Maaelu teadmuskeskuse (METK) ja \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6s on k\u00e4imas projekt, mille eesm\u00e4rk on rakendada moodsaid aretustehnoloogiaid Eesti toidutaimede omaduste t\u00e4ppish\u00e4\u00e4lestuseks. Uue tehnoloogiaga soovitakse luua nii pruunistumatut \u00f5una kui ka uba, mis sobiks senisest paremini taimse kotleti tooraineks.<\/p>\n
T\u00e4nu viimasel paarik\u00fcmnel aastal toimunud l\u00e4bimurretele saab kasutada sordiaretuses klassikalise ristamise k\u00f5rval toidukultuuride t\u00e4ppisaretust v\u00f5imaldavaid t\u00f6\u00f6riistu. Eestis veab seda suunda projekt nimega Marta ehk “Moodsad aretust\u00f6\u00f6riistad targaks toidujulgeoleku tagamiseks”. Ettev\u00f5tmine koondab teadlasi nii Tartu \u00dclikoolist, Maa\u00fclikoolist kui ka Tallinna Tehnika\u00fclikoolist.<\/p>\n
Projekti \u00fcks peaeesm\u00e4rk on rakendada geenik\u00e4\u00e4ridena tuntud CRISPR\/Cas9 metoodikat. “\u00dche kolmandiku fookus on suunatud sellele, kuidas uusi aretustehnikaid, eelk\u00f5ige CRISPR\/Cas9 metoodikat rakendada, et sordiaretust efektiivsemaks ja kiiremaks muuta niimoodi, et meil oleks toiduturvalisus hiljem tagatud,” selgitas maaelu teadmuskeskuse vanemteadur Liina Jakobson.<\/p>\n
Uue tehnoloogia suurim eelis on v\u00f5ime muuta taime omadusi \u00fche tunnuse kaupa, tekitamata sealjuures soovimatuid k\u00f5rvalm\u00f5jusid. See v\u00f5imaldab lahendada kitsaid probleeme, mis piiravad kodumaiste sortide kasutamist toidut\u00f6\u00f6stuses. N\u00e4iteks hakkavad \u00f5unad p\u00e4rast nende t\u00fckkideks l\u00f5ikamist kiiresti pruunikaks t\u00f5mbuma ja kaunviljadele iseloomulik maitse muudab need lihaasendajana paljude inimeste jaoks vastuv\u00f5etamatuks.<\/p>\n
“Me p\u00fc\u00fcame saavutada, et Eestis aretatud hea maitsega \u00f5un ei l\u00e4heks enam pruuniks v\u00f5i Eestis kasvavad p\u00f5ldoa sortidel ei oleks enam nii oma maitse, vaid need oleks paremini kasutatavad ka taimsetes toitudes, mis sarnanevad rohkem kotletile,” s\u00f5nas Jakobson.<\/p>\n
Jakobsoni s\u00f5nul ei kao klassikaline uba siiski kuhugi: “Eks seal tekivad erinevad suunad: on rohkem taimsete toitude jaoks m\u00f5eldud oasordid ja siis on oasordid, mis ongi m\u00f5eldud selleks, et saaks seda head keeduuba.”<\/p>\n
Lisaks kulinaarsete omaduste parandamisele v\u00f5imaldab geenitehnoloogia muuta taimi vastupidavamaks haigustele, mis on oluline samm keskkonnas\u00e4\u00e4stlikuma p\u00f5llumajanduse suunas. Kui taim suudab ise viirustega v\u00f5idelda, v\u00e4heneb vajadus taimekaitsevahendite j\u00e4rele, mis on kasulik nii keskkonnale kui ka tarbijale.<\/p>\n
“Kartuli puhul oleme p\u00fc\u00fcdmas viiruskindlust, et Eestis muidu armastatud kartulisordid oleksid veelgi viiruskindlamad ehk p\u00f5llu pealt tuleks juba terve materjal, mida ei pea enam taimekaitsega t\u00f6\u00f6tlema,” selgitas vanemteadur.<\/p>\n
Lisaks pole inimestel enam mahti s\u00fcgiseni oodatada, vaid soovivad v\u00e4rsket kartulit lauale v\u00f5imalikult vara. Jakobsoni s\u00f5nul on Eesti sordiaretus sellele reageerinud: “Kartuli puhul kindlasti saab \u00f6elda, et meil on p\u00e4ris hea pagas erinevaid sorte. J\u00e4rjest rohkem liigume ka selles suunas, et oleks varajasi kartulisorte.”<\/p>\n
Aretust\u00f6\u00f6 kiirendamine on h\u00e4gavajalik, sest kliimamuutused muudavad p\u00f5llumajandustingimusi kiiremini, kui oleks v\u00f5imalik neile traditsiooniline sordiaretusega reageerida. Jakobson nentis, et tavaliselt kulub uue sordi loomiseks 10\u201315 aastat, \u00f5unapuude puhul isegi 25 aastat. “Selle ajaga muutub ilmastik meie \u00fcmber v\u00e4ga palju. Seega on v\u00e4ga keeruline aretada t\u00e4na sorti, mis peaks 15 aasta p\u00e4rast parima saagi tooma,” lisas vanemteadur.<\/p>\n
Seda tuletas valusalt meelde t\u00e4navune heitlik suvi, kui liigne niiskus tekitas teraviljakasvatajatele t\u00f5siseid probleeme. “Suvinisu puhul tuli t\u00e4navu suvel v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4lja, et kui vihma sajab nii palju, l\u00e4heb nisu peas kasvama, kui nisutera seal peas valmis j\u00f5uab saada ja kombainiga p\u00f5llule minna ei j\u00f5ua,” t\u00f5i Jakobson n\u00e4ite.<\/p>\n
Kuigi teadus liigub suurte sammudega edasi ja geenik\u00e4\u00e4rid pakuvad varem ulmeliseks peetud v\u00f5imalusi, on bioloogial siiski omad piirid. K\u00fcsimuse suhtes, kas tulevikus v\u00f5iks oale aretada sisse ehtsa lihamaitse, j\u00e4i vanemteadur ettevaatliku optimistlikuks. “T\u00e4na me veel nii kaugel ei ole, aga v\u00f5ib-olla kui ma viie aasta p\u00e4rast tulen, oskan sellele paremini vastata,” s\u00f5nas Liina Jakobson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maaelu teadmuskeskuse (METK) ja \u00fclikoolide koost\u00f6\u00f6s on k\u00e4imas projekt, mille eesm\u00e4rk on rakendada moodsaid aretustehnoloogiaid Eesti toidutaimede omaduste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":59722,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,30254,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,30256,30253,30257,19,30255,16913,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-59721","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-crispr-cas9","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lihaasendaja","22":"tag-liina-jakobson","23":"tag-maaelu-teadmuskeskus","24":"tag-news","25":"tag-oad","26":"tag-ounad","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115684202530824541","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/59721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/59722"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=59721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=59721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}