\/a>. TI-p\u00f5hine vanusekontroll kasutaja n\u00e4o kujutise alusel on ebat\u00e4pne. Teadmise puudumise protokollile toetuvad lahendused, nagu EL-i kavandatav digikukkur, seavad kasutajad s\u00f5ltuvusse neid toetavast riist- ja tarkvarast, piirates nii ligip\u00e4\u00e4su neile, kellel sobivad seadmed v\u00f5i dokumendid puuduvad.<\/p>\n Lapsi saaks sotsiaalmeedia kahjuliku m\u00f5ju eest kaitsta ka ilma k\u00f5igi kasutajate, kaasa arvatud tulevikus t\u00e4isealiseks saavate laste endi, privaatsust ning turvalisust rikkumata. Kuna neile ja meile k\u00f5igile kahjulikke tumedaid disainimustreid kannustab personaliseeritud reklaami n\u00e4itamise soov, siis esimene samm oleks sellise reklaami keelustamine. Kui reklaam on teenuse rahastamiseks vajalik, siis olgu see seotud kuvatud sisu, mitte kasutaja varasema k\u00e4itumise ja selle p\u00f5hjal tehtud j\u00e4reldustega.<\/p>\n “Tehnohiiud on rahul, sest ei pea oma \u00e4rimudeleid muutma ning saavad \u00fclla eesm\u00e4rgi nimel veelgi rohkem kasutajate andmeid koguda.”<\/p>\n Nagu sellest veel ei piisaks otsustas Euroopa Komisjon 19. novembril, et EL-i konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmiseks tuleb andmekaitse reegleid “leevendada”. Muu hulgas<\/a> ei peaks ettev\u00f5tted enam kasutajaid andmete kogumise ja k\u00e4itlemise \u00fcksikasjadest teavitama, “p\u00f5hjendatud huvi” korral saaks kasutajate loodud sisu TI mudelite treenimiseks kasutada ja nii edasi<\/a>.<\/p>\n Poliitikud on neis k\u00fcsimustes l\u00e4inud lihtsama vastupanu teed, j\u00e4ttes status quo sisuliselt puutumata. Tehnohiiud on rahul, sest ei pea oma \u00e4rimudeleid muutma ning saavad \u00fclla eesm\u00e4rgi nimel veelgi rohkem kasutajate andmeid koguda. Julgeolekuasutused on rahul, sest saavad j\u00e4rjekordselt oma j\u00e4lgimisv\u00f5imekust ja -volitusi laiendada. Poliitikud ja osa aktiviste on rahul, sest saavad n\u00e4idata, et tegelevad asjaga.<\/p>\n Kaotajateks on kasutajad, sealhulgas tulevikus t\u00e4iskasvanuks saavad lapsed, kellele j\u00e4\u00e4b j\u00e4lgimis\u00fchiskonnas roojastuva interneti kasutamise “r\u00f5\u00f5m”. Kes ei soovi sellist tulevikku ega poolda korrakaitse erastamist demokraatliku j\u00e4relvalveta eraettev\u00f5tetele, neil on viimane aeg Euroopa Parlamendi saadikuid sellest teavitada<\/a>, sest peagi algavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised vestluskontrolli eeln\u00f5u l\u00f5pliku s\u00f5nastuse \u00fcle enne, kui see parlamenti h\u00e4\u00e4letusele l\u00e4heb.<\/p>\n Nii George Orwelli kui ka Aldoux Huxley k\u00f5ige kuulsamaid teoseid inspireeris Jevgeni Zamjatini romaan “Meie”. Raamatus kujutatud d\u00fcstoopias elasid inimesed, loomulikult turvalisuse tagamiseks, l\u00e4bipaistvast klaasist majades. Kujundlikult v\u00f5iks \u00f6elda, et 2025 oli Euroopas ja mujal l\u00e4\u00e4nes klaasmajade projekteerimise aasta.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n