{"id":59630,"date":"2025-12-08T12:02:07","date_gmt":"2025-12-08T12:02:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59630\/"},"modified":"2025-12-08T12:02:07","modified_gmt":"2025-12-08T12:02:07","slug":"uuring-tehisaru-kasutavad-rohkem-nooremad-ja-loodusteadlased-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/59630\/","title":{"rendered":"Uuring: tehisaru kasutavad rohkem nooremad ja loodusteadlased | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Teadlased kasutavad \u00fcha rohkem tehisaru t\u00f6\u00f6riistu, mis suurendab \u00fchest k\u00fcljest nende t\u00f6\u00f6viljakust. Teisalt muretseb osa teadlasi, et \u00fcha suurem tehisarule toetumine v\u00f5ib teadusele halvasti m\u00f5juda, osutab v\u00e4rske k\u00fcsitlus<\/a>.<\/p>\n

Teaduskirjastus Wiley tegi teadlaste seas k\u00fcsitluse<\/a> teemal, kas ja kuidas nad oma t\u00f6\u00f6s tehisaru appi v\u00f5tavad. Enam kui 2400 vastanust \u00fctles 62 protsenti, et kasutasid uurimist\u00f6\u00f6s v\u00f5i avaldamisega seoses tehisaru. Mullu 1043 vastajaga tehtud sarnases k\u00fcsitluses<\/a> v\u00e4itis end tehisaru kasutavat 45 protsenti teadlasi, vahendab Nature News.<\/p>\n

K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt kasutasid oma t\u00f6\u00f6s tehisaru t\u00f6\u00f6riistu alustavad teadlased ja loodusteadlased. T\u00f5en\u00e4olisemalt hakkasid nemad tehisaru kasutama ka varem kui staa\u017eikamad teadlased ning humanitaar-, matermaatika- v\u00f5i statistikateadlased.<\/p>\n

K\u00fcsitluse vastustest n\u00e4htus, et teadlased v\u00f5tavad tehisaru t\u00f6\u00f6riistad appi nii kirjutamisel, toimetamisel kui ka t\u00f5lkimisel. Samuti otsivad nad nende abil tekstist vigu v\u00f5i kallutatust ja teevad mahukatest uuringutest kokkuv\u00f5tteid. Veidi kitsamast 2059 vastajaga valimist \u00fctles 85 protsenti, et tehisaru tegi nende t\u00f6\u00f6 t\u00f5husamaks. Vastanutest 77 protsenti leidis, et masina abil sai neil tehtud suurem hulk t\u00f6\u00f6d, ja 73 protsendi vastajate hinnangul sai t\u00f6\u00f6 tehisaru abiga kvaliteetsem.<\/p>\n

Teemat Nature’ile kommenteerinud Swinburne’i Tehnoloogia\u00fclikooli astrof\u00fc\u00fcsik Matthew Bailesi s\u00f5nul on tehisaru t\u00f6\u00f6riistad astronoomide seas populaarsed. Nende toel t\u00f6\u00f6tlevad astronoomid hiiglasuuri andmestikke. Bailes’i enda t\u00f6\u00f6r\u00fchm on kasutanud tehisaru praeguseks juba k\u00fcmmekond aastat, et tuvastada oma andmestikust neutront\u00e4htede j\u00e4lgi. N\u00e4iteks leiavad nad \u00f5iged t\u00e4hed 10\u00a0000 kandidaadi seast \u00fcles m\u00f5ne sekundiga, selmet k\u00f5iki kandidaate k\u00e4sitsi l\u00e4bi vaadata.<\/p>\n

Samuti arendab Bailes’i t\u00f6\u00f6r\u00fchm universumi arvutisimulatsiooni. Selleks kasutavad nad\u00a0 Claude’i tehisarumudelit, mis kuvaks virtuaalsete kujutiste k\u00f5rval ka andmeid. Astrof\u00fc\u00fcsik loodab mudelit kasutada n-\u00f6 abi\u00f5petajana: mis\u00a0n\u00e4itaks simulatsioonis \u00e4ra n\u00e4iteks ajapikku v\u00e4lja arenevate mustade aukude v\u00f5i neutront\u00e4htede hulga.<\/p>\n

V\u00f5it t\u00f6\u00f6viljakuses<\/p>\n

Teisalt m\u00f5jutab tehisaru teadlaste t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljundeid ja nende karj\u00e4\u00e4ri. \u00dcks praegu veel esmaversioonina avaldatud ja s\u00f5ltumatute teadlaste hinnangut ootav uuring<\/a> osutab, et tehisaru kasutanud teadlased avaldasid teistega v\u00f5rreldes rohkem artikleid. Samuti tsiteeriti nende t\u00f6id rohkem ning nad said teistega v\u00f5rreldes keskmiselt neli aastat varem m\u00f5ne t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhiks.<\/p>\n

Uuringu autorid vaatasid l\u00e4bi kuues teadusvaldkonnas aastatel 1980\u20132024 avaldatud 67,9 miljonit teadusartiklit. Neist tegid nad suure keelemudeli abil kindlaks enam kui miljon tehisaru toel valminud artiklit. Autorite s\u00f5nul kiirendab tehisaru t\u00f6\u00f6d juba v\u00e4lja kujunenud ja andmemahukates valdkondades. See viitab, et tehisaru v\u00f5ib suurendada \u00fcksikute teadlaste t\u00f6\u00f6d, v\u00e4hendades samas teaduslikku mitmekesisust.<\/p>\n

Paljud teadlased on mures, et tehisaru m\u00f5jub teadusele kahjulikult. Wiley kirjastuse tehtud k\u00fcsitluses n\u00e4htus, et 87 protsenti vastajaid muretses tehisaru tehtud vigade ehk hallutsionatsioonide p\u00e4rast. Samuti pelgasid vastajad andmeturvalisuse, eetika ja mudelite v\u00e4lja\u00f5pet katva saladuselooriga seotud muresid. Mulluses samalaadses k\u00fcsitluses tundis nende k\u00fcsimuste p\u00e4rast muret veidi v\u00e4hem ehk 81 protsenti vastajaid.<\/p>\n

Oxfordi \u00dclikooli matemaatik Nigel Hitchini hinnangul on suurim tehisaru teadust\u00f6\u00f6s kasutamisega kaasnev risk inimeste pime usk, et mudel r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt. Samuti v\u00f5ib mudelite kasutamine muuta teadlaskonna laisaks, sest mudelid ei selgita kasutajatele, miks m\u00f5ni vastus on \u00f5ige v\u00f5i vale.<\/p>\n

Matthew Bailes on aga n\u00e4inud, kuidas tudengid ja teised teadlased kirjutavad n\u00e4iteks ChatGPT-ga koodi, ilma et selle toimimist m\u00f5istaksid. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchmal tuli ette ka juhus, kus avaldamiseks esitatud artiklis leidus viga: see tekkis tudengi ChatGPT abil kirjutatud koodist, mille t\u00f6\u00f6kindlust tudeng ise j\u00e4rele ei proovinud.<\/p>\n

Astrof\u00fc\u00fcsiku s\u00f5nul on oluline \u00f5petada tudengeid tehisarult saadud vastuseid \u00fcle kontrollima. Nii areneks tudengeil endilgi v\u00e4lja tunnetus, milline v\u00f5iks olla \u00f5ige vastus. Teisis\u00f5nu soovitab ta teadlastel tehisaru innukalt omaks v\u00f5tta, kuid suhtuda selle vastustesse sama eluterve skepsisega, nagu mistahes teistesse v\u00e4lja pakutud teadustulemustesse.<\/p>\n

Uuringu esmaversioon on leitav v\u00f5rguvaramust arXiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teadlased kasutavad \u00fcha rohkem tehisaru t\u00f6\u00f6riistu, mis suurendab \u00fchest k\u00fcljest nende t\u00f6\u00f6viljakust. Teisalt muretseb osa teadlasi, et \u00fcha…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59631,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[375,131,130,37,33,35,34,36,19161,4923,6673,295,814,373,6544],"class_list":{"0":"post-59630","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ai","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-hallutsinatsioonid","17":"tag-teadlased","18":"tag-teadusartiklid","19":"tag-teadustoo","20":"tag-tehisaru","21":"tag-tehisintellekt","22":"tag-ti"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115683848650149437","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59630","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59630"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59630\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59631"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59630"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59630"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59630"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}